Sotsiaalministeeriumi ametnik Marin Jänes puhkab sel aastal kolm nädalat juuli lõpus ja augusti alguses. Kindlaid plaane ta veel teinud ei ole, kuid Euroopas tahaks korra ära käia. Marini arvates peaks puhkus olema kindlasti pikem kui 28 kalendripäeva, sest nii vähesega välja ei puhka. Foto: Raigo Pajula

Miks Eestis on enamiku inimeste puhkus just 28 kalendripäeva pikk ja ei vähem ega rohkem? Asjatundjate hinnangul pole vähem anda ilus ja rohkem ei luba olud.

Kui te pole riigiametnik ega õpetaja, on teie puhkus vastavalt tööseadusele 28 kalendripäeva. Asjatundjate hinnangul töötaja vähemaga ei taastu ning pikemaks äraolekuks pole Eesti majandus piisavalt heas seisus. Euroopa riikidega võrreldes on see täitsa normaalne puhkuse pikkus. Ja alati jääb võimalus tööandjaga pikemas puhkuses juba töölepingu sõlmimisel kokku leppida.

“Eks see puhkuse pikkus on niimoodi pika aja jooksul välja kujunenud,” ütleb sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Piret Lilleväli. “Vähemaks riigikorra muutudes seda ei võetud. Kuid praegu pole riigis ka see aeg, kus võiks puhkust pikendada. Meie sissetulekud on väiksemad kui arenenud riikides, meie tööandjad pole veel nii jõukad.” Lilleväli usub, et kunagi aastate pärast võib puhkus pikem olla. Aga mida kahtlemata keeruline teha oleks, see on puhkuse lühendamine. Sest kes ikka julgeb juba kord inimestele antud õigusi ära võtta.

Asekantsler annaks sõna arstidele, et need oma arvamuse ütleksid.

Nõmme perearstikeskuse tohter Eero Merilind siin ühest vastust ei anna – kõik sõltub tööst, mida inimene teeb. “Praegu kulub esimene nädal tööst puhkamiseks, teisel ja kolmandal nädalal organism taastub ning neljandal hakkavad mõtted liikuma uute ideede ja väljakutsete poole,” loetleb Merilind. Ta soovitab võtta puhkuse välja terves mahus, mitte seda jupitada: “Kahenädalased puhkused on kasulikud küll tööandjale, kuid puhkaja organism ei suuda end selle ajaga välja lülitada.”

Eesti Vaimse Tervise Ühingute Liidu esinaine Urve Randmaa usub, et kui puhkus oleks pikem, oleksid eestimaalased ka tervemad. “Inimese seisukohast pole 28 kalendripäeva muidugi piisav, aga praegustes tingimustes on see parim, mis on saada. Kahju on sellest, et kõikide puhkused ei mahu kolmele suvekuule.”

“Ikka võiks puhkus pikem olla, viis nädalat näiteks,” leiab Hansapanga personali arenduse ja koolituse osakonna juhataja Hels Mikkal. “Siis jõuaksid inimesed rohkem panustada ja saaksid puhkust aastaaegade peale ära jagada.” Hansapanga töötajatel on sellest aastast ette nähtud nädalane lisapuhkus, selle saamine sõltub tööstaaþist ning seda ei saa võtta suvel.

Puhkus

• Puhkust saavad kõik, kellel on sõlmitud tööleping. Töövõtu-, käsundus- ja võlaõiguslike lepingute alusel või FIE-na töötades puhkuseõigust pole.
• Puhkus on vähemalt 28 kalendripäeva. Pikendatud puhkus on alaealistel ja töövõimetuspensioni saajatel. 35 kalendripäeva saavad puhata riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, kuni 56 kalendripäeva pedagoogid.
• Puhkuse saamiseks peab esimesel tööaastal olema ametis vähemalt kuus kuud ja puhkuse pikkus on proportsionaalne töötatud ajaga ehk kaks nädalat.
• 3- ja 6-päevast vanemapuhkust antakse emale või isale (aga mitte mõlemale) tema soovil. Igal aastal peab ema või isa kirjutama tööandjale avalduse või andma kohe avalduse palvega, et soovib neid päevi igal aastal kasutada.
• Kolm kalendripäeva saab lapsevanem, kel on üks või kaks alla 14-aastast last. Kuus kalendripäeva saab vanem, kel on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Neid päevi võib võtta koos põhipuhkusega (tööandjal pole õigust keelduda) või tööandjaga kokkuleppel muul ajal.
• Kui puhkus jaotatakse mitmeks osaks, peab üks osa olema vähemalt 14 kalendripäeva pikk. Ülejäänu võib poolte kokkuleppel välja võtta kas või ühe päeva kaupa, kuid see õigus peab siis olema kõikidel töötajatel.
• Palgata puhkuse puhul on eeldus, et selle saamiseks peab olema põhipuhkus puhatud, puhas väljamõeldis. Palgata puhkust võib võtta siis, nii sageli ja nii pikaks ajaks, kui pooled selles kokku lepivad. Kohustuslik on palgata puhkust anda riigieksamite tegijale. Samuti tuleb anda kuni 14-aastase lapse vanemale tema soovil täiendavat palgata lapsepuhkust kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel.
• Kui puhkuste ajakava pole tehtud, võib töötaja jääda ära siis, kui tahab. Sellest peab kirjalikult ette teatama kaks nädalat. EPL