 Vene kõrgkoolide hariduse pakkujad peidavad endid koolituskeskuste nime taha.
|
 |
|
Sergei Seredenko on oma diplomi tunnustamiseks kohtusse pöördunud.
Foto: Marko Mumm |
|
Paar tuhat inimest on saanud tunnustamata kõrgkoolide diplomid, sest puudulike seaduste tõttu pole võitlus ebaseadusliku hariduse andmise vastu vilja kandnud.
Ehkki Eestis pole ametlikult ühtegi Vene kõrgkooli filiaali, pakuvad kümmekond konsultatsioonipunkti ja koolituskeskust võimalust omandada kõrgharidus näiteks Moskva Riiklikus Tööstusülikoolis või Jaroslavli Riiklikus Pedagoogikaülikoolis.
Konsultatsioonipunktidena ei pea sellisel asutusel koolitusluba olema, sest ametlikult tegelevad nad vaid hariduse vahendamisega. Neil on kokkulepped välismaiste ülikoolidega, kellele tõotab lepe õppemaksude näol kopsakat lisateenistust.
“Sellised asutused ei tohiks üldse tegutseda, sest on selgelt näha, et tegemist pole legaalse asjaga,” ütles välisriikide haridusdokumentide hindamise keskuse ENIC/NARIC juht Gunnar Vaht. “Koolitus- ja konsultatsioonikeskusteks nimetamine on terminite taha peitumine.”
Haridusministeerium, tarbijakaitseamet ja politsei on selliste asutuste ebaseaduslikust tegevusest teadlikud olnud aastaid, ent suletud on neist vaid üks. Probleemi olemasolu tunnistavad ka Venemaa haridusministeerium ja mõlema riigi ENIC/NARICi keskused.
Augud seadustes
Põhjused, miks probleem ei lahene, lasuvad seaduste puudustes. “Kui öelda, et asutus pole ülikooli filiaal, vaid hariduse vahendaja, siis ei reguleeri seda ükski Eesti seadus,” nentis välismaaga koostööd tegevaid asutusi aastaid uurinud Rait Talvik. “Probleemi võib ju tunnistada, aga pole seaduslikku alust, et need asutused kinni panna.”
Koolituskeskuse Emono-Ri kaudu juristihariduse saanud Sergei Seredenko on diplomi tunnustamiseks pöördunud kohtusse – advokatuur ei tunnistanud tema haridust sobivaks. Seredenko ütles, et on väga imelik, kui Venemaal on kõnealused diplomid kehtivad, kuid Eestis neid ei tunnustata. Tema sõnul on tegemist haridusärimeeste plaaniga eemaldada konkurendid, sest Venemaale minev rahavool on märkimisväärne.
Ka Rait Talvik möönab, et majandushuvid on mängus, kuid mitte ainult eestlaste, vaid ka Venemaa ärimeeste seas. “Kogu see hariduse pakkumine on seotud majanduslike huvidega nii siit- kui sealtpoolt, väga paljud koolituskeskused on seotud poliitiliste figuuridega.”
Samas peab Eesti tunnustama nende inimeste diplomeid, kes on omandanud sellise hariduse enne käesoleva aasta juuni algust, mil Eesti lõpetas ühepoolselt valitsustevahelise lepingu Venemaaga. “Kui Vene ülikool on andnud Eesti üliõpilasele oma kraadi enne juunit, siis olenemata sellest, kas ta on omandanud kvaliteetse või mittekvaliteetse hariduse, peab Eesti seda tunnustama,” ütles Talvik.
Tema sõnul lähevad inimesed juba kümmekond aastat tegutsenud koolituskeskustesse õppima haridussüsteemi puudujääkide tõttu. “Praegu ei suudeta vene noori piisavalt integreerida. Venelastel on tükk maad kergem elada kodus ja õppida omakeelses koolis,” märkis Talvik.
Samuti saavad kaheldava diplomi omandanud üsna hästi tööle Ida-Virumaal. “Nii erasektoris kui ka avalikus sektoris on sellise haridusega inimesi palju,” lausus Talvik.
Eesti lõpetas Venemaaga lepingu
•• Tänavu 3. juulil lõpetas Eesti ühepoolselt Eesti ja Venemaa valitsustevahelise haridust ja akadeemilisi kraade tõendavate dokumentide tunnustamise ja võrdväärsuse kokkuleppe.
•• Lepingu lõpetamine puudutab Eestis ja Venemaal välja antud diplomeid. Kui enne oli tunnustamise aluseks kahe riigi leping, siis nüüd juhindutakse kogu Euroopas kehtivast Lissaboni konventsioonist.
•• Konventsioonist juhindub akadeemiliste kraadide tunnustamiseks loodud infokeskuste võrk, millesse kuuluvad ENIC/NARIC-i keskused. Diplomeid tunnustavad tööandjad ja õppeasutused ise.
•• Kui tööandjal tekib aga kahtlus inimese haridustasemes ja töökoht nõuab kindlat haridust või kui inimene tahab oma haridusteed jätkata (näiteks astuda teises riigis magistriõppesse), tuleb pöörduda ENIC/NARIC-i keskusesse. Nemad annavad informatsiooni ja nõu. Tallinna keskusse viib oma diplomi igal aastal umbes 450 inimest, neist pooled on hariduse saanud välismaal.
|
Uudised
VE: Venemaa ülikoolide tunnustamata diplomid
Vahendajad pakuvad Venemaa ülikoolide tunnustamata diplomit
Karin Kangro
19.07.2004
Foto: Marko Mumm
Paar tuhat inimest on saanud tunnustamata kõrgkoolide diplomid, sest puudulike seaduste tõttu pole võitlus ebaseadusliku hariduse andmise vastu vilja kandnud.
Ehkki Eestis pole ametlikult ühtegi Vene kõrgkooli filiaali, pakuvad kümmekond konsultatsioonipunkti ja koolituskeskust võimalust omandada kõrgharidus näiteks Moskva Riiklikus Tööstusülikoolis või Jaroslavli Riiklikus Pedagoogikaülikoolis.
Konsultatsioonipunktidena ei pea sellisel asutusel koolitusluba olema, sest ametlikult tegelevad nad vaid hariduse vahendamisega. Neil on kokkulepped välismaiste ülikoolidega, kellele tõotab lepe õppemaksude näol kopsakat lisateenistust.
“Sellised asutused ei tohiks üldse tegutseda, sest on selgelt näha, et tegemist pole legaalse asjaga,” ütles välisriikide haridusdokumentide hindamise keskuse ENIC/NARIC juht Gunnar Vaht. “Koolitus- ja konsultatsioonikeskusteks nimetamine on terminite taha peitumine.”
Haridusministeerium, tarbijakaitseamet ja politsei on selliste asutuste ebaseaduslikust tegevusest teadlikud olnud aastaid, ent suletud on neist vaid üks. Probleemi olemasolu tunnistavad ka Venemaa haridusministeerium ja mõlema riigi ENIC/NARICi keskused.
Augud seadustes
Põhjused, miks probleem ei lahene, lasuvad seaduste puudustes. “Kui öelda, et asutus pole ülikooli filiaal, vaid hariduse vahendaja, siis ei reguleeri seda ükski Eesti seadus,” nentis välismaaga koostööd tegevaid asutusi aastaid uurinud Rait Talvik. “Probleemi võib ju tunnistada, aga pole seaduslikku alust, et need asutused kinni panna.”
Koolituskeskuse Emono-Ri kaudu juristihariduse saanud Sergei Seredenko on diplomi tunnustamiseks pöördunud kohtusse – advokatuur ei tunnistanud tema haridust sobivaks. Seredenko ütles, et on väga imelik, kui Venemaal on kõnealused diplomid kehtivad, kuid Eestis neid ei tunnustata. Tema sõnul on tegemist haridusärimeeste plaaniga eemaldada konkurendid, sest Venemaale minev rahavool on märkimisväärne.
Ka Rait Talvik möönab, et majandushuvid on mängus, kuid mitte ainult eestlaste, vaid ka Venemaa ärimeeste seas. “Kogu see hariduse pakkumine on seotud majanduslike huvidega nii siit- kui sealtpoolt, väga paljud koolituskeskused on seotud poliitiliste figuuridega.”
Samas peab Eesti tunnustama nende inimeste diplomeid, kes on omandanud sellise hariduse enne käesoleva aasta juuni algust, mil Eesti lõpetas ühepoolselt valitsustevahelise lepingu Venemaaga. “Kui Vene ülikool on andnud Eesti üliõpilasele oma kraadi enne juunit, siis olenemata sellest, kas ta on omandanud kvaliteetse või mittekvaliteetse hariduse, peab Eesti seda tunnustama,” ütles Talvik.
Tema sõnul lähevad inimesed juba kümmekond aastat tegutsenud koolituskeskustesse õppima haridussüsteemi puudujääkide tõttu. “Praegu ei suudeta vene noori piisavalt integreerida. Venelastel on tükk maad kergem elada kodus ja õppida omakeelses koolis,” märkis Talvik.
Samuti saavad kaheldava diplomi omandanud üsna hästi tööle Ida-Virumaal. “Nii erasektoris kui ka avalikus sektoris on sellise haridusega inimesi palju,” lausus Talvik.
Eesti lõpetas Venemaaga lepingu
•• Tänavu 3. juulil lõpetas Eesti ühepoolselt Eesti ja Venemaa valitsustevahelise haridust ja akadeemilisi kraade tõendavate dokumentide tunnustamise ja võrdväärsuse kokkuleppe.
•• Lepingu lõpetamine puudutab Eestis ja Venemaal välja antud diplomeid. Kui enne oli tunnustamise aluseks kahe riigi leping, siis nüüd juhindutakse kogu Euroopas kehtivast Lissaboni konventsioonist.
•• Konventsioonist juhindub akadeemiliste kraadide tunnustamiseks loodud infokeskuste võrk, millesse kuuluvad ENIC/NARIC-i keskused. Diplomeid tunnustavad tööandjad ja õppeasutused ise.
•• Kui tööandjal tekib aga kahtlus inimese haridustasemes ja töökoht nõuab kindlat haridust või kui inimene tahab oma haridusteed jätkata (näiteks astuda teises riigis magistriõppesse), tuleb pöörduda ENIC/NARIC-i keskusesse. Nemad annavad informatsiooni ja nõu. Tallinna keskusse viib oma diplomi igal aastal umbes 450 inimest, neist pooled on hariduse saanud välismaal.