| |
|
 |
Laupäeval uppunud merekõlbmatu paat röövis esialgsetel andmetel Kolga lahes lõbusõidule läinud viie inimese elu. |
|
Eurokatsetused selgitavad Pella-paatide keelamise
13.07.2004 00:01Küllike Rooväli, reporter
Möödunud laupäeval kipaka Pella-paadiga Kolga lahes kaduma jäänud viie parimas eas inimese saatus paneb ametnikke ohtlikke paate üle vaatama, et nendega euronormidele mittevastavuse korral mereleminek keelata.
Veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Hans Nukki lubas, et juba ülejärgmisel nädalal katsetavad ametnikud nii Pella tüüpi paadi kui tolle noorema venna Pella-Fjord vastavust euronõuetele.
Juhul kui paadid ei vasta nõuetele, annab veeteede amet avalikult teada nende veesõidukite üldisest merekeelust, ja edaspidi võib neid kasutada vaid väikestel siseveekogudel.
Kuna veeteede ametil puudub elektrooniline väikelaevaregister, pole teada, kui palju Pellasid arvel on. Väikelaevaregistri büroo juhataja kt Rein Promet ütles, et Postimehe pakutud paar tuhat on Pellade kohta ilmselt siiski liiga suur arv, kuid ei osanud ka muud arvu nimetada.
Elusad oleks leitud
Veeteede ametit ajendas tegutsema viimase seitsme aasta ilmselt suurima hukkunute arvuga meretragöödia Malusi saarte juures, kus Juminda poolsaarelt Tsitrest Pella-paadiga sõitu alustanud viieliikmeline seltskond kadunuks jäi.
Postimehe andmetel kavatsesid nad teha pühapäeva ennelõunal reisi väikesaartele, kuid juba samal pärastlõunal leidsid paadisõitjad Kolga lahest Põhja-Malusi saare idaküljelt kummuli paadi ja selle kõrvalt Inna (39) surnukeha.
Alles kell 22 õhtul politseilt appikutse saanud piirivalve lennusalga päästekopteri meeskond leidis öösel Põhja- ja Lõuna-Malusi saarte vaheliselt madalikult pooleteise meetri sügavusest veest Vahuri (37) laiba.
Eile pärastlõunal leidis kopteri meeskond Kaisa (23) surnukeha. Eile õhtul oli kadunud veel paadiomaniku poeg Laur (28) ja politsei kahtluste järgi veel üks inimene.
Kuigi eile õhtuks oli viiest Pella tüüpi paadiga merele läinud inimesest leitud vaid kolme surnukehad, tõdesid otsijad, et ülejäänuid elusana leida pole enam reaalne.
Pühapäeva öösel päästekopterit juhtinud Jevgeni Pissarev ütles, et kopteri proþektoriga oli juba siis näha kõik, mis veepinnal ja väikesaartel – alates pesal kükitavatest lindudest kuni väikeste tarbeesemeteni. «Elus inimesed oleks juba ammu leitud,» mainis Pissarev. «Nüüd tuleb otsida ainult veest, ja hoovused võivad neid kuhu iganes viia.»
Piirivalve jätkab otsinguid ka täna. Viimati leidis Eestis rohkem inimesi korraga märja haua Kurkse retke ajal seitse aastat tagasi, mereõnnetustest aga Estonia huku ajal. Viimane suurem paadiõnnetus oli ülemöödunud aastal, kui neli Ruhnu meest suundusid vanametalliga koormatud uhiuue puitpaadiga tormisele merele ja hukkusid.
Kuigi Venemaal valmistatud plastist Pella nimi on kordunud uppumistest, merehädalistest ja õnnetustest rääkivates uudistes kogu iseseisvusaja vältel, pole veeteede ametil olnud seni võimalust nendele merekeeldu panna.
Nukki selgitas, et kuna Pella valmistajatehas on lubanud oma dokumentides neid kasutada vaid 300-400 meetri kaugusel kaldast väga hea ilmaga ja praktiliselt olematu lainetusega, polnud võimalik paatide kasutamisele lisakeelde seada. Nüüd on Eesti aga euroliidu liige ja saab kasutada pidepunktina liidus kehtivaid reegleid.
Mereakadeemia rektor Jüri Lember, kes on ka ise väikepaadi kasutaja, ütles, et pooldab Pellade merekeeldu just seetõttu, et selle paaditüübiga on palju inimesi hukka saanud.
«Kogemustega kasutaja saab ka Pellaga hakkama – valib õige ilma, ei lähe kaugele ega koorma paati üle,» märkis Lember.
Pellad pole Bellad
Lember märkis, et paljud teised ohutuks loetud plastpaadid on nii mõõtmetelt kui kujult Pellaga üsna sarnased, kuid taluvad lainet paremini.
Palju segadust on tekitanud kipakate ühekordsete parrastega paatide segiajamine Põhjamaade ühe populaarsema paadisarja Belladega, mis on kõigile turvanõuetele vastavad kvaliteetsed paadid.
Bella-paate litsentsi järgi Eestis Paldiskis valmistava Bell-Boats OÜ juht Sulev Paakspuu ei oska arvata, palju on ohtlik nimekaim ostjaid Bella-paatide juurest eemale tõrjunud.
«Vahel on sellised naljakad telefonikõned – helistatakse ja küsitakse, et kas teie müütegi neid ohtlikke paate, mis kohe uppuma hakkavad,» vahendas Paakspuu. «Seletan siis jõudumööda, et need on kaks eri asja – nagu öö ja päev.»
Paakspuu, kes korraldab ka Pirita jõel paadilaenutust, ütles, et ei soovita ka vaenlasel Pellaga sõitma minna. «Pesuvanniga ei lähe ju laineid trotsima.»
Paakspuu müüs Vene ajast jäänud Pellad laenutusest õige pea, sest need olid ohtlikud ka laenutajatele. «See paat on nii kipakas, et seal ei kannata püsti tõusta,» kirjeldas Paakspuu.
Uudised
VE: Pella-paat
Eurokatsetused selgitavad Pella-paatide keelamise
13.07.2004 00:01Küllike Rooväli, reporter
Veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Hans Nukki lubas, et juba ülejärgmisel nädalal katsetavad ametnikud nii Pella tüüpi paadi kui tolle noorema venna Pella-Fjord vastavust euronõuetele.
Juhul kui paadid ei vasta nõuetele, annab veeteede amet avalikult teada nende veesõidukite üldisest merekeelust, ja edaspidi võib neid kasutada vaid väikestel siseveekogudel.
Kuna veeteede ametil puudub elektrooniline väikelaevaregister, pole teada, kui palju Pellasid arvel on. Väikelaevaregistri büroo juhataja kt Rein Promet ütles, et Postimehe pakutud paar tuhat on Pellade kohta ilmselt siiski liiga suur arv, kuid ei osanud ka muud arvu nimetada.
Elusad oleks leitud
Veeteede ametit ajendas tegutsema viimase seitsme aasta ilmselt suurima hukkunute arvuga meretragöödia Malusi saarte juures, kus Juminda poolsaarelt Tsitrest Pella-paadiga sõitu alustanud viieliikmeline seltskond kadunuks jäi.
Postimehe andmetel kavatsesid nad teha pühapäeva ennelõunal reisi väikesaartele, kuid juba samal pärastlõunal leidsid paadisõitjad Kolga lahest Põhja-Malusi saare idaküljelt kummuli paadi ja selle kõrvalt Inna (39) surnukeha.
Alles kell 22 õhtul politseilt appikutse saanud piirivalve lennusalga päästekopteri meeskond leidis öösel Põhja- ja Lõuna-Malusi saarte vaheliselt madalikult pooleteise meetri sügavusest veest Vahuri (37) laiba.
Eile pärastlõunal leidis kopteri meeskond Kaisa (23) surnukeha. Eile õhtul oli kadunud veel paadiomaniku poeg Laur (28) ja politsei kahtluste järgi veel üks inimene.
Kuigi eile õhtuks oli viiest Pella tüüpi paadiga merele läinud inimesest leitud vaid kolme surnukehad, tõdesid otsijad, et ülejäänuid elusana leida pole enam reaalne.
Pühapäeva öösel päästekopterit juhtinud Jevgeni Pissarev ütles, et kopteri proþektoriga oli juba siis näha kõik, mis veepinnal ja väikesaartel – alates pesal kükitavatest lindudest kuni väikeste tarbeesemeteni. «Elus inimesed oleks juba ammu leitud,» mainis Pissarev. «Nüüd tuleb otsida ainult veest, ja hoovused võivad neid kuhu iganes viia.»
Piirivalve jätkab otsinguid ka täna. Viimati leidis Eestis rohkem inimesi korraga märja haua Kurkse retke ajal seitse aastat tagasi, mereõnnetustest aga Estonia huku ajal. Viimane suurem paadiõnnetus oli ülemöödunud aastal, kui neli Ruhnu meest suundusid vanametalliga koormatud uhiuue puitpaadiga tormisele merele ja hukkusid.
Kuigi Venemaal valmistatud plastist Pella nimi on kordunud uppumistest, merehädalistest ja õnnetustest rääkivates uudistes kogu iseseisvusaja vältel, pole veeteede ametil olnud seni võimalust nendele merekeeldu panna.
Nukki selgitas, et kuna Pella valmistajatehas on lubanud oma dokumentides neid kasutada vaid 300-400 meetri kaugusel kaldast väga hea ilmaga ja praktiliselt olematu lainetusega, polnud võimalik paatide kasutamisele lisakeelde seada. Nüüd on Eesti aga euroliidu liige ja saab kasutada pidepunktina liidus kehtivaid reegleid.
Mereakadeemia rektor Jüri Lember, kes on ka ise väikepaadi kasutaja, ütles, et pooldab Pellade merekeeldu just seetõttu, et selle paaditüübiga on palju inimesi hukka saanud.
«Kogemustega kasutaja saab ka Pellaga hakkama – valib õige ilma, ei lähe kaugele ega koorma paati üle,» märkis Lember.
Pellad pole Bellad
Lember märkis, et paljud teised ohutuks loetud plastpaadid on nii mõõtmetelt kui kujult Pellaga üsna sarnased, kuid taluvad lainet paremini.
Palju segadust on tekitanud kipakate ühekordsete parrastega paatide segiajamine Põhjamaade ühe populaarsema paadisarja Belladega, mis on kõigile turvanõuetele vastavad kvaliteetsed paadid.
Bella-paate litsentsi järgi Eestis Paldiskis valmistava Bell-Boats OÜ juht Sulev Paakspuu ei oska arvata, palju on ohtlik nimekaim ostjaid Bella-paatide juurest eemale tõrjunud.
«Vahel on sellised naljakad telefonikõned – helistatakse ja küsitakse, et kas teie müütegi neid ohtlikke paate, mis kohe uppuma hakkavad,» vahendas Paakspuu. «Seletan siis jõudumööda, et need on kaks eri asja – nagu öö ja päev.»
Paakspuu, kes korraldab ka Pirita jõel paadilaenutust, ütles, et ei soovita ka vaenlasel Pellaga sõitma minna. «Pesuvanniga ei lähe ju laineid trotsima.»
Paakspuu müüs Vene ajast jäänud Pellad laenutusest õige pea, sest need olid ohtlikud ka laenutajatele. «See paat on nii kipakas, et seal ei kannata püsti tõusta,» kirjeldas Paakspuu.