Velotaksojuht teenib 1000 krooni päevas
Kristjan Roos, SLÕL, 11. juuni 2004
 Mihkel-Markus Mikk
 KAIA ON RAHUL: Velotakso on võitnud nii tema kui ka sõiduhimuliste südamed. |
Tallinna velotaksojuhid teenivad päevas kuni 1000 krooni. Osaühingu Velotakso üks omanikke Herdis Ojasu kinnitab, et sellest summast on juba maha arvestatud sõiduriista 300kroonine renditasu.
«Finantsskeem on selline, et firma saab oma sissetuleku reklaamist. Kõik, mis sõidutajad teenivad, on nende oma,» ütleb Ojasu ja lisab, et renditasu peab juht ise kinni maksma.
Tema sõnul on Tallinnas seitse velotaksot kolmekümne juhiga. Nende seas on mees, kes on esimesel kuul rahvast sõidutanud 22 päeva ja teeninud umbes 22 000 krooni.
Valusad jalad ja põlveliigesed
«Terve kuu järjest ei jaksa velotaksot sõita keegi. Olen kuulnud, et juhtidel jalad ja põlveliigesed valutavad,» räägib Ojasu.
Kolmandat kuud velotaksoga sõitev 24aastane Kaia teab omast käest, et kaks päeva järjest ei tee veel midagi. «Aga viis päeva järjest väsitas täitsa ära. Seda vändata on ikka päris karm, palju raskem kui tavalise rattaga ringi tiirutada,» kinnitab Pedagoogikaülikoolis viimasel kursusel klassiõpetajaks õppiv Kaia. «Aga see on töö, mida ma tahan teha,» lisab ta. Särasilmne neiu on rahul, et tema töö ja hobi kattuvad. «Toompeale sõit on muidugi alati eriti põnev: kas ma sõidan sinna üles või hakkan poole tee pealt tagasi veerema? Sest see on võimete piiri peal asi.»
Algul olid neli igast viiest velotaksokliendist välismaalased. Praegu on selle sõiduki kasutajatest juba pooled eestlased.
«Me tegime suhteliselt soodsa hinna eestlastele mõeldes, et ei oleks kallis,» ütleb ka Herdis Ojasu.
Pilet maksab 35 krooni, lastele 15 krooni.
«Eestlased on juba harjunud, et Tallinnas on velotakso. Algul nad küll võõristasid või viskasid nalja, et oh, meie nüüd sõidame selle asjaga. Aga nad on ära harjunud, tulevad taksosse ja sõidavad, kuhu tahavad,» ütleb ka Kaia.
Välismaalased hindavad velotakso juures kõige rohkem seda, et nad saavad soodsalt vanalinna vaatamisväärsustega tutvuda ega pea oma jalgu vaevama. Ka vanalinnast sadamasse sõiduks kulub neile velotakso marjaks ära.
Politsei on velotaksosid kimbutanud
Velotaksode juhte on neljal-viiel korral kimbutanud politsei. Korravalvurid pole Ojasu sõnul aru saanud, et nendega sõitmiseks pole luba vaja.
«Mul õnnestus saada Tallinna ettevõtlusameti juhatajalt paber, kus ta kinnitab, et meil ei pea tegutsemiseks olema mingit luba. Olen igale poole politseisse jätnud sellest kirjast koopiad, sest meid hakati üpris kiiresti kiusama,» räägib Ojasu, kuidas politsei survest vabaneda püütakse.
Linnavalitsus on mõelnud sellele, et peaks kehtestama mingi seadusakti, mis velotaksode tegevuse reguleeriks. Ojasu peab sellist määrust või otsust kasulikuks.
«Seni kuni seadusakti ei ole, on ikka natukene ebakindel. Ja ikka jookseme politseijaoskondade vahet. Lubati küll, et kõigile korravalvuritele teatatakse, et velotakso võib sõita. Aga paraku see igaüheni pole jõudnud. Ja mõni inspektor tahab meid ikka tagasi garaa?i saata, kõiki kohe kinni panna ja rattad ära korjata,» on Ojasu mures.
Herdis Ojasu usub, et Tallinnas sõidavad velotaksod septembrini või hea ilma puhul oktoobrini. Soojemates riikides liiguvad need aasta ringi. Euroopas hakati keskkonnasõbraliku velotaksoga sõitma 1997. aastal Berliinis. Nüüd veavad need inimesi Amsterdamis, Barcelonas, Hamburgis, Kopenhaagenis, Londonis ja Viinis.
xxx
Kesklinna valitsus tõrjub velotaksosid vanalinnast 30.06.2004 00:01Urmas Seaver, reporter
Tallinna Kesklinna valitsus tõrjub muinsuskaitse hinnangule toetudes vanalinnast välja tänavu kevadel linnatänavatele ilmunud velotaksosid, viidates kirevate plastsõidukite sobimatusele linnamüüride vahele.
«Leiame, et velotakso teenuse arendamine on atraktiivne ja tänuväärne projekt, kuid peame mõistlikuks selle teenuse lubamist väljaspool UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluva vanalinna piire,» märkis Kesklinna vanem Keit Pentus eelmisel nädalal abilinnapea Toomas Vitsutile saadetud kirjas.
«Nimetatud seisukohta on väljendanud ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti esindajad, kelle sõnul kommertsreklaami kandvad plastikust velotaksod ei ole sobilikud vanalinna tänavapilti,» jätkas Pentus.
Kesklinna valitsuse avalike suhete nõunik Annikky Lamp märkis, et velotakso sobimatust vanalinna on linnaosavalitsusele ette heitnud mitmed kesklinna elanikud ning samuti on velotakso teenus õiguslikult reguleerimata.
Peatuspaigaks raeplats
Velotaksode tulekut pealinna juba mullu sügisest alates pidevalt toetanud abilinnapealt Toomas Vitsutilt ei õnnestunud Postimehel eilse tööpäeva jooksul kommentaari saada.
Vitsutile alluva ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste lausus, et ei ole kursis Kesklinna valitsuse sooviga velotaksod vanalinnast välja tõrjuda ega oska seda seetõttu kommenteerida.
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holsting lausus, et muinsuskaitse peab rattataksosid sobimatuteks, kuid amet ei kavatse praegu nõuda nende linnamüüride vahelt väljaajamist.
«Muinsuskaitse inimesed ütlevad, et need pole originaalsed ega sobi vanalinna,» sõnas Holsting. «Kui järgmisel suvel on plaanis velotaksod uuesti käima panna, võtame sobivuse teema varakult üles.»
Eriti on muinsuskaitsjatele pinnuks silmas see, et vanalinna südamest ehk Raekoja platsist on saanud velotaksode põhiline peatuspaik, kus uusi sõitjaid peale meelitatakse.
Velotakso OÜ tegevjuht Erko Valk ütles, et on Kesklinna valitsuse ja muinsuskaitse ootamatust vastuseisust hämmeldunud. «Juba eelmise aasta sügisel uurisime linnast põhjalikult, milliseid kooskõlastusi ja lube meil vaja on, ning mingeid takistusi velotaksode kasutuselevõtule ei tehtud,» lausus ta.
Valgu sõnul on vanalinnas liikumine velotaksode jaoks ülioluline, sest linnamüüride vahel on autode liikumine oluliselt piiratud ja jalgrattataksot kasutades pääsevad inimesed kohtadesse, kuhu autoga ei saa. Ta märkis, et Raekoja platsist on kujunenud koht, kus enamik velotakso sõite algab või lõpeb.
Investeeriti 1,5 miljonit
Pealinnas liigub praegu seitse velotaksot ning erafirma on 130 000 krooni maksvate jalgrattataksode töölepanemiseks investeerinud 1,5 miljonit krooni.
Velotakso ligi meetrilaiusesse ja kolme meetri pikkusesse kabiini mahuvad ära pedaaliv juht ja kaks reisijat. Takso liigub kesklinnas ning ühe sõidu hind on 35 krooni.
Velotakso keskmine sõidukiirus on 15-20 kilomeetrit tunnis ning see ei tööta pelgalt pedaalimisega, vaid sellel on peal ka väike elektrimootor, mis aitab juhti näiteks tõusudel või kohalt äraminekul.
Velotakso tuli esimest korda kasutusele Berliinis 1997. aastal, kuid on praeguseks levinud 12 Euroopa riigi 22 linnas ning ka kahes Jaapani linnas – Kyotos ja Tokyos. Euroopa linnadest on lisaks Berliinile velotakso kasutusel veel näiteks Barcelonas, Viinis, Kopenhaagenis, Amsterdamis ja Londonis.
Velotakso Tallinnas
Velotakso tehnilised näitajad:
• maksumus 130 000 krooni
• keskmine sõidukiirus 15-20 km/h
• varustatud väikese elektrimootoriga
• võtab peale kaks reisijat
• kabiin 1,3 meetrit kõrge, 3 meetrit pikk ja 1 meeter lai
• kaal 100 kilogrammi
• velotaksol on 21 käiku
Allikas: PM
xxx
Kommentaar DELFIst:
vaenlased?, 30.06.2004 11:33
Ise imestan, et need 4-5 jobu on suutnud saavutada seda, mis linna poolt senini tegemata
1) linnaekskursioon väsinud ja liikumisvaegustega turistidele pakkuda nii transpordi kui giidi teenust 30 krooni eest.
2) ajanud muinsuskaitse elevile, sest ärikate (omavolilisi remonte,kaasaegseid sõidukeid,mac donaldsid jne) vastu pole suudetud hakata.
Et oma tegematajätmisi pole muul moel suudetud teha – on leitud mõned noored,
kes ei pane narkotsi,
ei suitseta, ei ole alkoholijoobes,
vaid püüavad aidata inimesi, kes
vajavad liikumisel Tallinnas.
xxx
Uudised
VE: velotakso
Velotaksojuht teenib 1000 krooni päevas
Kristjan Roos, SLÕL, 11. juuni 2004
Tallinna velotaksojuhid teenivad päevas kuni 1000 krooni. Osaühingu Velotakso üks omanikke Herdis Ojasu kinnitab, et sellest summast on juba maha arvestatud sõiduriista 300kroonine renditasu.
Tema sõnul on Tallinnas seitse velotaksot kolmekümne juhiga. Nende seas on mees, kes on esimesel kuul rahvast sõidutanud 22 päeva ja teeninud umbes 22 000 krooni.
Valusad jalad ja põlveliigesed
«Terve kuu järjest ei jaksa velotaksot sõita keegi. Olen kuulnud, et juhtidel jalad ja põlveliigesed valutavad,» räägib Ojasu.
Kolmandat kuud velotaksoga sõitev 24aastane Kaia teab omast käest, et kaks päeva järjest ei tee veel midagi. «Aga viis päeva järjest väsitas täitsa ära. Seda vändata on ikka päris karm, palju raskem kui tavalise rattaga ringi tiirutada,» kinnitab Pedagoogikaülikoolis viimasel kursusel klassiõpetajaks õppiv Kaia. «Aga see on töö, mida ma tahan teha,» lisab ta. Särasilmne neiu on rahul, et tema töö ja hobi kattuvad. «Toompeale sõit on muidugi alati eriti põnev: kas ma sõidan sinna üles või hakkan poole tee pealt tagasi veerema? Sest see on võimete piiri peal asi.»
Algul olid neli igast viiest velotaksokliendist välismaalased. Praegu on selle sõiduki kasutajatest juba pooled eestlased.
«Me tegime suhteliselt soodsa hinna eestlastele mõeldes, et ei oleks kallis,» ütleb ka Herdis Ojasu.
Pilet maksab 35 krooni, lastele 15 krooni.
«Eestlased on juba harjunud, et Tallinnas on velotakso. Algul nad küll võõristasid või viskasid nalja, et oh, meie nüüd sõidame selle asjaga. Aga nad on ära harjunud, tulevad taksosse ja sõidavad, kuhu tahavad,» ütleb ka Kaia.
Välismaalased hindavad velotakso juures kõige rohkem seda, et nad saavad soodsalt vanalinna vaatamisväärsustega tutvuda ega pea oma jalgu vaevama. Ka vanalinnast sadamasse sõiduks kulub neile velotakso marjaks ära.
Politsei on velotaksosid kimbutanud
Velotaksode juhte on neljal-viiel korral kimbutanud politsei. Korravalvurid pole Ojasu sõnul aru saanud, et nendega sõitmiseks pole luba vaja.
«Mul õnnestus saada Tallinna ettevõtlusameti juhatajalt paber, kus ta kinnitab, et meil ei pea tegutsemiseks olema mingit luba. Olen igale poole politseisse jätnud sellest kirjast koopiad, sest meid hakati üpris kiiresti kiusama,» räägib Ojasu, kuidas politsei survest vabaneda püütakse.
Linnavalitsus on mõelnud sellele, et peaks kehtestama mingi seadusakti, mis velotaksode tegevuse reguleeriks. Ojasu peab sellist määrust või otsust kasulikuks.
«Seni kuni seadusakti ei ole, on ikka natukene ebakindel. Ja ikka jookseme politseijaoskondade vahet. Lubati küll, et kõigile korravalvuritele teatatakse, et velotakso võib sõita. Aga paraku see igaüheni pole jõudnud. Ja mõni inspektor tahab meid ikka tagasi garaa?i saata, kõiki kohe kinni panna ja rattad ära korjata,» on Ojasu mures.
Herdis Ojasu usub, et Tallinnas sõidavad velotaksod septembrini või hea ilma puhul oktoobrini. Soojemates riikides liiguvad need aasta ringi. Euroopas hakati keskkonnasõbraliku velotaksoga sõitma 1997. aastal Berliinis. Nüüd veavad need inimesi Amsterdamis, Barcelonas, Hamburgis, Kopenhaagenis, Londonis ja Viinis.
xxx
Kesklinna valitsus tõrjub velotaksosid vanalinnast 30.06.2004 00:01Urmas Seaver, reporter
Tallinna Kesklinna valitsus tõrjub muinsuskaitse hinnangule toetudes vanalinnast välja tänavu kevadel linnatänavatele ilmunud velotaksosid, viidates kirevate plastsõidukite sobimatusele linnamüüride vahele.
«Leiame, et velotakso teenuse arendamine on atraktiivne ja tänuväärne projekt, kuid peame mõistlikuks selle teenuse lubamist väljaspool UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluva vanalinna piire,» märkis Kesklinna vanem Keit Pentus eelmisel nädalal abilinnapea Toomas Vitsutile saadetud kirjas.
«Nimetatud seisukohta on väljendanud ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti esindajad, kelle sõnul kommertsreklaami kandvad plastikust velotaksod ei ole sobilikud vanalinna tänavapilti,» jätkas Pentus.
Kesklinna valitsuse avalike suhete nõunik Annikky Lamp märkis, et velotakso sobimatust vanalinna on linnaosavalitsusele ette heitnud mitmed kesklinna elanikud ning samuti on velotakso teenus õiguslikult reguleerimata.
Peatuspaigaks raeplats
Velotaksode tulekut pealinna juba mullu sügisest alates pidevalt toetanud abilinnapealt Toomas Vitsutilt ei õnnestunud Postimehel eilse tööpäeva jooksul kommentaari saada.
Vitsutile alluva ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste lausus, et ei ole kursis Kesklinna valitsuse sooviga velotaksod vanalinnast välja tõrjuda ega oska seda seetõttu kommenteerida.
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holsting lausus, et muinsuskaitse peab rattataksosid sobimatuteks, kuid amet ei kavatse praegu nõuda nende linnamüüride vahelt väljaajamist.
«Muinsuskaitse inimesed ütlevad, et need pole originaalsed ega sobi vanalinna,» sõnas Holsting. «Kui järgmisel suvel on plaanis velotaksod uuesti käima panna, võtame sobivuse teema varakult üles.»
Eriti on muinsuskaitsjatele pinnuks silmas see, et vanalinna südamest ehk Raekoja platsist on saanud velotaksode põhiline peatuspaik, kus uusi sõitjaid peale meelitatakse.
Velotakso OÜ tegevjuht Erko Valk ütles, et on Kesklinna valitsuse ja muinsuskaitse ootamatust vastuseisust hämmeldunud. «Juba eelmise aasta sügisel uurisime linnast põhjalikult, milliseid kooskõlastusi ja lube meil vaja on, ning mingeid takistusi velotaksode kasutuselevõtule ei tehtud,» lausus ta.
Valgu sõnul on vanalinnas liikumine velotaksode jaoks ülioluline, sest linnamüüride vahel on autode liikumine oluliselt piiratud ja jalgrattataksot kasutades pääsevad inimesed kohtadesse, kuhu autoga ei saa. Ta märkis, et Raekoja platsist on kujunenud koht, kus enamik velotakso sõite algab või lõpeb.
Investeeriti 1,5 miljonit
Pealinnas liigub praegu seitse velotaksot ning erafirma on 130 000 krooni maksvate jalgrattataksode töölepanemiseks investeerinud 1,5 miljonit krooni.
Velotakso ligi meetrilaiusesse ja kolme meetri pikkusesse kabiini mahuvad ära pedaaliv juht ja kaks reisijat. Takso liigub kesklinnas ning ühe sõidu hind on 35 krooni.
Velotakso keskmine sõidukiirus on 15-20 kilomeetrit tunnis ning see ei tööta pelgalt pedaalimisega, vaid sellel on peal ka väike elektrimootor, mis aitab juhti näiteks tõusudel või kohalt äraminekul.
Velotakso tuli esimest korda kasutusele Berliinis 1997. aastal, kuid on praeguseks levinud 12 Euroopa riigi 22 linnas ning ka kahes Jaapani linnas – Kyotos ja Tokyos. Euroopa linnadest on lisaks Berliinile velotakso kasutusel veel näiteks Barcelonas, Viinis, Kopenhaagenis, Amsterdamis ja Londonis.
xxx
Kommentaar DELFIst:
xxx