Mälestussammas Orava lahinguväljadele.
Orava malevkonnas käib juba mõnda aega kibe töö vabadussõjas langenute auks mälestussamba ehitamiseks. Sammas ehitatakse malevlaste poolt kodumaa põllu kividest. Sambasse asetatav tahvel , millele graveeritakse langenute nimed, on juba valmis ja läks maksma üle 200 kr., millise summa malevlased ise kokku panid. Avalik samba avamine toimub 15.juulil Orava asunduses. Pidustustel mängib 7.jalaväerügemendi orkester. Pidustustele oodatakse ka kõrgemaid sõjaväelasi. Orava asundus, kuhu sammas püstitatud, oli vabadussõja ajal lahingu tallermaaks, mis käis ühelt teise kätte ja nõudis palju ohvreid. Wõru Teataja, nr. 73; 02.07.1934.a.
Varstu alevikku uus postikorraldus.
Et vastu tulla kodanikkudele postisaadetiste kättesaamisel, on postivalitsusel kavatsus edaspidi Varstu alevikus posti koju kätte kandma hakata. Kuna Varstu alevikus on üle viiesaja kodaniku ja mitmed amet- ja eraasutused, siis oleks soovitav, et postivalitsuse kavatsus teostamist leiaks. Wõru Teataja, nr.75; 06.07.1934.a.
Mustjõe must kuld. Vagunite viisi musta tamme Harglast.
Harglast viiakse vaguniteviisi musta tamme Tallinnasse, Valka ja Võrru. Suured palgimürakad, päältnäha tohutud söetombud, leitakse Mustjõe põhjast, kus nad seisnud tuhandeid aastaid ja muutunud tõrvana mustaks. Aastaid 2-3 kuivatatakse musta tamme pimedates keldrites, mille järele ta läheb otsituima mööblipuuna turule. Nägus puu on must tamm. Värvilt sügav must, veidi sinakat ehk oranzikat kõrvaltooni, hallivöödilise toimega. Kõvaduselt pole tal kodumaa puude seas võistlejat. Kuid musta tamme leitakse vähe, väga vähe, mis muudab ka hinna kõrgeks. Kohapääl maksab musta tamme kantjalg 80 senti, ümbertöötatuna on aga puu Väärtus juba kaks krooni kantjalg. Väärtuslikema musta tamme annab rahutu Mustjõgi all lõunas, Läti piiri lähedal. Sääl leidub teda muide ka rohkem kui mujal Eestis, kuigi tamme on esinenud paljudes jõgedes ja järvedes. Wõru Teataja nr.76; 09.07.1934.a.
Võrus ei ole värskeid heeringaid.
Hiljuti sõitis meie “heeringalaevastik” Islandisse järjekordsele heeringapüügile. Nende püük jõuab turule tuleval kuul. Teistes linnades nagu Tartus ja mujal on värsked Shoti heeringad müügile ilmunud, kuid Võrru pole need veel otsaga jõudnud, kuigi nende järele ostjaskond tarvidust tunneb. Miks Võrru värskeid heeringaid suurkaupmeeste poolt pole tellitud, ei ole teada. Wõru Teataja nr. 77; 11.07.1934.a.
Vihm lõi pääsukesed maha.
Neljapäeval käis tugev äikesevihm üle Misso. Kohati oli see nii suur, et pääsukesed lennult maha kukkusid ja uppusid. Maa januneski väga vihma järele ja viimasest kohutavast vihmast paranevad tuntavalt põlluviljad. Üldse on Missos viljade seisukord keskmine, rukkinurmi leidub kohati päris häid, enamuses aga alla keskmise. Wõru Teataja, nr. 79; 16.07.1934.a.
Täna langeb liisk.
Täna õhtul peetaval Võru linnavolikogu erakorralisel koosolekul tuleb kolmanda Ja tähtsama punktina arutusele Võru linna administratiivpiiride laiendamine. Nagu teada, tuleb otsustamisele, kas Võrusoo ja Võru mõisa maad liita linnaga või mitte. Linnavalitsus on küsimust kauemat aega kaalunud ja linnapää on oma seletuskirja volinikele kätte saatnud. Linnavalitsuse liikmete seisukohad lähevad lahku. Põhimõtteliselt ollakse Võrusoo liitmise poolt, kuid lahkuminevad on arvamised piiride asjus. Nii näiteks pooldab linnapää F.Suit, et ka kasarmud linna administratiiv piiridesse võtta. Seda aga ei poolda teised volinikud. Kuidas vaatab asjale volikogu, selgub täna õhtul ja saab meie lehe lugejaile teatavaks esmaspäeval ilmuvas lehes. Wõru Teataja nr. 81 ; 20.07.1934.a. Siia võib lisada, et asi lahenes positiivselt ja ühinemise ajaks määrati 01.04.1935. /A.R./
Kasaritsa mees jäi Võrusool auto alla.
Neljapäeval, 19.skp. jäi Võrusool maavalitsuse auto alla keegi Kasaritsast pärit olev mees, nimega Gustav Tolk. Viimane oli võtnud kaunis tublisti topsi ja Sookõrtsi juures auto eest üle tee minnes jäi alla. Õnnetu vigastused kuuluvad kergete liiki, tal on ainult mõned kriimustused ilma luumurdudeta. Et allajäänu oli purjus, toimetati ta pääle arstiabi andmist ka veel politseijaoskonda. Auto alla jäämises autojuhti süüdistada ei tule, kuna süüdi oli mees ise. Wõru Teataja, nr. 82; 23.07.1934.a.
Vastse-Roosa koolimajale pandi nurgakivi.
Möödunud pühapäeval toimus Vastse-Roosa koolimajale nurgakivi panek. Päevakohase jumalateenistuse pidasid õpetajad J. Maior ja ülempreester P. Kolon. Jumalateenistusi kaunistas Varstu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu pasunakoor ja Vastse-Roosa laulukoor Th.Pettai juhatusel. Ilusa ilma töttu oli rahvast kokku tulnud harukordselt palju. Wõru Teataja, nr.83; 25.07.1934.a.
Fadeiko valgustab Võru linna.
Võru Lutheriusu kiriku väline remont on lõpule jõudnud. Nagu võrulased näha võivad, on kirikutornis kella numbrilaua ülemisele äärele, pargi ja turuplatsi pooltele, tekkinud isesugused piklikud pirnikujulised asjad. Need pole midagi muud, kui elektrilampide pesad, kuna ühenduses kiriku remondiga jäeti elektrivalgustus ka kirikutorni. Nüüdsest pääle hakatakse kiriku ajanäitajat õhtuti valgustama. See sünnib torni kahel küljel – pargi ja turuplatsi pool. Elektrivalgustuse sissesäädmiseks kirikutorni ja ajanäitaja valgustamiseks annetas Võrusool elav pottseppmeister Fadeiko 25 kr., millise summaga õieti võetigi ajanäitaja valgustamine ette. Wõru Teataja nr. 84; 27.07.1934.a.
Ujumis- ja elupäästekursused.
Eesti Punase Risti Võru komitee korraldusel algavad lähemal ajal ujumise ja elupääste kursused Võrus. Kursusi peetakse juhul, kui leidub tarviline arv osavõtjaid. Kursustest osavõttu soovijail ülesanda Suursaale või dr. K. Kolonile, kelledelt võib saada ühtlasi üksikasjalikku informatsiooni. Wõru Teataja nr. 85; 30.07.1934.a.
Võru Teatajaid sirvis Võrumaa muuseumi teadur Arthur Ruusmaa.
Uudised
Wõru Teataja 70 aastat tagasi
Mälestussammas Orava lahinguväljadele.
Orava malevkonnas käib juba mõnda aega kibe töö vabadussõjas langenute auks mälestussamba ehitamiseks. Sammas ehitatakse malevlaste poolt kodumaa põllu kividest. Sambasse asetatav tahvel , millele graveeritakse langenute nimed, on juba valmis ja läks maksma üle 200 kr., millise summa malevlased ise kokku panid. Avalik samba avamine toimub 15.juulil Orava asunduses. Pidustustel mängib 7.jalaväerügemendi orkester. Pidustustele oodatakse ka kõrgemaid sõjaväelasi. Orava asundus, kuhu sammas püstitatud, oli vabadussõja ajal lahingu tallermaaks, mis käis ühelt teise kätte ja nõudis palju ohvreid. Wõru Teataja, nr. 73; 02.07.1934.a.
Varstu alevikku uus postikorraldus.
Et vastu tulla kodanikkudele postisaadetiste kättesaamisel, on postivalitsusel kavatsus edaspidi Varstu alevikus posti koju kätte kandma hakata. Kuna Varstu alevikus on üle viiesaja kodaniku ja mitmed amet- ja eraasutused, siis oleks soovitav, et postivalitsuse kavatsus teostamist leiaks. Wõru Teataja, nr.75; 06.07.1934.a.
Mustjõe must kuld. Vagunite viisi musta tamme Harglast.
Harglast viiakse vaguniteviisi musta tamme Tallinnasse, Valka ja Võrru. Suured palgimürakad, päältnäha tohutud söetombud, leitakse Mustjõe põhjast, kus nad seisnud tuhandeid aastaid ja muutunud tõrvana mustaks. Aastaid 2-3 kuivatatakse musta tamme pimedates keldrites, mille järele ta läheb otsituima mööblipuuna turule. Nägus puu on must tamm. Värvilt sügav must, veidi sinakat ehk oranzikat kõrvaltooni, hallivöödilise toimega. Kõvaduselt pole tal kodumaa puude seas võistlejat. Kuid musta tamme leitakse vähe, väga vähe, mis muudab ka hinna kõrgeks. Kohapääl maksab musta tamme kantjalg 80 senti, ümbertöötatuna on aga puu Väärtus juba kaks krooni kantjalg. Väärtuslikema musta tamme annab rahutu Mustjõgi all lõunas, Läti piiri lähedal. Sääl leidub teda muide ka rohkem kui mujal Eestis, kuigi tamme on esinenud paljudes jõgedes ja järvedes. Wõru Teataja nr.76; 09.07.1934.a.
Võrus ei ole värskeid heeringaid.
Hiljuti sõitis meie “heeringalaevastik” Islandisse järjekordsele heeringapüügile. Nende püük jõuab turule tuleval kuul. Teistes linnades nagu Tartus ja mujal on värsked Shoti heeringad müügile ilmunud, kuid Võrru pole need veel otsaga jõudnud, kuigi nende järele ostjaskond tarvidust tunneb. Miks Võrru värskeid heeringaid suurkaupmeeste poolt pole tellitud, ei ole teada. Wõru Teataja nr. 77; 11.07.1934.a.
Vihm lõi pääsukesed maha.
Neljapäeval käis tugev äikesevihm üle Misso. Kohati oli see nii suur, et pääsukesed lennult maha kukkusid ja uppusid. Maa januneski väga vihma järele ja viimasest kohutavast vihmast paranevad tuntavalt põlluviljad. Üldse on Missos viljade seisukord keskmine, rukkinurmi leidub kohati päris häid, enamuses aga alla keskmise. Wõru Teataja, nr. 79; 16.07.1934.a.
Täna langeb liisk.
Täna õhtul peetaval Võru linnavolikogu erakorralisel koosolekul tuleb kolmanda Ja tähtsama punktina arutusele Võru linna administratiivpiiride laiendamine. Nagu teada, tuleb otsustamisele, kas Võrusoo ja Võru mõisa maad liita linnaga või mitte. Linnavalitsus on küsimust kauemat aega kaalunud ja linnapää on oma seletuskirja volinikele kätte saatnud. Linnavalitsuse liikmete seisukohad lähevad lahku. Põhimõtteliselt ollakse Võrusoo liitmise poolt, kuid lahkuminevad on arvamised piiride asjus. Nii näiteks pooldab linnapää F.Suit, et ka kasarmud linna administratiiv piiridesse võtta. Seda aga ei poolda teised volinikud. Kuidas vaatab asjale volikogu, selgub täna õhtul ja saab meie lehe lugejaile teatavaks esmaspäeval ilmuvas lehes. Wõru Teataja nr. 81 ; 20.07.1934.a. Siia võib lisada, et asi lahenes positiivselt ja ühinemise ajaks määrati 01.04.1935. /A.R./
Kasaritsa mees jäi Võrusool auto alla.
Neljapäeval, 19.skp. jäi Võrusool maavalitsuse auto alla keegi Kasaritsast pärit olev mees, nimega Gustav Tolk. Viimane oli võtnud kaunis tublisti topsi ja Sookõrtsi juures auto eest üle tee minnes jäi alla. Õnnetu vigastused kuuluvad kergete liiki, tal on ainult mõned kriimustused ilma luumurdudeta. Et allajäänu oli purjus, toimetati ta pääle arstiabi andmist ka veel politseijaoskonda. Auto alla jäämises autojuhti süüdistada ei tule, kuna süüdi oli mees ise. Wõru Teataja, nr. 82; 23.07.1934.a.
Vastse-Roosa koolimajale pandi nurgakivi.
Möödunud pühapäeval toimus Vastse-Roosa koolimajale nurgakivi panek. Päevakohase jumalateenistuse pidasid õpetajad J. Maior ja ülempreester P. Kolon. Jumalateenistusi kaunistas Varstu Vabatahtliku Tuletõrjeühingu pasunakoor ja Vastse-Roosa laulukoor Th.Pettai juhatusel. Ilusa ilma töttu oli rahvast kokku tulnud harukordselt palju. Wõru Teataja, nr.83; 25.07.1934.a.
Fadeiko valgustab Võru linna.
Võru Lutheriusu kiriku väline remont on lõpule jõudnud. Nagu võrulased näha võivad, on kirikutornis kella numbrilaua ülemisele äärele, pargi ja turuplatsi pooltele, tekkinud isesugused piklikud pirnikujulised asjad. Need pole midagi muud, kui elektrilampide pesad, kuna ühenduses kiriku remondiga jäeti elektrivalgustus ka kirikutorni. Nüüdsest pääle hakatakse kiriku ajanäitajat õhtuti valgustama. See sünnib torni kahel küljel – pargi ja turuplatsi pool. Elektrivalgustuse sissesäädmiseks kirikutorni ja ajanäitaja valgustamiseks annetas Võrusool elav pottseppmeister Fadeiko 25 kr., millise summaga õieti võetigi ajanäitaja valgustamine ette. Wõru Teataja nr. 84; 27.07.1934.a.
Ujumis- ja elupäästekursused.
Eesti Punase Risti Võru komitee korraldusel algavad lähemal ajal ujumise ja elupääste kursused Võrus. Kursusi peetakse juhul, kui leidub tarviline arv osavõtjaid. Kursustest osavõttu soovijail ülesanda Suursaale või dr. K. Kolonile, kelledelt võib saada ühtlasi üksikasjalikku informatsiooni. Wõru Teataja nr. 85; 30.07.1934.a.
Võru Teatajaid sirvis Võrumaa muuseumi teadur Arthur Ruusmaa.