“Rohkem tõsist analüüsi ja vähem lahmimist,” kõlab Hansapanga juhi Indrek Neivelti üleskutse septembrist alustavale Ärilehele.
Väljaande tegevtoimetaja Andres Eilarti sõnul on sedasorti majandusajakirjanduse turul ruumi korralikult. Leht hakkab kirjutama just neile, kes on tüdinud asjatult lahmivatest lugudest. Neile, kes armastavad lugeda sündmuste seostest ja telgitagustest; ei viitsi süveneda statistikasse, kuid tahavad ometi teada, mis on numbrite taga.
Uus väljaanne hakkab ilmuma kolmapäeviti koos Eesti Päevalehega, kuid on ometi täiesti iseseisev tegija.
Positiivselt kriitiline Päevalehest poolt omav Jaan Manitski kurdab, et ehkki majandusega ning äriga puutub kokku üha enam inimesi, on vastav ajakirjandus oma arengus seisma jäänud. “Majandust ja äriala kajastavates kirjutistes on väga palju virinat. Otsitakse vigu ja skandaale, kuid samas peaks olema ruumi ka positiivsele kriitikale,” usub ta. Ootust uut tüüpi meediakajastuse järele kostab ka äriilmast. “Loodan, et Ärileht hakkab järgima selliseid trende, mis on iseloomulikud suurele turule, et ei hakata kõigest hingest taotlema odavat populaarsust pettunud inimeste seas,” kirjeldab oma nägemust suurärimees Urmas Sõõrumaa. “Kindlasti tuleb kajastada ka negatiivseid trende, aga väljaanne peaks olema positiivsel lainel ja hankima igal juhul ka “tegijate” kommentaare.”
Seni eestikeelsetest roosakarvalistest lehtedest ainukesena majanduselu kajastanud Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov suhtub uue väljaande tulekusse rahulikult. “Ammu pole olnud Äripäeva kõrval ühtegi tõsiseltvõetavat majandusväljaannet,” ütleb ta. “Kahtlemata on hea, et Ärileht tuleb.”
Kummagi lehe juhid ei pea väljaandeid konkurentideks. Pigem täidab Ärileht seni kasutamata niði. “Oleme end positsioneerinud kui “majandusekspressi”,” viitab Ärilehe juhataja Vallo Toomet uue lehe lugude stiilile. “Tegemist on ajalehega, kus esikohal on analüüs, arutelu. Me ei sea end ettevõtjast targemaks, pigem püüame koostöös muuta ärikeskkonda lihtsamaks ja selgemaks.”
Toometi sõnul on väljaanne suunatud ennekõike neile, kes otsustavad nii äris kui ka riigiasutustes. Leht seisab selle eest, et äri ja majandus oleksid võimalikult vähe reguleeritud: ilmuma hakkab rubriik, mis kajastab inimeste võitlust juhmi bürokraatia või lollide seadustega. Ja veel. Ärileht katsub ronida Eesti mätta otsast kõrgemale. Paljud Eesti majandust mõjutavad otsused langetatakse Brüsselis. Kõrge elatustasemega Soomega seob Eestit tihe kaubavahetus, samas kui kõrval on suure potentsiaaliga, arenev Venemaa.
“Mida me neist teame? Kindel on see, et liiga vähe,” leiab Toomet.
Uus väljaanne jõuab nendeni, kel tellitud Eesti Päevalehe Äripakett või Tööpäevapakett (endised juriidiliste isikute paketid). Eraldi Ärilehte vähemalt esialgu ei leia, kuid tegevtoimetaja Eilarti sõnul on valem lehe postkasti saamiseks lihtne: piisab, kui oma Kodupaketi tellimus (endine eraisiku täispakett) ümber vormistada. Aastase tellimuse korral seega 50 krooni (3,29 euro) eest kuus. Väljaande juhid loodavad, et paketivahetused osutuvad populaarseks.
Kas uus projekt õnnestub? Ärilehe juhataja Toomet ei pilguta igatahes silmagi. Tema on majandusekspressi läbilöögis kindel. Ärilehte oma turjal kandva viie ajakirjaniku värbamispõhimõte oli tegevtoimetaja Eilarti sõnul lihtne: “Kõikidel töötajatel peavad silmad särama.” Säravaid silmi ootab Ärileht ka umbes 35 000 lugejalt, kes igal kolmapäeval värske numbri kätte võtavad.
|
Uudised
VE: Ärileht
25.08.2004
“Rohkem tõsist analüüsi ja vähem lahmimist,” kõlab Hansapanga juhi Indrek Neivelti üleskutse septembrist alustavale Ärilehele.
Väljaande tegevtoimetaja Andres Eilarti sõnul on sedasorti majandusajakirjanduse turul ruumi korralikult. Leht hakkab kirjutama just neile, kes on tüdinud asjatult lahmivatest lugudest. Neile, kes armastavad lugeda sündmuste seostest ja telgitagustest; ei viitsi süveneda statistikasse, kuid tahavad ometi teada, mis on numbrite taga.
Uus väljaanne hakkab ilmuma kolmapäeviti koos Eesti Päevalehega, kuid on ometi täiesti iseseisev tegija.
Positiivselt kriitiline Päevalehest poolt omav Jaan Manitski kurdab, et ehkki majandusega ning äriga puutub kokku üha enam inimesi, on vastav ajakirjandus oma arengus seisma jäänud. “Majandust ja äriala kajastavates kirjutistes on väga palju virinat. Otsitakse vigu ja skandaale, kuid samas peaks olema ruumi ka positiivsele kriitikale,” usub ta. Ootust uut tüüpi meediakajastuse järele kostab ka äriilmast. “Loodan, et Ärileht hakkab järgima selliseid trende, mis on iseloomulikud suurele turule, et ei hakata kõigest hingest taotlema odavat populaarsust pettunud inimeste seas,” kirjeldab oma nägemust suurärimees Urmas Sõõrumaa. “Kindlasti tuleb kajastada ka negatiivseid trende, aga väljaanne peaks olema positiivsel lainel ja hankima igal juhul ka “tegijate” kommentaare.”
Seni eestikeelsetest roosakarvalistest lehtedest ainukesena majanduselu kajastanud Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov suhtub uue väljaande tulekusse rahulikult. “Ammu pole olnud Äripäeva kõrval ühtegi tõsiseltvõetavat majandusväljaannet,” ütleb ta. “Kahtlemata on hea, et Ärileht tuleb.”
Kummagi lehe juhid ei pea väljaandeid konkurentideks. Pigem täidab Ärileht seni kasutamata niði. “Oleme end positsioneerinud kui “majandusekspressi”,” viitab Ärilehe juhataja Vallo Toomet uue lehe lugude stiilile. “Tegemist on ajalehega, kus esikohal on analüüs, arutelu. Me ei sea end ettevõtjast targemaks, pigem püüame koostöös muuta ärikeskkonda lihtsamaks ja selgemaks.”
Toometi sõnul on väljaanne suunatud ennekõike neile, kes otsustavad nii äris kui ka riigiasutustes. Leht seisab selle eest, et äri ja majandus oleksid võimalikult vähe reguleeritud: ilmuma hakkab rubriik, mis kajastab inimeste võitlust juhmi bürokraatia või lollide seadustega. Ja veel. Ärileht katsub ronida Eesti mätta otsast kõrgemale. Paljud Eesti majandust mõjutavad otsused langetatakse Brüsselis. Kõrge elatustasemega Soomega seob Eestit tihe kaubavahetus, samas kui kõrval on suure potentsiaaliga, arenev Venemaa.
“Mida me neist teame? Kindel on see, et liiga vähe,” leiab Toomet.
Uus väljaanne jõuab nendeni, kel tellitud Eesti Päevalehe Äripakett või Tööpäevapakett (endised juriidiliste isikute paketid). Eraldi Ärilehte vähemalt esialgu ei leia, kuid tegevtoimetaja Eilarti sõnul on valem lehe postkasti saamiseks lihtne: piisab, kui oma Kodupaketi tellimus (endine eraisiku täispakett) ümber vormistada. Aastase tellimuse korral seega 50 krooni (3,29 euro) eest kuus. Väljaande juhid loodavad, et paketivahetused osutuvad populaarseks.
Kas uus projekt õnnestub? Ärilehe juhataja Toomet ei pilguta igatahes silmagi. Tema on majandusekspressi läbilöögis kindel. Ärilehte oma turjal kandva viie ajakirjaniku värbamispõhimõte oli tegevtoimetaja Eilarti sõnul lihtne: “Kõikidel töötajatel peavad silmad särama.” Säravaid silmi ootab Ärileht ka umbes 35 000 lugejalt, kes igal kolmapäeval värske numbri kätte võtavad.