|
 Leping kaitses Vanalinnastuudiot muusikalide kahjumite korral
“Oliveri” tootja on tehnikat rentinud firmale ligi miljoni võlgu
|
 |
|
Anne Veesaar ja Georg Malvius eelmise aasta jaanuaris, kui Veesaar määras Malviuse Vanalinnastuudio kunstiliseks nõustajaks. Tänaseks on nende teed lahku läinud ja Malvius nõuab Vanalinnastuudiolt ja OÜ Foilerilt ligi miljonit krooni.
Foto: Marko Mumm |
|
Muusikali “Oliver” majandusliku ebaõnnestumise tagajärjel ei ole kahju kannatanud Vanalinnastuudio, kuid see on viinud suurtesse majandusraskustesse kuus aastat muusikale lavale toonud OÜ Foileri ning selle omanikud.
Mullu novembris linnahallis etendunud muusikali “Oliver” rahalist ebaõnnestumist nimetas kultuuriminister Urmas Paet Vanalinnastuudio tõsiste hädade alguseks, mis viis teatri juhi Anne Veesaare ametist lahkumiseni.
Vanalinnastuudio arendusjuhi ja muusikalide korraldamise ühe juhttegelase Mikk Purre sõnul aga ei kaotanud Vanalinnastuudio “Oliveri” etendusega midagi. “Teatril ja 1998. aastast muusikale korraldaval OÜ Foileril on möödunud septembrist koostööleping, mille kohaselt juhul, kui etenduse peakorraldaja Vanalinnastuudio kulud ei saa teatri ja Piletipunkti kassadest müüdud piletite rahast kaetud, jääb vahe töövõtja ehk Foileri kanda,” selgitas Purre lepingu põhimõtet.
Kaheksa miljonit krooni maksnud muusikali “Oliver” võlad jäid täies ulatuses Foileri kanda. Suurim, 740 000-kroonine võlg on firmal tehnikat rentinud OÜ Eventechi ees. Muusikalikorraldaja ja tehnika rentija loodavad võla asjus lähipäevil kompromissi leida. Vastasel juhul võib võlausaldaja pöörata nõude lepingut käendanud era-isikute vastu.
Teatri majandusseis halvenes aasta algul
Vanalinnastuudio võlad muust tegevusest ulatuvad kahe miljoni kroonini. Alles hiljuti tasus teater miljonikroonise võla maksuameti ees.
Kultuuriminister möönis, et Vanalinnastuudio rahalised raskused olid talle juba varem teada ning sellel teemal on ta äsja lahkumisavalduse esitanud teatrijuhi Anne Veesaarega ka kõnelnud.
Eile oli teatris kultuuriministeeriumi revisjon. “Täispilti olukorrast veel pole,” lausus Paet.
Purre sõnul on teatri majandusseis võrreldes 2002. aasta augustiga, mil Veesaarest teatrijuht sai, pigem paranenud. “Siis oli olukord, kus teater oleks peaaegu seisma jäänud, sest kogu raha, millega aasta lõpuni elada, oli kulutatud,” meenutas Purre. “2,8 miljonit krooni oli puudu palgaraha, maksuameti ees oli 600 000-kroonine võlg ning sama summa eest maksmata arveid.”
Riik toetas toona teatrit miljoni krooniga ning teater ise võttis veel miljoni laenu, et aasta lõpuni elada. “Möödunud aastaga oleme 1,2 miljonit krooni toonasest võlast tasa teeninud,” ütles Purre.
Purre tõdes, et talvise “Cabaret” puhul, mida Vanalinnastuudio OÜ Foilerita korraldas, kaotas teater 450 000 krooni kolme ärajäänud etenduse tõttu. “Minu veetleva leedi” sügisele kavandatud etendus ei pruugi teatri arendusjuhi sõnul ära jääda. “Ja kui ei tule see, siis teeme Foileriga mõne teise etenduse,” ütles Purre.
Eino Baskin ei süüdista Anne Veesaart
Kuigi kultuuriminister lubas Veesaare lahkumisavalduse kindlasti rahuldada, ütles ta, et ei süüdista tekkinud probleemides Veesaart. Minister ei osanud veel öelda, kas ja kui palju riik teatrile sel korral appi tuleb.
Vanalinnastuudio endine juht Eino Baskin sattus teatriga seotud halbade uudiste tõttu südamehaigusega haiglasse. “Eks ma sellepärast siin haiglas olen, et süda ei pidanud uudisele vastu. Elan seda väga üle, sest kunagi mina ju selle teatri lõin,” lausus Baskin.
Lavastajana teatris töötava Baskini arvates osutus teatrile saatuslikus lavastaja Georg Malviuse palkamine. “Malvius on hea lavastaja, aga oskab ka kapitalistliku riigi kodanikuna raha välja pumbata sealt, kust vähegi annab,” selgitas ta, “Malviusele maksti kümnekordseid summasid võrreldes Eesti lavastajatega. Paraku pole meie rahataskud niisugused nagu ameeriklastel või rootslastel.”
Baskin lisas, et kultuuriministeerium oleks juba varem sekkuma pidanud. “Erafirma rahakott ja teatri rahakott peavad ikka eraldi olema,” leidis ta. Veesaart iseloomustas Baskin kui head näitlejat ja avatud suhtlejat, kuid kes materiaalsetest küsimustest jääb kaugele. “Veesaar pole ju raamatupidaja. Teatri juht peab olema range käega inimene.”
Ka konkurendid muusikaliturul ütlesid, et kui erafirma ja riigiteater teevad koostööd, on probleemid juba algusest peale sisse programmeeritud. “Kui kahe erineva tooli peal istuvad ühed ja samad inimesed, siis on see ju ohtlik,” põhjendas üks anonüümsust palunud konkurent. “Selle probleemi oleks pidanud lahendama juba enne, kui Veesaar Vanalinnastuudio juhiks sai. Aga pole minu asi kultuuriministeeriumi tööd arvustada.”
Teatri täituvus on Veesaare ajal paranenud
Vanemuise peaprodutsent Paavo Nõgene arvas, et Vanalinnastuudio rahaprobleemid ei saanud alguse Anne Veesaare isikust, vaid sellest, et Veesaarel polnud küllalt tugevat meeskonda, kes oleks majanduslikke tagajärgi suutnud ennustada. “Ma ei tea, kas talle ei antud võimalust tugevat meeskonda komplekteerida või ta ei tahtnud.”
Nõgese teada tegi muusikale puudutavaid otsuseid Vanalinnastuudios pea ainuisikuliselt Mikk Purre. “Muusikalide osas oli ja on siiani tema juhtfiguur.”
Mitmed kultuuriinimesed kahetsesid Vanalinnastuudioga juhtunut ja tunnustasid teatri maine paranemist Veesaare ajal. Kui 2002. aastal langesid etendused kavast kiiresti välja publiku puuduse tõttu, siis praegu on teatrisaali täituvus 90 protsenti. Eriti menukas on olnud aasta tagasi loodud supiteater, kus täna on taas esietendus.
Baskin lootis Vanalinnastuudio uue juhina kas või ajutiselt näha trupijuhti Jüri Karindit. “Tema tuleks kriisiolukorrast hästi välja,” lausus Baskin.
OÜ Foiler võlgu ka Malviusele
Paljude Smithbridge’i poolt lavale toodud muusikalide lavastaja ja Vanalinnastuudio endine kunstiline juht Georg Malvius nõuab inkassofirma Julianus abiga Vanalinnastuudiolt üle miljoni krooni. Osa Malviuse miljoninõudest on adresseeritud osaühingule Foiler.
Eesti Ekspress kirjutas, et Malviuse väitel võttis ta raskustesse sattunud teatri aitamiseks isiklikult 450 000-kroonise laenu. EPL
|
Uudised
VE: Purre, Mikk – arendusjuht
Mikk Purre: Vanalinnastuudio ei kaotanud “Oliveriga” midagi
Marii Karell, Helen Eelrand, Anneli Ammas 14.04.2004
Foto: Marko Mumm
Muusikali “Oliver” majandusliku ebaõnnestumise tagajärjel ei ole kahju kannatanud Vanalinnastuudio, kuid see on viinud suurtesse majandusraskustesse kuus aastat muusikale lavale toonud OÜ Foileri ning selle omanikud.
Mullu novembris linnahallis etendunud muusikali “Oliver” rahalist ebaõnnestumist nimetas kultuuriminister Urmas Paet Vanalinnastuudio tõsiste hädade alguseks, mis viis teatri juhi Anne Veesaare ametist lahkumiseni.
Vanalinnastuudio arendusjuhi ja muusikalide korraldamise ühe juhttegelase Mikk Purre sõnul aga ei kaotanud Vanalinnastuudio “Oliveri” etendusega midagi. “Teatril ja 1998. aastast muusikale korraldaval OÜ Foileril on möödunud septembrist koostööleping, mille kohaselt juhul, kui etenduse peakorraldaja Vanalinnastuudio kulud ei saa teatri ja Piletipunkti kassadest müüdud piletite rahast kaetud, jääb vahe töövõtja ehk Foileri kanda,” selgitas Purre lepingu põhimõtet.
Kaheksa miljonit krooni maksnud muusikali “Oliver” võlad jäid täies ulatuses Foileri kanda. Suurim, 740 000-kroonine võlg on firmal tehnikat rentinud OÜ Eventechi ees. Muusikalikorraldaja ja tehnika rentija loodavad võla asjus lähipäevil kompromissi leida. Vastasel juhul võib võlausaldaja pöörata nõude lepingut käendanud era-isikute vastu.
Teatri majandusseis halvenes aasta algul
Vanalinnastuudio võlad muust tegevusest ulatuvad kahe miljoni kroonini. Alles hiljuti tasus teater miljonikroonise võla maksuameti ees.
Kultuuriminister möönis, et Vanalinnastuudio rahalised raskused olid talle juba varem teada ning sellel teemal on ta äsja lahkumisavalduse esitanud teatrijuhi Anne Veesaarega ka kõnelnud.
Eile oli teatris kultuuriministeeriumi revisjon. “Täispilti olukorrast veel pole,” lausus Paet.
Purre sõnul on teatri majandusseis võrreldes 2002. aasta augustiga, mil Veesaarest teatrijuht sai, pigem paranenud. “Siis oli olukord, kus teater oleks peaaegu seisma jäänud, sest kogu raha, millega aasta lõpuni elada, oli kulutatud,” meenutas Purre. “2,8 miljonit krooni oli puudu palgaraha, maksuameti ees oli 600 000-kroonine võlg ning sama summa eest maksmata arveid.”
Riik toetas toona teatrit miljoni krooniga ning teater ise võttis veel miljoni laenu, et aasta lõpuni elada. “Möödunud aastaga oleme 1,2 miljonit krooni toonasest võlast tasa teeninud,” ütles Purre.
Purre tõdes, et talvise “Cabaret” puhul, mida Vanalinnastuudio OÜ Foilerita korraldas, kaotas teater 450 000 krooni kolme ärajäänud etenduse tõttu. “Minu veetleva leedi” sügisele kavandatud etendus ei pruugi teatri arendusjuhi sõnul ära jääda. “Ja kui ei tule see, siis teeme Foileriga mõne teise etenduse,” ütles Purre.
Eino Baskin ei süüdista Anne Veesaart
Kuigi kultuuriminister lubas Veesaare lahkumisavalduse kindlasti rahuldada, ütles ta, et ei süüdista tekkinud probleemides Veesaart. Minister ei osanud veel öelda, kas ja kui palju riik teatrile sel korral appi tuleb.
Vanalinnastuudio endine juht Eino Baskin sattus teatriga seotud halbade uudiste tõttu südamehaigusega haiglasse. “Eks ma sellepärast siin haiglas olen, et süda ei pidanud uudisele vastu. Elan seda väga üle, sest kunagi mina ju selle teatri lõin,” lausus Baskin.
Lavastajana teatris töötava Baskini arvates osutus teatrile saatuslikus lavastaja Georg Malviuse palkamine. “Malvius on hea lavastaja, aga oskab ka kapitalistliku riigi kodanikuna raha välja pumbata sealt, kust vähegi annab,” selgitas ta, “Malviusele maksti kümnekordseid summasid võrreldes Eesti lavastajatega. Paraku pole meie rahataskud niisugused nagu ameeriklastel või rootslastel.”
Baskin lisas, et kultuuriministeerium oleks juba varem sekkuma pidanud. “Erafirma rahakott ja teatri rahakott peavad ikka eraldi olema,” leidis ta. Veesaart iseloomustas Baskin kui head näitlejat ja avatud suhtlejat, kuid kes materiaalsetest küsimustest jääb kaugele. “Veesaar pole ju raamatupidaja. Teatri juht peab olema range käega inimene.”
Ka konkurendid muusikaliturul ütlesid, et kui erafirma ja riigiteater teevad koostööd, on probleemid juba algusest peale sisse programmeeritud. “Kui kahe erineva tooli peal istuvad ühed ja samad inimesed, siis on see ju ohtlik,” põhjendas üks anonüümsust palunud konkurent. “Selle probleemi oleks pidanud lahendama juba enne, kui Veesaar Vanalinnastuudio juhiks sai. Aga pole minu asi kultuuriministeeriumi tööd arvustada.”
Teatri täituvus on Veesaare ajal paranenud
Vanemuise peaprodutsent Paavo Nõgene arvas, et Vanalinnastuudio rahaprobleemid ei saanud alguse Anne Veesaare isikust, vaid sellest, et Veesaarel polnud küllalt tugevat meeskonda, kes oleks majanduslikke tagajärgi suutnud ennustada. “Ma ei tea, kas talle ei antud võimalust tugevat meeskonda komplekteerida või ta ei tahtnud.”
Nõgese teada tegi muusikale puudutavaid otsuseid Vanalinnastuudios pea ainuisikuliselt Mikk Purre. “Muusikalide osas oli ja on siiani tema juhtfiguur.”
Mitmed kultuuriinimesed kahetsesid Vanalinnastuudioga juhtunut ja tunnustasid teatri maine paranemist Veesaare ajal. Kui 2002. aastal langesid etendused kavast kiiresti välja publiku puuduse tõttu, siis praegu on teatrisaali täituvus 90 protsenti. Eriti menukas on olnud aasta tagasi loodud supiteater, kus täna on taas esietendus.
Baskin lootis Vanalinnastuudio uue juhina kas või ajutiselt näha trupijuhti Jüri Karindit. “Tema tuleks kriisiolukorrast hästi välja,” lausus Baskin.
OÜ Foiler võlgu ka Malviusele
Paljude Smithbridge’i poolt lavale toodud muusikalide lavastaja ja Vanalinnastuudio endine kunstiline juht Georg Malvius nõuab inkassofirma Julianus abiga Vanalinnastuudiolt üle miljoni krooni. Osa Malviuse miljoninõudest on adresseeritud osaühingule Foiler.
Eesti Ekspress kirjutas, et Malviuse väitel võttis ta raskustesse sattunud teatri aitamiseks isiklikult 450 000-kroonise laenu. EPL