Tiigrihüpe jõuab eestlaste abiga Gruusiasse
27.08.2004 00:01Agnes Kuus
Eesti arengust innustunud Gruusia kutsus eestlased endale appi tiigrihüpet korraldama, mis siinsete infotehnoloogiaspetsialistide hinnangul tõotab kujuneda väga huvitavaks projektiks.
E-Riigi Akadeemia (EGA) direktori Ivar Tallo sõnul on Eesti Gruusia silmis edukas ja atraktiivne riik. «Meie tugevus seisneb infotehnoloogia pakutavate võimaluste kasutamises ja Gruusiat aidates aitame me ühtlasi Eesti e-edu taasluua,» sõnas EGA direktor.
Tallo sõnul tuli ettepanek Gruusia Tiigrihüppe korraldamiseks Gruusialt eneselt. «Pärast veretut võimuvahetust on neil olemas rahvusvaheline toetus ja välisabi infotehnoloogia projektide elluviimiseks ulatub ligi miljardi dollarini,» märkis ta.
Eesti silmapaistev tase
IT-spetsialisti Linnar Viigi sõnul on infotehnoloogia valdkondi, milles Eesti on jõudnud maailmas silmapaistvale tasemele. «Gruusia puhul ei ole tegemist niivõrd projekti üks-ühele ülevõtmises, vaid protsessi suunamises,» selgitas ta. «Meile endale on see huvitav eelkõige sellepoolest, et saame võimaluse kogu projektiga uuesti alustada, aga seekord aastal 2004.»
«Gruusia Tiigrihüpe toimub tõenäoliselt sarnaselt meie omaga,» hindas Tallo. «Alustatakse koolide arvutitega varustamisest ja internetivõrgu loomisest, kuid on arvata, et peatselt tulevad sellega kaasa ka pangad ja teised asutused.»
Eestis koolitusel viibiv Gruusia haridus- ja teadusministeeriumi aseminister Bela Tsipuria nentis, et tema maa haridussüsteem on astunud infotehnoloogilises arengus alles esimesed sammud. «Halvem on aga see, et need sammud on olnud koordineerimatud,» tunnistas ta.
«Gruusia koolid vajavad Tiigrihüppe sarnast projekti ja loodame, et Eesti tuleb meile oma kogemustepagasiga appi,» ütles Tsipuria.
Praegust Gruusiat võib Tallo sõnul võrrelda kümne aasta taguse Eestiga. «Kuid kohati on olukord palju halvem: mobiilside on seal arenenud ja Tbilisis on ka internet kättesaadav, aga kaugemates regioonides on olukord hoopis teine ning haridussüsteemis näib toimuvat lausa taandareng. Mõnes regioonis on tekkinud probleeme laste kirjaoskusega,» märkis ta.
Samuti Eestis viibiv Gruusia riigiregistrite reformi valitsuskomisjoni liige Leri Gigincišvili nimetas Eestit IT vallas edukaks ja eeskuju väärivaks riigiks. «Gruusias on käsil riigiregistrite reform ja meil on Eestilt selles vallas palju õppida,» sõnas ta.
Gigincišvili sõnul on oluliseks muutuseks tehnoloogia arengus nõukogude ajaga võrreldes see, et tehnika eesmärk on muuta lihtsamaks inimeste, mitte riigi elu. «Möödas on need ajad, kus parteiorganid kasutasid tehnikat jälgimiseks ja karistamiseks,» lisas ta.
Riigi julgeolek
Gigincišvili sõnul huvitavad teda kõige enam elektrooniline dokumendihaldus ja e-allkiri ning ID-kaart. «Mis mind Eesti IT arengu juures kõige enam võlub, ongi selle polüfunktsionaalsus,» tunnistas ta.
Riigiregistrite reformi valitsuskomisjoni liige lisas, et arenenud IT-võrgustik on oluline ka maa julgeoleku seisukohalt. «Arvan, et Gruusia vajab selliseid süsteeme isegi rohkem kui Eesti, sest meil on organiseerimatu riik ja terrorismioht,» nentis Gigincišvili.
Gruusia kõrgetest riigi- ja ministeeriumiametnikest ning parlamendiliikmetest koosnev delegatsioon on Eestis nädalasel koolitusel, sooviga saada võimalikult ulatuslik ülevaade siinsest infotehnoloogia arengust.
Koolitusest saadud teabe põhjal kavatseb Gruusia viia kodumaal ellu samalaadseid projekte ning loodab seejuures Eesti abile. Koole, avalikke internetipunkte ning e-teenuseid ja riigi infosüsteeme hõlmava koolituse korraldavad sihtasutus EGA ja Tiigrihüppe Sihtasutus.
Esmaspäeval on delegatsioonil kavas kohtumised Tiigrihüppe sihtasutuses. «Seejärel saab täpselt öelda, millises ulatuses meie abi vajatakse,» lausus sihtasutuse juhataja Enel Mägi. Plaanide järgi lähevad Eesti spetsialistid Gruusiasse juba sügisel.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Tiigrihüpe Gruusiasse
Tiigrihüpe jõuab eestlaste abiga Gruusiasse
27.08.2004 00:01Agnes Kuus
E-Riigi Akadeemia (EGA) direktori Ivar Tallo sõnul on Eesti Gruusia silmis edukas ja atraktiivne riik. «Meie tugevus seisneb infotehnoloogia pakutavate võimaluste kasutamises ja Gruusiat aidates aitame me ühtlasi Eesti e-edu taasluua,» sõnas EGA direktor.
Tallo sõnul tuli ettepanek Gruusia Tiigrihüppe korraldamiseks Gruusialt eneselt. «Pärast veretut võimuvahetust on neil olemas rahvusvaheline toetus ja välisabi infotehnoloogia projektide elluviimiseks ulatub ligi miljardi dollarini,» märkis ta.
Eesti silmapaistev tase
IT-spetsialisti Linnar Viigi sõnul on infotehnoloogia valdkondi, milles Eesti on jõudnud maailmas silmapaistvale tasemele. «Gruusia puhul ei ole tegemist niivõrd projekti üks-ühele ülevõtmises, vaid protsessi suunamises,» selgitas ta. «Meile endale on see huvitav eelkõige sellepoolest, et saame võimaluse kogu projektiga uuesti alustada, aga seekord aastal 2004.»
«Gruusia Tiigrihüpe toimub tõenäoliselt sarnaselt meie omaga,» hindas Tallo. «Alustatakse koolide arvutitega varustamisest ja internetivõrgu loomisest, kuid on arvata, et peatselt tulevad sellega kaasa ka pangad ja teised asutused.»
Eestis koolitusel viibiv Gruusia haridus- ja teadusministeeriumi aseminister Bela Tsipuria nentis, et tema maa haridussüsteem on astunud infotehnoloogilises arengus alles esimesed sammud. «Halvem on aga see, et need sammud on olnud koordineerimatud,» tunnistas ta.
«Gruusia koolid vajavad Tiigrihüppe sarnast projekti ja loodame, et Eesti tuleb meile oma kogemustepagasiga appi,» ütles Tsipuria.
Praegust Gruusiat võib Tallo sõnul võrrelda kümne aasta taguse Eestiga. «Kuid kohati on olukord palju halvem: mobiilside on seal arenenud ja Tbilisis on ka internet kättesaadav, aga kaugemates regioonides on olukord hoopis teine ning haridussüsteemis näib toimuvat lausa taandareng. Mõnes regioonis on tekkinud probleeme laste kirjaoskusega,» märkis ta.
Samuti Eestis viibiv Gruusia riigiregistrite reformi valitsuskomisjoni liige Leri Gigincišvili nimetas Eestit IT vallas edukaks ja eeskuju väärivaks riigiks. «Gruusias on käsil riigiregistrite reform ja meil on Eestilt selles vallas palju õppida,» sõnas ta.
Gigincišvili sõnul on oluliseks muutuseks tehnoloogia arengus nõukogude ajaga võrreldes see, et tehnika eesmärk on muuta lihtsamaks inimeste, mitte riigi elu. «Möödas on need ajad, kus parteiorganid kasutasid tehnikat jälgimiseks ja karistamiseks,» lisas ta.
Riigi julgeolek
Gigincišvili sõnul huvitavad teda kõige enam elektrooniline dokumendihaldus ja e-allkiri ning ID-kaart. «Mis mind Eesti IT arengu juures kõige enam võlub, ongi selle polüfunktsionaalsus,» tunnistas ta.
Riigiregistrite reformi valitsuskomisjoni liige lisas, et arenenud IT-võrgustik on oluline ka maa julgeoleku seisukohalt. «Arvan, et Gruusia vajab selliseid süsteeme isegi rohkem kui Eesti, sest meil on organiseerimatu riik ja terrorismioht,» nentis Gigincišvili.
Gruusia kõrgetest riigi- ja ministeeriumiametnikest ning parlamendiliikmetest koosnev delegatsioon on Eestis nädalasel koolitusel, sooviga saada võimalikult ulatuslik ülevaade siinsest infotehnoloogia arengust.
Koolitusest saadud teabe põhjal kavatseb Gruusia viia kodumaal ellu samalaadseid projekte ning loodab seejuures Eesti abile. Koole, avalikke internetipunkte ning e-teenuseid ja riigi infosüsteeme hõlmava koolituse korraldavad sihtasutus EGA ja Tiigrihüppe Sihtasutus.
Esmaspäeval on delegatsioonil kavas kohtumised Tiigrihüppe sihtasutuses. «Seejärel saab täpselt öelda, millises ulatuses meie abi vajatakse,» lausus sihtasutuse juhataja Enel Mägi. Plaanide järgi lähevad Eesti spetsialistid Gruusiasse juba sügisel.