Aastakümnete eest Kanadast alguse saanud gofreeritud kuumtsingitud lehtmetallist torusillad on lõpuks Norra ja Rootsi kaudu jõudnud ka Eestisse.
Alljärgnevalt nimetan neid gofreeritud lehtmetallist karkassiga sildu üldnimetuna terassildadeks. Praktikas kasutatakse sillaava kuju järgi täpsemaid nimetusi: truup-, kaar- (S), karp- (BC). Kõik nad on poltühendustega monteeritava kandekonstruktsiooniga / karkassiga ja jaotuvad vastavalt MultiPlate- või SuperCor-sildadeks, truupideks jne).
MultiPlate ja SuperCor erisus seisneb laineprofiilis (laine pikkus x laine kõrgus) 200x55mm (lühendina MP200) ja 380x140mm (lühendina SC). Teraslehe paksus selgub tugevusarvutuste tulemusena (maksimaalne paksus 7mm).
Silindriline torusild/tunnel on lihtsaim toode ja lihtsaim lahendus. Hea ettekujutuse korral veendub ka lugeja, et alljärgnev pilt meenutab maassekaevatud gofreeritud kummi või plastvoolikut… Konstruktsiooni vastupidavust võite ka ise “laboratoorselt praktikas” kontrollida.
Torusild (truup) sobiva pinnase puhul vundamenti ei vaja ja truup kaetakse samuti mineraalse täitega (nt kruusliiv jms).
Terasprofiilkaarsillad vajavad aga vundamenti nagu teisedki silladki. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest vastavalt vai(rostverk)vundament, taldmik- või sillakaarega samast terasprofiilist vundament.
Sillaava suurus ja silla kandevõime sõltub pinnase kandevõimest, terasprofiili vastupidavusest ja mineraalse täite (nt kruusliiva) paksusest. Silla avade ümber ehitatakse tavakohaselt nõlvade uhtumisvastane (ja hooldust lihtsustav) kindlustus; betoonääris on vaid sadevee ärajuhtimiseks.
Vaatamata tellijate äärmisele arglikule ja skeptilisele suhtumisele betoonivaba konstruktsiooniga sildade ehitamiseks, on nad siiski ka Eestis juba eluõiguse saanud.
Esimene vundamendita truupsild Eestis ehitati Saaremaal, esimene teraskaarsild (rb-taldmikvundamendil) ehitati aga Tartu ja Jõgevamaa piirile üle Amme jõe Igaveres. Järgmised Võru- ja Valgamaal.
Sageli kasutatakse torusilla-lahendust amortiseerunud raudbetoonsilla ümberehitusel, renoveerimiseks või silla laiendamisel vana silla renoveerimise käigus.
Jalakäijate tunnel (truupsild) Laagris
Ette rutates mainin, et terasprofiilsillad on raudbetoonsildadest turvalisemad – pole teada ühtegi inimohvritega lõppenud kokkuvarisemise avariid.
Just siin on kohane märkida, et viimastel aastakümnetel on näiteks Norras loobutud raudbetoontunnelite ja -sildade ehitamisest, kui seda on võimalik teha nn truupsilla tehnoloogiat kasutades. Ja seda põhjusel, et mõni aasta tagasi toimunud maalihe muljus truuptunnelit küll oluliselt (metall hakkas voolama), kuid tunnel säilis ja inimohreid ei olnud. (Tänu monteeritavusele vahetati deformeerunud plaadid lihtsalt välja.) Raudbetoontunnel oleks taolisel koormusel põrmuks pudenenud…
Tunneliavade arv ja kõrgused valitakse vastavalt vajadusele ja otstarbele.
Truup- ja teraskaarsildu on viimastel aastatel enim ehitatud Poolas, kus mõne aasta eest grandioosne üleujutus paljud raudbetoonsillad minema pühkis. Truupsildu on aktiivsemalt ehitama hakatud ka Leedus, Valgevenes ja Ukrainas. Vaid lätlased tunnistavad, et neil on tsementi piisavalt ja truupsildu nad ei vaja… Tõsi, aja ja tööjõukulu kokkuhoiust ei räägitud…
Millest siis seisneb truupsilla konstruktsiooni ja ehitustehnoloogia uudsus?
Eeskätt silla konstruktsiooni lihtsuses, raudbetoonsillaga võrdses vastupidavuses aga kordi ületavas ehitus/paigalduskiiruses ning vähimates tööjõukulutustes. Näiteks asendati Rootsis raudteel amortiseerunud üle 8 meetrise avaga raudbetoonsild nn truupsillaga vaid … 30 tundi kestnud “akna” kestel. Betoonivalu polnud vajalik.
Mitmetes riikides kehtivad sildade rajamisel ühtsed projekteerimise- ja ehitusnormid silla konstruktsiooni ja materjali iseärasusi arvestamata. Eks seepärast viibis ka torusildade Eestisse-tulek. Aga seda kindlamalt ollakse kohal.
Enamik sildade omanikke ei pea uute sildade rajamisel või vanade rekonstrueerimisel torusilla kasutuseeliseid arutlusväärseks – põhjus on ilmselt ikka vanas harjumuses ja uue tehnoloogia väheses tutvustamises.
Miks ja millisel juhul peaks truupsilda raudbetoonsillale eelistama?
Kindlasti sel juhul, kui truupsilla eelised rajamisest alates tuntavad on. Silla ehituskiirust sai juba mainitud, lisagem hooldevabadus.
Tähelepanu on väärinud torusillad aga sellega, et puuduvad nn sillapead, mis põhjustavad löökkoormusi (sillast/viaduktist ülesõidul tunneb iga liikleja omapärast kahte “jõnksu”) ja teekatendi purumemist; torusillal vertikaalsed jäigad elemendid puuduvad. Teel sõitva (veereva) transpordivahendi poolt esile kutsutud teemulde laine (amplituud) ei muutu ka silla ületamisel.
Maantee ja raudtee alused truup- ja teraskaarsillad lubavad unustada r/betoonsildadele omased vuukideremondid, raudteedel aga sildadel “kurnamise” ja sagedase relsside-liiprite vahetuse.
Valikuid ja võimalusi on mitmeid. Alumine foto on Poolas metsloomadele ehitatavast SuperCor-profiili asutamisega 17meetrise avaga sillast. Sama konstruktsiooniga silda võinuks ületada ka raudteerong, kui projekteerijalt seda nõutud oleks…
XXX
Stiilinäiteid ehitatud terasprofiil-sildadest Eestis
Suusatunnel Tähetorni tänaval Tallinnas.
Esimene lumi päev varem Tallinnas Nõmmel valminud Tähetorni tänava suusatunnelil. MultiPlate (MP150x50) truup, kandevõime 96 tonni (NB! paarsada meetrit eemal asetseva Kadaka pst viadukti kandevõime on 3x väiksem), hooldevaba kasutusiga 60 aastat. Ehitusaeg oktoober-november 2004.
Igavere silla ümberehitus
Selline nägi välja vana sild…
…ja selline näeb välja uus 11m avaga Igavere sild. Rb-taldmik-vundament, SuperCor terasprofiil (BC ehk karpkaar), hooldevaba, kasutusiga 80 aastat. Kannatab 15-teljelist eriveokit 3600/240kN.
Sillaava ümbrus on uhtumisvastase kivikindlustusega. Betoonääris juhib sõidutee (soolased) valgveed teraskaarest eemale.
Jaanimõisa sild Lutsu jõel
Oli selline…
Kaks nädalat pärast vana lammutust algas vai-rostverk-vundamendile SC-profiilist karp-kaare (BC) montaaž.
Vastuvõtmise hetkel selline… Kannatab 15-teljelist eriveokit (teljekoormus 3600/240kN). Hooldevaba, kasutusiga 80 aastat. Jalutajatele ja metsloomadele 2 kallasrada. Liikluse katkestus silla ümberehituse (Skanska EMV AS) ajal oli … viis nädalat. Hetkel Eesti suurima 11-meetrise avaga.
Kure sild Purtsi jõel
SC profiil (BC), hooldevaba, kallasrajad. Kannatab 15-teljelist eriveokit (teljekoormus 3600/240kN). Kasutusiga 60 aastat.
Ehitamisel või ehitusjärge ootamas on:
Aardla kergliiklustunnel (BC) Tartus, 3 kaarsilda ja binokkel-truup Väike-Kamaris, Purtsi truupsild Puka vallas, Aarna sild (BC) Ahja jõel Põlvamaal, Laatre truupsild Valgamaal jmt.
Projekteerimise lõppfaasis on Simona kaarsild Võsul jt.
xxx
Lisainfot sildade projekteerimise kohta pärige aadressidelt admin@estkonsult.ee või ablankin@hot.ee
Uudised
VE: Torusillad, teraskaarsillad ja tunnelid
Aastakümnete eest Kanadast alguse saanud gofreeritud kuumtsingitud lehtmetallist torusillad on lõpuks Norra ja Rootsi kaudu jõudnud ka Eestisse.
Alljärgnevalt nimetan neid gofreeritud lehtmetallist karkassiga sildu üldnimetuna terassildadeks. Praktikas kasutatakse sillaava kuju järgi täpsemaid nimetusi: truup-, kaar- (S), karp- (BC). Kõik nad on poltühendustega monteeritava kandekonstruktsiooniga / karkassiga ja jaotuvad vastavalt MultiPlate- või SuperCor-sildadeks, truupideks jne).
MultiPlate ja SuperCor erisus seisneb laineprofiilis (laine pikkus x laine kõrgus) 200x55mm (lühendina MP200) ja 380x140mm (lühendina SC). Teraslehe paksus selgub tugevusarvutuste tulemusena (maksimaalne paksus 7mm).
Silindriline torusild/tunnel on lihtsaim toode ja lihtsaim lahendus. Hea ettekujutuse korral veendub ka lugeja, et alljärgnev pilt meenutab maassekaevatud gofreeritud kummi või plastvoolikut… Konstruktsiooni vastupidavust võite ka ise “laboratoorselt praktikas” kontrollida.
Torusild (truup) sobiva pinnase puhul vundamenti ei vaja ja truup kaetakse samuti mineraalse täitega (nt kruusliiv jms).
Terasprofiilkaarsillad vajavad aga vundamenti nagu teisedki silladki. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest vastavalt vai(rostverk)vundament, taldmik- või sillakaarega samast terasprofiilist vundament.
Sillaava suurus ja silla kandevõime sõltub pinnase kandevõimest, terasprofiili vastupidavusest ja mineraalse täite (nt kruusliiva) paksusest. Silla avade ümber ehitatakse tavakohaselt nõlvade uhtumisvastane (ja hooldust lihtsustav) kindlustus; betoonääris on vaid sadevee ärajuhtimiseks.
Vaatamata tellijate äärmisele arglikule ja skeptilisele suhtumisele betoonivaba konstruktsiooniga sildade ehitamiseks, on nad siiski ka Eestis juba eluõiguse saanud.
Esimene vundamendita truupsild Eestis ehitati Saaremaal, esimene teraskaarsild (rb-taldmikvundamendil) ehitati aga Tartu ja Jõgevamaa piirile üle Amme jõe Igaveres. Järgmised Võru- ja Valgamaal.
Sageli kasutatakse torusilla-lahendust amortiseerunud raudbetoonsilla ümberehitusel, renoveerimiseks või silla laiendamisel vana silla renoveerimise käigus.
Jalakäijate tunnel (truupsild) Laagris
Ette rutates mainin, et terasprofiilsillad on raudbetoonsildadest turvalisemad – pole teada ühtegi inimohvritega lõppenud kokkuvarisemise avariid.
Just siin on kohane märkida, et viimastel aastakümnetel on näiteks Norras loobutud raudbetoontunnelite ja -sildade ehitamisest, kui seda on võimalik teha nn truupsilla tehnoloogiat kasutades. Ja seda põhjusel, et mõni aasta tagasi toimunud maalihe muljus truuptunnelit küll oluliselt (metall hakkas voolama), kuid tunnel säilis ja inimohreid ei olnud. (Tänu monteeritavusele vahetati deformeerunud plaadid lihtsalt välja.) Raudbetoontunnel oleks taolisel koormusel põrmuks pudenenud…
Tunneliavade arv ja kõrgused valitakse vastavalt vajadusele ja otstarbele.
Truup- ja teraskaarsildu on viimastel aastatel enim ehitatud Poolas, kus mõne aasta eest grandioosne üleujutus paljud raudbetoonsillad minema pühkis. Truupsildu on aktiivsemalt ehitama hakatud ka Leedus, Valgevenes ja Ukrainas. Vaid lätlased tunnistavad, et neil on tsementi piisavalt ja truupsildu nad ei vaja… Tõsi, aja ja tööjõukulu kokkuhoiust ei räägitud…
Millest siis seisneb truupsilla konstruktsiooni ja ehitustehnoloogia uudsus?
Eeskätt silla konstruktsiooni lihtsuses, raudbetoonsillaga võrdses vastupidavuses aga kordi ületavas ehitus/paigalduskiiruses ning vähimates tööjõukulutustes. Näiteks asendati Rootsis raudteel amortiseerunud üle 8 meetrise avaga raudbetoonsild nn truupsillaga vaid … 30 tundi kestnud “akna” kestel. Betoonivalu polnud vajalik.
Mitmetes riikides kehtivad sildade rajamisel ühtsed projekteerimise- ja ehitusnormid silla konstruktsiooni ja materjali iseärasusi arvestamata. Eks seepärast viibis ka torusildade Eestisse-tulek. Aga seda kindlamalt ollakse kohal.
Enamik sildade omanikke ei pea uute sildade rajamisel või vanade rekonstrueerimisel torusilla kasutuseeliseid arutlusväärseks – põhjus on ilmselt ikka vanas harjumuses ja uue tehnoloogia väheses tutvustamises.
Miks ja millisel juhul peaks truupsilda raudbetoonsillale eelistama?
Kindlasti sel juhul, kui truupsilla eelised rajamisest alates tuntavad on. Silla ehituskiirust sai juba mainitud, lisagem hooldevabadus.
Tähelepanu on väärinud torusillad aga sellega, et puuduvad nn sillapead, mis põhjustavad löökkoormusi (sillast/viaduktist ülesõidul tunneb iga liikleja omapärast kahte “jõnksu”) ja teekatendi purumemist; torusillal vertikaalsed jäigad elemendid puuduvad. Teel sõitva (veereva) transpordivahendi poolt esile kutsutud teemulde laine (amplituud) ei muutu ka silla ületamisel.
Maantee ja raudtee alused truup- ja teraskaarsillad lubavad unustada r/betoonsildadele omased vuukideremondid, raudteedel aga sildadel “kurnamise” ja sagedase relsside-liiprite vahetuse.
Valikuid ja võimalusi on mitmeid. Alumine foto on Poolas metsloomadele ehitatavast SuperCor-profiili asutamisega 17meetrise avaga sillast. Sama konstruktsiooniga silda võinuks ületada ka raudteerong, kui projekteerijalt seda nõutud oleks…
XXX
Stiilinäiteid ehitatud terasprofiil-sildadest Eestis
Suusatunnel Tähetorni tänaval Tallinnas.
Esimene lumi päev varem Tallinnas Nõmmel valminud Tähetorni tänava suusatunnelil. MultiPlate (MP150x50) truup, kandevõime 96 tonni (NB! paarsada meetrit eemal asetseva Kadaka pst viadukti kandevõime on 3x väiksem), hooldevaba kasutusiga 60 aastat. Ehitusaeg oktoober-november 2004.
Igavere silla ümberehitus
Selline nägi välja vana sild…
…ja selline näeb välja uus 11m avaga Igavere sild. Rb-taldmik-vundament, SuperCor terasprofiil (BC ehk karpkaar), hooldevaba, kasutusiga 80 aastat. Kannatab 15-teljelist eriveokit 3600/240kN.
Jaanimõisa sild Lutsu jõel
Oli selline…
Kaks nädalat pärast vana lammutust algas vai-rostverk-vundamendile SC-profiilist karp-kaare (BC) montaaž.
Vastuvõtmise hetkel selline… Kannatab 15-teljelist eriveokit (teljekoormus 3600/240kN). Hooldevaba, kasutusiga 80 aastat. Jalutajatele ja metsloomadele 2 kallasrada. Liikluse katkestus silla ümberehituse (Skanska EMV AS) ajal oli … viis nädalat. Hetkel Eesti suurima 11-meetrise avaga.
Kure sild Purtsi jõel
SC profiil (BC), hooldevaba, kallasrajad. Kannatab 15-teljelist eriveokit (teljekoormus 3600/240kN). Kasutusiga 60 aastat.
Ehitamisel või ehitusjärge ootamas on:
Aardla kergliiklustunnel (BC) Tartus, 3 kaarsilda ja binokkel-truup Väike-Kamaris, Purtsi truupsild Puka vallas, Aarna sild (BC) Ahja jõel Põlvamaal, Laatre truupsild Valgamaal jmt.
Projekteerimise lõppfaasis on Simona kaarsild Võsul jt.
xxx
Lisainfot sildade projekteerimise kohta pärige aadressidelt admin@estkonsult.ee või ablankin@hot.ee