Jaan Jürine
 Eesti rekordiomaniku elus pole jooksmine enam esikohal
Salumäe: loodan, et mulle on antud veel üks hea maraton
|
 |
|
Jane Salumäe jooksis end Müncheni EM-il kahe aasta eest neljandaks.
Foto: Lembit Peegel |
|
Maratoonar Jane Salumäe võib kohta Ateena-lennukis omaks pidada, ometi suhtub ta oma võimalustesse olümpial fataalse rahuga.
“Olen ennast kaheksandast eluaastast tagant piitsutanud, teen seda veel korra. Aga lubada ei saa mõistagi midagi,” nendib Salumäe telefonitsi Hispaaniast, kus ta on juba aastaid elanud.
Mullusel Pariisi MM-il lõpetas Salumäe distantsi kurnatult. “Esimesed 30 kilomeetrit läksid kenasti, aga maraton siis alles algab. Parem jalg ei taha sunnile alluda. Maraton pole mulle enam rahuldust pakkunud, aga loodan, et üks õnnestunud jooks on mulle veel antud.”
Pärast Pariisi pole Jane täispikka maratoni enam jooksnud. Ateena olümpial teeb ta seda viimast korda.
Sport pole peamine
“Olen Hispaanias õnnelik. Mida edasi, seda paremini mõistan, et sport pole elus peamine. Tahan jääda spordiga seotuks. Aitan abikaasat kliiniku pidamisel, suhtlen klientidega ning juhendan mõnda amatöörjooksjat, tehes neile treeninguplaane. See on huvitav,” märgib Salumäe.
Tema enda plaane teeb staaþikas Uno Källe, alates detsembrist saab ta õpetussõnu ka Antonio Postigolt, kes soovitas ettevalmistust pisut muuta.
“Ma ei tee enam nii palju tapvat mahutreeningut, sest võistlen enne Ateena mänge peaasjalikult staadionil. Mul on plaanis mõned jõuproovid viies ja kümnes kilomeetris, sealhulgas Eesti esindamine Euroopa karikasarjas. Seda näeb, kuidas kiirustreening maratonijooksjale passib,” arutleb Salumäe.
36-aastane Eesti maratonirekordi (2:27.04) omanik Salumäe tahab tuule alla teha Eesti rekordile 5000 ja
10 000 m distantsil. “Sirje Eichelmanni 32.47 kümnes tuhandes tundub reaalne olevat,” loodab Salumäe.
Sai koeralt pureda
Salumäe on läbinud teedel ja tänavatel kümneid tuhandeid treeningukilomeetreid, kuid hulkuvate koertega pole pahuksis olnud. 19. aprillil käis ta oma retriiveriga kodu ümbruses jalutuskäigul, kui tema lemmiklooma ründas suukorvita hundikoer.
“Tagatipuks hammustas see ka mind. Ja üsna sügavalt, luuni välja. Närvid said kannatada, treeninguisse tuli paus. Viimase marutõvevastase süsti sain alles äsja. Lugu on politseis, aga selle menetlemine võtab lõunamaiste kommete kohaselt palju aega.”
Ðokist on Salumäe üle saanud, kuid kaebab, et seisundis annab see üleelamine tunda. “Olen kuidagi jõuetu, jooksul pole õiget minekut. Aga inimene on kord selline, et loodab ikka. 29. mail teen Hispaanias avastardi staadionil.”
Meeste esinumber maratonis Pavel Loskutov arvab, et Salumäel oleks kasulik enne Ateenat kontrolli mõttes üks täispikk jooks teha. Salumäe arvab teisiti. Ta ei aja oma lootusi üles ega soovita seda tema suhtes ka teistel teha.
“Ainus, mida tahan, on oma karjäär väärikalt lõpetada,” kõlab Salumäe sõnum.
|
Uudised
VE: Salumäe, Jane – maratoonar
Jane Salumäe jooksjatee lõpeb OM-il
07.05.2004
Jaan Jürine
Foto: Lembit Peegel
Maratoonar Jane Salumäe võib kohta Ateena-lennukis omaks pidada, ometi suhtub ta oma võimalustesse olümpial fataalse rahuga.
“Olen ennast kaheksandast eluaastast tagant piitsutanud, teen seda veel korra. Aga lubada ei saa mõistagi midagi,” nendib Salumäe telefonitsi Hispaaniast, kus ta on juba aastaid elanud.
Mullusel Pariisi MM-il lõpetas Salumäe distantsi kurnatult. “Esimesed 30 kilomeetrit läksid kenasti, aga maraton siis alles algab. Parem jalg ei taha sunnile alluda. Maraton pole mulle enam rahuldust pakkunud, aga loodan, et üks õnnestunud jooks on mulle veel antud.”
Pärast Pariisi pole Jane täispikka maratoni enam jooksnud. Ateena olümpial teeb ta seda viimast korda.
Sport pole peamine
“Olen Hispaanias õnnelik. Mida edasi, seda paremini mõistan, et sport pole elus peamine. Tahan jääda spordiga seotuks. Aitan abikaasat kliiniku pidamisel, suhtlen klientidega ning juhendan mõnda amatöörjooksjat, tehes neile treeninguplaane. See on huvitav,” märgib Salumäe.
Tema enda plaane teeb staaþikas Uno Källe, alates detsembrist saab ta õpetussõnu ka Antonio Postigolt, kes soovitas ettevalmistust pisut muuta.
“Ma ei tee enam nii palju tapvat mahutreeningut, sest võistlen enne Ateena mänge peaasjalikult staadionil. Mul on plaanis mõned jõuproovid viies ja kümnes kilomeetris, sealhulgas Eesti esindamine Euroopa karikasarjas. Seda näeb, kuidas kiirustreening maratonijooksjale passib,” arutleb Salumäe.
36-aastane Eesti maratonirekordi (2:27.04) omanik Salumäe tahab tuule alla teha Eesti rekordile 5000 ja
10 000 m distantsil. “Sirje Eichelmanni 32.47 kümnes tuhandes tundub reaalne olevat,” loodab Salumäe.
Sai koeralt pureda
Salumäe on läbinud teedel ja tänavatel kümneid tuhandeid treeningukilomeetreid, kuid hulkuvate koertega pole pahuksis olnud. 19. aprillil käis ta oma retriiveriga kodu ümbruses jalutuskäigul, kui tema lemmiklooma ründas suukorvita hundikoer.
“Tagatipuks hammustas see ka mind. Ja üsna sügavalt, luuni välja. Närvid said kannatada, treeninguisse tuli paus. Viimase marutõvevastase süsti sain alles äsja. Lugu on politseis, aga selle menetlemine võtab lõunamaiste kommete kohaselt palju aega.”
Ðokist on Salumäe üle saanud, kuid kaebab, et seisundis annab see üleelamine tunda. “Olen kuidagi jõuetu, jooksul pole õiget minekut. Aga inimene on kord selline, et loodab ikka. 29. mail teen Hispaanias avastardi staadionil.”
Meeste esinumber maratonis Pavel Loskutov arvab, et Salumäel oleks kasulik enne Ateenat kontrolli mõttes üks täispikk jooks teha. Salumäe arvab teisiti. Ta ei aja oma lootusi üles ega soovita seda tema suhtes ka teistel teha.
“Ainus, mida tahan, on oma karjäär väärikalt lõpetada,” kõlab Salumäe sõnum.