Aastate jooksul on meie valijaskond andnud oma hinnangu valimissüsteemi loovate seaduste kohta aasta-aastalt väheneva osalemisaktiivsusega.
Riigikogu poolt eile tehtud muudatus kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseadusesse valimisliitude keelustamise kohta kutsus esile oodatud reaktsiooni. Ette rutates väidan, et hääletajad vastavad sügisestel valimistel senistest veelgi väiksema aktiivsusega.
Mis on viltu?
Muidugi valimissüsteemi loovates seadustes, mis seadustab edademokraatlikud kunstlikult loodud eelised erakondadele, klubidele jt võrreldes üksikisikuga. Siiani pole suudetud leida demokraatlikkust tagavat konsensuslikku lähenemist erakondlike ja üksikkandidaatide vahel. Teadagi, miks – poliitikud kardavad isikuvalimisi…
Kahjuks muutis Riigikogu äsja valimisseadust veelgi ebademokraatlikumaks: suurendas võimuliidule eelolevateks volikogude valimisteks täiendava eelise – keelustas/vähendas kandideerivaid konkurente – keelustas kodanike valimisliidud … kõrgeima võimukandja arvel. Meenutagem: hääleõiguslikest elanikest kuulub erakondadesse vaid 4,4%!
Samas allakirjutanu ei vaidlusta valimisliitude keelamist.
Mitte mingil juhul aga ei nõustu valimisseadusega eeliste loomist ühtedele (so erakondlikele) kandidaatidele teiste (üksikkandidaatide) ees, sest see on vastuolus nii demokraatlike printsiipidega kui ka meie põhiseadusega.
Millised oleksid minimaalselt vajalikud muudatused kompromissi saavutamiseks?
1. Kandidaatide võrdse kohtlemise osas peab kandideeriv (nn suletud nimekirjaga) erakond olema võrdne kandideeriva üksikisikuga.
Lihtsustatult väljenduks see nii: hääletussedelil esinevad esitatud kandidaadid võrdselt: kandideerivad erakonnad ja üksikkandidaadid. Mis tähendab, et erakonna kandidaatide (suletud) nimekirja sedelile ei tohi kanda, kuna see on valijat eksitav informatsioon. Valija teeb oma valiku/eelistuse vaid kandideerivate erakondade ja üksikkandidaatide vahel.
Hääletussedelile peab kandma erakonna kandidaadid vaid siis, kui on tegemist kandideeriva erakonna nn avatud nimekirjaga. Sel juhul erakondlikud kandidaadid järjestatakse vastavalt saadud poolthäältele ning võrdne kohtlemine üksikkandidaatidega on tagatud.
2. Mandaadid jaotatakse lihtkvoodi ja suurimate jääkide meetodil abil. Kuna nn De`Honti jagajate meetodite kasutamine annab eelised pikkadele nimekirjadele, on nende kasutamine ebademokraatlik ja põhiseadusega vastuolus.
Mõelgem veel.
Avo Blankin
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Mõõdukate appikarje?
Aastate jooksul on meie valijaskond andnud oma hinnangu valimissüsteemi loovate seaduste kohta aasta-aastalt väheneva osalemisaktiivsusega.
Riigikogu poolt eile tehtud muudatus kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseadusesse valimisliitude keelustamise kohta kutsus esile oodatud reaktsiooni. Ette rutates väidan, et hääletajad vastavad sügisestel valimistel senistest veelgi väiksema aktiivsusega.
Mis on viltu?
Muidugi valimissüsteemi loovates seadustes, mis seadustab edademokraatlikud kunstlikult loodud eelised erakondadele, klubidele jt võrreldes üksikisikuga. Siiani pole suudetud leida demokraatlikkust tagavat konsensuslikku lähenemist erakondlike ja üksikkandidaatide vahel. Teadagi, miks – poliitikud kardavad isikuvalimisi…
Kahjuks muutis Riigikogu äsja valimisseadust veelgi ebademokraatlikumaks: suurendas võimuliidule eelolevateks volikogude valimisteks täiendava eelise – keelustas/vähendas kandideerivaid konkurente – keelustas kodanike valimisliidud … kõrgeima võimukandja arvel. Meenutagem: hääleõiguslikest elanikest kuulub erakondadesse vaid 4,4%!
Samas allakirjutanu ei vaidlusta valimisliitude keelamist.
Mitte mingil juhul aga ei nõustu valimisseadusega eeliste loomist ühtedele (so erakondlikele) kandidaatidele teiste (üksikkandidaatide) ees, sest see on vastuolus nii demokraatlike printsiipidega kui ka meie põhiseadusega.
Millised oleksid minimaalselt vajalikud muudatused kompromissi saavutamiseks?
1. Kandidaatide võrdse kohtlemise osas peab kandideeriv (nn suletud nimekirjaga) erakond olema võrdne kandideeriva üksikisikuga.
Lihtsustatult väljenduks see nii: hääletussedelil esinevad esitatud kandidaadid võrdselt: kandideerivad erakonnad ja üksikkandidaadid. Mis tähendab, et erakonna kandidaatide (suletud) nimekirja sedelile ei tohi kanda, kuna see on valijat eksitav informatsioon. Valija teeb oma valiku/eelistuse vaid kandideerivate erakondade ja üksikkandidaatide vahel.
Hääletussedelile peab kandma erakonna kandidaadid vaid siis, kui on tegemist kandideeriva erakonna nn avatud nimekirjaga. Sel juhul erakondlikud kandidaadid järjestatakse vastavalt saadud poolthäältele ning võrdne kohtlemine üksikkandidaatidega on tagatud.
2. Mandaadid jaotatakse lihtkvoodi ja suurimate jääkide meetodil abil. Kuna nn De`Honti jagajate meetodite kasutamine annab eelised pikkadele nimekirjadele, on nende kasutamine ebademokraatlik ja põhiseadusega vastuolus.
Mõelgem veel.
Avo Blankin