Muusika- ja kirjamees Ottniel Jürissaar sündis 27.03.1924 Tartus.
Aastail 1960-1971.a. töötas ta Kohtla-Järvel vene koolides õpetajana. Tema taktikepi all laulis segakoor “Heli” (kuulsaim üritus oli 1962. aastal kui “Heli” tähistas oma 100. juubelit ja laval astus üles 100 lauljat) ning naiskoor “Kaja”, kes jõudis 80 lauljani.
Kohtla-Järvelt siirdus O. Jürissaar Tallinnasse (Eestimaale, nagu ta oma mälestustes kirjutab).
Ta on kirjutanud rida luulekogusid, vesteid ja meenutusteraamatuid, viimaste seas on eriti head tema mälestused vangilaagri ajast, metsavenna perioodist. Viimastel küüditatute kohtumistel on ta ka hea sõnaga meenutanud Kohtla-Järve perioodi ja ütlen ausalt, et see linn oli ainus, mis aitas nn.”märgitud inimestel” oma kultuuriloomingut edasi viia ja ellu jääda.
Sama hästi on Kohtla-Järve aegu meenutanud ka Tooni Kroon.
Arthur Ruusmaa
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Ottniel Jürissaar – muusika – ja kirjamees Ottniel Jürissaar
Muusika- ja kirjamees Ottniel Jürissaar sündis 27.03.1924 Tartus.
Aastail 1960-1971.a. töötas ta Kohtla-Järvel vene koolides õpetajana. Tema taktikepi all laulis segakoor “Heli” (kuulsaim üritus oli 1962. aastal kui “Heli” tähistas oma 100. juubelit ja laval astus üles 100 lauljat) ning naiskoor “Kaja”, kes jõudis 80 lauljani.
Kohtla-Järvelt siirdus O. Jürissaar Tallinnasse (Eestimaale, nagu ta oma mälestustes kirjutab).
Ta on kirjutanud rida luulekogusid, vesteid ja meenutusteraamatuid, viimaste seas on eriti head tema mälestused vangilaagri ajast, metsavenna perioodist. Viimastel küüditatute kohtumistel on ta ka hea sõnaga meenutanud Kohtla-Järve perioodi ja ütlen ausalt, et see linn oli ainus, mis aitas nn.”märgitud inimestel” oma kultuuriloomingut edasi viia ja ellu jääda.
Sama hästi on Kohtla-Järve aegu meenutanud ka Tooni Kroon.
Arthur Ruusmaa