Kunstnik Võrumaale suvitama.
Hans Raudsepp, kes on Eestis tuntumaid kunstnikke–kujureid, kavatseb käesoleval suvel puhkuseaja mööda saata Võrumaal. Kujur Hans Raudsepp on pärit Võrumaalt, Antsla alevist, kus asuvad ka kunstniku vanemad. Wõru Teataja nr.47, 01.05.1934.a.
Mai tuli soojaga.
Viimase aprillikuu päeva õhtuks kogunesid Võru kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad maleva ruumidesse, kus korraldati kell 20 aktus. Tuletati meelde malevkonna tehtud tööd ning tõotati edaspidi olla isamaa kaitseks valvel. Pääle aktuse rivistusid malevlased ja kodutütred ning noorkotkad rongikäiguks. Tõrvikute valgustusel ja orkestri saatel mindi läbi linna parki, kus algas mai vastuvõtt. Haruldaselt ilusa ja sooja õhtu oli rahvast rohkelt väljas. Maikontserdi algusel rääkis linnapää F. Suit, soovides kõigile isamaa- armastust ja lõbusat maipüha. Ilutulestatud pargis mängis orkester hilise õhtuni ning rahvas ei tahtnud nagu üldse koju minna. 1.mail algas rahvaste rändamine linnast ümbrusesse. Õieti esimene tänavu. Kubija, Kasaritsa, Konnamets olid linlasi täis. Õhtupoolikul oli maleva majas ühine lõuna, kus lõbusas tujus istuti õhtuni. Wõru Teataja nr.48, 03.05.1934.a.
Wõhandu kaldal õitsewad toomingad.
Neil päewil puhkesid Wõhandu jõe kaldal toomingad. Paadiga Wõhandul sõites, ei wõi enam ilusamat pilti maalida, kui tegelikult sääl praegu silm näeb. Kiirelt lookleb läbi ilusa heinamaa suur Wõhandu ja waheldudes kõrgete paekallastega kus õitsewad toomingad ulatuwad latwu üle wee. Warajane ja haruldaselt soe kewad teeb imet. Üle öö on metsadki muutunud juba Wõrumaal roheliseks. Wõru Teataja nr.49 ; 05.05.1934.a.
Metsapäev Taara kasarmutes.
Homme, kolmap. korraldatakse Taara kasarmute juures kaitseväelastele metsapäev. Kasarmute piirkonda istutatatakse uusi hekke ja ilupuid, milliseid väljaspoolt toodud. Metsateaduslikkude referaatidega kaitseväelastele esinevad abimetsaülem Eslas Petserist ja aianduse instruktor Kiisler Võrust. Käesoleval nädalal tahetakse kohaliku metsavalitsuse poolt ka Võru õpilastele metsandusest rääkida. Kui õppetöö end korraldada annab, siis tehakse seda reedel. Üldiselt peab ütlema, et haruldane soe ja varajane kevad tänavu on mitmel pool riigimet sade istutamisele kriipsu pääle tõmmanud. Ilmad läksid liiga äkki soojaks. Wõru Teataja nr. 50 ; 08.05.1934.a.
Rikas vallavaene.
Neil päevil selgus surnud vaese varanduslik seis. 17.dets. suri Peri vallas keegi August Sild, kes juba mõnda aega sai vallast abiraha, kuna korteri võimaldasid talle omaksed. Nüüd, neil päevil, selgus, et kadunul on jäänud maha 70000 senti raha Võru ja Räpina ühispankades, nagu Maksuameti järelpärimisest selgunud. Arvatakse, et kadunul võib veel mõnesuguseid hoiusummasid, mis senini teadmata, sest omal ajal Sildil suurtalu, mille müügist saadud raha väärtus kadus inflatsiooni teel. Makstud abiraha tagasisaamiseks esitas ka Peri vald nõudmise kohtule. Wõru Teataja nr. 51, 10.05.1934.a.
Omnibused on kitsad.
Aasta-aasta järele on tõusnud liikumine omnibuside liinidel. Neil liinidel, kus liiguvad varemnimetatud omnibused, on need päris kitsaks jäänud. Mitmel Võrumaa liinil on juba praegu nii suur liikumine, et sõidukid ei suuda kõiki sõitjaid mahutada. Omnibused on sageli otse inimesi täis kiilutud. Loomulikult ei saa säärase sõidu juures mugavusest juttugi olla. Oleks aeg, et mõned väikesed masinad uute suurematega vahetuksid. Wõru Teataja nr. 52, 12.05.1934.a.
Märgitud havi Mustjões.
Hiljuti sai Tsooru tuntuim kalamees J.R. Mustjõelt 4 ja poole naelalise omapäraselt märgitud havi, kes kandis lõpuste küljes peenikese traadiga pandud plekikest , millele väikeste augukestega märgitud aasta 1933. Kes sarnase huvitava tööga toime sai ja kus see huvitav märk havile on pandud, on teadmata. Wõru Teataja nr. 54 ; 17.05.1934.a.
Wõru juubeli eel.
Linnawalitsuse üleskutse majaomanikele. Wõru linnawalitsus otsustas saata kõigile linna majaomanikele kirjalik üleskutse, et nad linna 150.a. aastase juubeli puhul püüaksid jõudumööda korda seada oma kruntide kohal olewad plangid ja wärawad ning wäljaspoolt wärwimisega anda majadele nägusam ilme, kuna juubeliks Wõrru rohkelt wäliskülalisi on oodata. Wõru Teataja nr. 57, 26.05.1934.a.
Alevivalitsus ostab veski.
Antsla alevivalitsus on otsustanud osta alevile Nässmetsa veski kavatsusega seda hiljem kasutada alevi elektrijaamaks. Wõru Teataja nr. 58 ; 29.05.1934.a.
Näitus Mõnistes.
Pühapäeval , 27.mail korraldas Mõniste algkooli õppenõukogu lastepeo ja täiendusklassi õpilaste tööde näituse.Eristi rohkesti huvi pakkus õpilaste tööde näitus, mida külastasid rohkesti ümbruskonna inimesed ja isegi ekskursioonid. Ka peol oli rahvast rohkesti ja laste ettekandeid võeti tänuavaldustega vastu. Wõru Teataja nr. 59 ; 31.05.1934.a.
1934.a. maikuu Wõru Teatajaid sirvis Võrumaa muuseumi teadur Arthur Ruusmaa.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Wõrumaa mai 1934
Kunstnik Võrumaale suvitama.
Hans Raudsepp, kes on Eestis tuntumaid kunstnikke–kujureid, kavatseb käesoleval suvel puhkuseaja mööda saata Võrumaal. Kujur Hans Raudsepp on pärit Võrumaalt, Antsla alevist, kus asuvad ka kunstniku vanemad. Wõru Teataja nr.47, 01.05.1934.a.
Mai tuli soojaga.
Viimase aprillikuu päeva õhtuks kogunesid Võru kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad maleva ruumidesse, kus korraldati kell 20 aktus. Tuletati meelde malevkonna tehtud tööd ning tõotati edaspidi olla isamaa kaitseks valvel. Pääle aktuse rivistusid malevlased ja kodutütred ning noorkotkad rongikäiguks. Tõrvikute valgustusel ja orkestri saatel mindi läbi linna parki, kus algas mai vastuvõtt. Haruldaselt ilusa ja sooja õhtu oli rahvast rohkelt väljas. Maikontserdi algusel rääkis linnapää F. Suit, soovides kõigile isamaa- armastust ja lõbusat maipüha. Ilutulestatud pargis mängis orkester hilise õhtuni ning rahvas ei tahtnud nagu üldse koju minna. 1.mail algas rahvaste rändamine linnast ümbrusesse. Õieti esimene tänavu. Kubija, Kasaritsa, Konnamets olid linlasi täis. Õhtupoolikul oli maleva majas ühine lõuna, kus lõbusas tujus istuti õhtuni. Wõru Teataja nr.48, 03.05.1934.a.
Wõhandu kaldal õitsewad toomingad.
Neil päewil puhkesid Wõhandu jõe kaldal toomingad. Paadiga Wõhandul sõites, ei wõi enam ilusamat pilti maalida, kui tegelikult sääl praegu silm näeb. Kiirelt lookleb läbi ilusa heinamaa suur Wõhandu ja waheldudes kõrgete paekallastega kus õitsewad toomingad ulatuwad latwu üle wee. Warajane ja haruldaselt soe kewad teeb imet. Üle öö on metsadki muutunud juba Wõrumaal roheliseks. Wõru Teataja nr.49 ; 05.05.1934.a.
Metsapäev Taara kasarmutes.
Homme, kolmap. korraldatakse Taara kasarmute juures kaitseväelastele metsapäev. Kasarmute piirkonda istutatatakse uusi hekke ja ilupuid, milliseid väljaspoolt toodud. Metsateaduslikkude referaatidega kaitseväelastele esinevad abimetsaülem Eslas Petserist ja aianduse instruktor Kiisler Võrust. Käesoleval nädalal tahetakse kohaliku metsavalitsuse poolt ka Võru õpilastele metsandusest rääkida. Kui õppetöö end korraldada annab, siis tehakse seda reedel. Üldiselt peab ütlema, et haruldane soe ja varajane kevad tänavu on mitmel pool riigimet sade istutamisele kriipsu pääle tõmmanud. Ilmad läksid liiga äkki soojaks. Wõru Teataja nr. 50 ; 08.05.1934.a.
Rikas vallavaene.
Neil päevil selgus surnud vaese varanduslik seis. 17.dets. suri Peri vallas keegi August Sild, kes juba mõnda aega sai vallast abiraha, kuna korteri võimaldasid talle omaksed. Nüüd, neil päevil, selgus, et kadunul on jäänud maha 70000 senti raha Võru ja Räpina ühispankades, nagu Maksuameti järelpärimisest selgunud. Arvatakse, et kadunul võib veel mõnesuguseid hoiusummasid, mis senini teadmata, sest omal ajal Sildil suurtalu, mille müügist saadud raha väärtus kadus inflatsiooni teel. Makstud abiraha tagasisaamiseks esitas ka Peri vald nõudmise kohtule. Wõru Teataja nr. 51, 10.05.1934.a.
Omnibused on kitsad.
Aasta-aasta järele on tõusnud liikumine omnibuside liinidel. Neil liinidel, kus liiguvad varemnimetatud omnibused, on need päris kitsaks jäänud. Mitmel Võrumaa liinil on juba praegu nii suur liikumine, et sõidukid ei suuda kõiki sõitjaid mahutada. Omnibused on sageli otse inimesi täis kiilutud. Loomulikult ei saa säärase sõidu juures mugavusest juttugi olla. Oleks aeg, et mõned väikesed masinad uute suurematega vahetuksid. Wõru Teataja nr. 52, 12.05.1934.a.
Märgitud havi Mustjões.
Hiljuti sai Tsooru tuntuim kalamees J.R. Mustjõelt 4 ja poole naelalise omapäraselt märgitud havi, kes kandis lõpuste küljes peenikese traadiga pandud plekikest , millele väikeste augukestega märgitud aasta 1933. Kes sarnase huvitava tööga toime sai ja kus see huvitav märk havile on pandud, on teadmata. Wõru Teataja nr. 54 ; 17.05.1934.a.
Wõru juubeli eel.
Linnawalitsuse üleskutse majaomanikele. Wõru linnawalitsus otsustas saata kõigile linna majaomanikele kirjalik üleskutse, et nad linna 150.a. aastase juubeli puhul püüaksid jõudumööda korda seada oma kruntide kohal olewad plangid ja wärawad ning wäljaspoolt wärwimisega anda majadele nägusam ilme, kuna juubeliks Wõrru rohkelt wäliskülalisi on oodata. Wõru Teataja nr. 57, 26.05.1934.a.
Alevivalitsus ostab veski.
Antsla alevivalitsus on otsustanud osta alevile Nässmetsa veski kavatsusega seda hiljem kasutada alevi elektrijaamaks. Wõru Teataja nr. 58 ; 29.05.1934.a.
Näitus Mõnistes.
Pühapäeval , 27.mail korraldas Mõniste algkooli õppenõukogu lastepeo ja täiendusklassi õpilaste tööde näituse.Eristi rohkesti huvi pakkus õpilaste tööde näitus, mida külastasid rohkesti ümbruskonna inimesed ja isegi ekskursioonid. Ka peol oli rahvast rohkesti ja laste ettekandeid võeti tänuavaldustega vastu. Wõru Teataja nr. 59 ; 31.05.1934.a.
1934.a. maikuu Wõru Teatajaid sirvis Võrumaa muuseumi teadur Arthur Ruusmaa.