„Tere tulemast teatrikuu viimasel päeval ilusat raamatut esitlema,” tervitas Võrumaa Keskraamatukokku tulnuid Eesti Raamatu peatoimetaja Rein Põder, lisades, et enne peab ära ootama mõisaproua saabumise. Ja sealt ta tuligi —Vanemuise näitlejatar Merle Jääger, kes Barbara Juliane von Krüdeneriks kehastatuna esitas katkendi Vanemuise mängukavas olnud Kauksi Ülle ja Sven Kivisildniku näidendist „Pühak”.
Möödunud aasta lõpus ilmus kirjastuse Eesti Raamat väljaandena Barbara Juliane von Krüdeneri (1764—1824) menuromaan „Valerie”. Krüdeneri autobiograafiliste sugemetega kiriromaan tuli välja 200 aastat tagasi, 1803. aasta lõpus Pariisis. Teose täpseks trükiajaks peetakse detsembrit 1803, kuigi tiiteellehel on 1804, täpsustas Rein Põder. Huvitav on lisada, et raamatu tõlge (tõlkija Ülo Treikelder) on tehtud Eesti Rahvusraamatukogus leiduva prantsuskeelse väljaande järgi, mis kannab aastaarvu 1840 ja mille tiitellehel on paruness Krüdeneri poja Pauli pühendus kellelegi Klupfelli-nimelisele kindraliprouale.
„Võib-olla romaan ei ole kõige tähtsam, tähtsamad on need kihid, mis romaani ümber tekkisid. Seda tuleb võtta Krüdeneri eluloo lisandina,” ütles Rein Põder.
Juliane von Krüdeneri eluloolisi seikadest kõneldes arenes Rein Põdral ja Merle Jäägeril huvitav dialoog. Aadlidaam ja Vene saadiku abikaasa, kirjanik, elunautija, usujutlustaja ja pühak — kirev, elupöörakuid täis rida. „Peaaegu kogu elu oli ta teel, tema stiihia oli reisimine,” täiendas Rein Põder. Romaani lõppu on raamatu toimetaja Rein Põder lisanud põhjaliku ülevaate Viitina parunessist ja tema romaanist.
Barbara Juliane von Krüdener suhtles paljude tolleaegsete suurkujudega, nagu Napoleon ja Aleksander I. Teada on paruness Krüdeneri osavõtt Püha Liidu loomisest — teksti koostamisest ja väidetavalt ka nime andmisest sellele liidule. „Tegelikult võib teda pidada Euroopa Liidu ristiemaks,” kommenteeris Merle Jääger.
Mõjukate sidemetega suurilmadaami Barbara Juliane von Krüdeneri tunneb eesti kultuurilugu eeskätt Viitina mõisaprouana. Siin peatunud ta kolmel või neljal korral, kõige pikemalt 1818—1820. Ehk tekkis neil, kes Tartus „Pühaku” etendust või veel enne Kaika suveülikoolis Viitinas katkendit sellest näinud, ettekujutus talupoegadele putru jagavast ja naistele aluspükste kandmist propageerivast prouast.
Raamatuesitlusel oli ka Haki küla mees Mati Kalkun Viitinast. Ta kõneles sellest, et Viitina külaseltsil ja Peep Kimmelil on mõeldud Barbara von Krüdeneri mälestus põlistada, mälestuskivigi on valmis vaadatud.
Nii et Barbara Juliane von Krüdenerist on põhjust edaspidigi rääkida, seda enam, et tänavu möödub 240 aastat tema sünnist ja 180 aastat surmast.
|
Uudised
VE: von Krüdener, Barbara Juliane – Viitina mõisaproua
Liina Valper
info@vorumaateataja.ee
Möödunud aasta lõpus ilmus kirjastuse Eesti Raamat väljaandena Barbara Juliane von Krüdeneri (1764—1824) menuromaan „Valerie”. Krüdeneri autobiograafiliste sugemetega kiriromaan tuli välja 200 aastat tagasi, 1803. aasta lõpus Pariisis. Teose täpseks trükiajaks peetakse detsembrit 1803, kuigi tiiteellehel on 1804, täpsustas Rein Põder. Huvitav on lisada, et raamatu tõlge (tõlkija Ülo Treikelder) on tehtud Eesti Rahvusraamatukogus leiduva prantsuskeelse väljaande järgi, mis kannab aastaarvu 1840 ja mille tiitellehel on paruness Krüdeneri poja Pauli pühendus kellelegi Klupfelli-nimelisele kindraliprouale.
„Võib-olla romaan ei ole kõige tähtsam, tähtsamad on need kihid, mis romaani ümber tekkisid. Seda tuleb võtta Krüdeneri eluloo lisandina,” ütles Rein Põder.
Juliane von Krüdeneri eluloolisi seikadest kõneldes arenes Rein Põdral ja Merle Jäägeril huvitav dialoog. Aadlidaam ja Vene saadiku abikaasa, kirjanik, elunautija, usujutlustaja ja pühak — kirev, elupöörakuid täis rida. „Peaaegu kogu elu oli ta teel, tema stiihia oli reisimine,” täiendas Rein Põder. Romaani lõppu on raamatu toimetaja Rein Põder lisanud põhjaliku ülevaate Viitina parunessist ja tema romaanist.
Barbara Juliane von Krüdener suhtles paljude tolleaegsete suurkujudega, nagu Napoleon ja Aleksander I. Teada on paruness Krüdeneri osavõtt Püha Liidu loomisest — teksti koostamisest ja väidetavalt ka nime andmisest sellele liidule. „Tegelikult võib teda pidada Euroopa Liidu ristiemaks,” kommenteeris Merle Jääger.
Mõjukate sidemetega suurilmadaami Barbara Juliane von Krüdeneri tunneb eesti kultuurilugu eeskätt Viitina mõisaprouana. Siin peatunud ta kolmel või neljal korral, kõige pikemalt 1818—1820. Ehk tekkis neil, kes Tartus „Pühaku” etendust või veel enne Kaika suveülikoolis Viitinas katkendit sellest näinud, ettekujutus talupoegadele putru jagavast ja naistele aluspükste kandmist propageerivast prouast.
Raamatuesitlusel oli ka Haki küla mees Mati Kalkun Viitinast. Ta kõneles sellest, et Viitina külaseltsil ja Peep Kimmelil on mõeldud Barbara von Krüdeneri mälestus põlistada, mälestuskivigi on valmis vaadatud.
Nii et Barbara Juliane von Krüdenerist on põhjust edaspidigi rääkida, seda enam, et tänavu möödub 240 aastat tema sünnist ja 180 aastat surmast.