Eesti mereväe laevad leidsid mai algul Keri saare lähedalt vraki, mis tõenäoliselt on 1940. aastal venelaste poolt alla tulistatud lennuk Kaleva.
Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Wambola ja miinitraaler Kalev käisid arvatavat Kaleva vraki asukohta uurimas mai algul.
«Pardasonariga leiti objekt, mis võib olla lennuki vrakk,» märkis nooremleitnant Ingrid Mühling kaitsejõudude peastaabi pressiteenistusest.
«Mereväe laevadel on kavas seda kindlasti veel uurida, kuna tookord ei olnud võimalik kasutada allveerobotit,» rääkis Ingrid Mühling SL Õhtulehele.
Millal järgmine uuring aset leiab, pole veel teada, sest laevade suvine õppustegraafik on üsna tihe.
Eestist Soome lennanud Aero Junkers 52 tüüpi reisilennuki Kaleva tulistasid kaks NSV Liidu pommituslennukit Keri saare läheduses alla veel enne seda, kui Eesti okupeeriti: 14. juunil 1940.
Hukkusid Kalevat juhtinud piloot Bo von Willebrand, radist Tauno Launis ja reisijad – kaks sakslasest ärimeest, kaks Prantsuse saatkonna diplomaatilist kullerit, üks Rootsi, üks USA ja üks Eesti kodanik.
Väidetavalt himustasid venelased lennuki pardal olnud diplomaatilist posti. Pärast Kaleva merre kukkumist tuli kohale NSV Liidu allveelaev, mis asus lainetes ulpivaid esemeid kokku korjama.
Väidetavalt viisid venelased siis minema ka suurema osa, üle 90 kilo diplomaatilisest postist.
Eesti oli Kaleva lennu ajal NSV Liidu sõjaväe piiramisrõngas. Rohkem Tallinnast lennu-keid välismaale ei üritatudki saata.
Soome lennundusmuuseumi uurijad, kellega meie meremuuseum on koostööd teinud, on arvavanud, et osa merepõhja jõudnud postist võib veel alles olla.
Lennukivrakk lebab 90 meetri sügavusel, kus hapnikku pole. Mõni kiri võib veel loetavgi olla.
1993. aasta 14. juunil avas Finnair Keri saarel monumendi Kaleva meeskonna ja reisijate mälestuseks.
SLÕL
Uudised
VE: Kaleva – Aero Junkers 52 tüüpi reisilennuk
Merevägi leidis ilmselt Kaleva vraki
31.05.2004
Eesti mereväe laevad leidsid mai algul Keri saare lähedalt vraki, mis tõenäoliselt on 1940. aastal venelaste poolt alla tulistatud lennuk Kaleva.
Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Wambola ja miinitraaler Kalev käisid arvatavat Kaleva vraki asukohta uurimas mai algul.
«Pardasonariga leiti objekt, mis võib olla lennuki vrakk,» märkis nooremleitnant Ingrid Mühling kaitsejõudude peastaabi pressiteenistusest.
«Mereväe laevadel on kavas seda kindlasti veel uurida, kuna tookord ei olnud võimalik kasutada allveerobotit,» rääkis Ingrid Mühling SL Õhtulehele.
Millal järgmine uuring aset leiab, pole veel teada, sest laevade suvine õppustegraafik on üsna tihe.
Eestist Soome lennanud Aero Junkers 52 tüüpi reisilennuki Kaleva tulistasid kaks NSV Liidu pommituslennukit Keri saare läheduses alla veel enne seda, kui Eesti okupeeriti: 14. juunil 1940.
Hukkusid Kalevat juhtinud piloot Bo von Willebrand, radist Tauno Launis ja reisijad – kaks sakslasest ärimeest, kaks Prantsuse saatkonna diplomaatilist kullerit, üks Rootsi, üks USA ja üks Eesti kodanik.
Väidetavalt himustasid venelased lennuki pardal olnud diplomaatilist posti. Pärast Kaleva merre kukkumist tuli kohale NSV Liidu allveelaev, mis asus lainetes ulpivaid esemeid kokku korjama.
Väidetavalt viisid venelased siis minema ka suurema osa, üle 90 kilo diplomaatilisest postist.
Eesti oli Kaleva lennu ajal NSV Liidu sõjaväe piiramisrõngas. Rohkem Tallinnast lennu-keid välismaale ei üritatudki saata.
Soome lennundusmuuseumi uurijad, kellega meie meremuuseum on koostööd teinud, on arvavanud, et osa merepõhja jõudnud postist võib veel alles olla.
Lennukivrakk lebab 90 meetri sügavusel, kus hapnikku pole. Mõni kiri võib veel loetavgi olla.
1993. aasta 14. juunil avas Finnair Keri saarel monumendi Kaleva meeskonna ja reisijate mälestuseks.
SLÕL