Madridi 11. märtsi terrorirünnakute arvatav peakavandaja, tuneeslane Serhane bin Abdelmajid Farkhet lasi end laupäeval koos kolme kaasosalisega Madridi eeslinnas Leganesis õhku, kui neid vahistama tulnud politsei oli nad nurka surunud.
Farkhet, keda tuntakse ka El Tunecino (tuneeslane) nime all, oli üks sisse piiratud meestest, kes araabiakeelseid loosungeid hõigates korteris olnud lõhkeaine plahvatama pani. Teine hukkunu, marokolane Abdennabi Kounjaa, oli samuti üks kuuest kahtlusalusest, keda otsiti taga nelja rongi õhkulaskmise pärast 11. märtsil, kui surma sai 191 inimest ja vigastada 1800.
Korterist leiti neli surnukeha, mitte kolm, nagu algul arvati, ütles siseminister Angel Acebes. Üks mees oli kandnud enesetaputerroristi pommivööd, mida kasutavad ka palestiinlastest terroristid, lisas minister. Kaks või kolm inimest võisid enne plahvatust põgeneda, lausus Acebes, rühmitus oli plaaninud ilmselt edaspidiseid rünnakuid.
Plahvatus viis hauda ka ühe politseiniku, 11 inimest sai vigastada, ütles Acebes. Tema sõnul usub politsei, et seesama islamiradikaalide rühmitus pani raudteele 12-kilose pommi, mis avastati reedel Madridi–Sevilla raudteelt.
35-aastane Farkhet oli politsei teatel 11. märtsi terrorirünnaku korraldanud islamistliku grupeeringu liider ja koordinaator. Ta oli õhutanud dþihaadi ehk püha sõda juba 2003. aasta keskpaigast, kui mitte varem. Oletatavasti olid tal ka sidemed rühmitusega al-Qaida.
Naabrite kinnitusel oli rühm araablasi sellesse korterisse elama asunud kuu aja eest, kuid neid oli seal nähtud harva. Tegemist on rahuliku linnaosaga, kuid ilmselt just niisugustes kohtades üritavadki terrorikavandajad end varjata, vastas üks naabritest Reutersi uudisteagentuuri küsimusele.
11. märtsil pandi Madridi raudteel plahvatama kümme pommi, mille kohaleasetamises kahtlustati esmalt baski rühmitust ETA, kuid praegu on kahtlusalustena vahi all peamiselt Maroko päritolu isikud, kes arvatavasti kuuluvad rühmitusse Maroko Islami Võitlusgrupp. Leiti ka videolint, millel väidetakse, et al-Qaida pani rünnaku toime kättemaksuks USA presidendi George W. Bushi liitlastele.
Prantsusmaal leiti baski rühmituse ETA relvapeidik
Terrorismivastast võitlust tõhustanud Prantsuse või-mud leidsid riigi lõunaosas Landesi departemangu Bag-nères-de-Bigorre külas peidiku, kus baski terrorirühmitus ETA varjas oma relvi ja pommimaterjali.
Operatsiooni käigus vahistati kaks arvatavat terroristi. Hoone juures oli varastatud auto, millega kavatseti ilmselt lõhkeainet Hispaaniasse toimetada. Hispaanialt saadud info alusel õnnestus Prantsuse võimudel reedel tabada ka ETA oletatav logistikaülem Felix Ignacio Esparza Luri (varjunimega Navarro) ning rühmituse 43-aastane eksliider Felix Alberto Lopez de la Calle (varjunimega Mobutu), samuti üks ETA naisliige.
Ligi 40 aastat vägivallaga Hispaanialt Baskimaa iseseisvust nõudnud vasakpoolne rühmitus Baskimaa Isamaa ja Vabadus (Euskadi ta Askatasuna) on varasematel aastakümnetel sageli leidnud peidupaiku Prantsusmaa baskide (ehk gaskoonlaste) aladel, seda hoolimata Prantsuse ja Hispaania võimude tõhusast koostööst. EPL
|
VE: Madridi raudteeplahvatused
Madridi raudteeplahvatuste peakavandaja lasi ennast õhku
Sten A. Hankewitz, Heiki Suurkask
05.04.2004
Madridi 11. märtsi terrorirünnakute arvatav peakavandaja, tuneeslane Serhane bin Abdelmajid Farkhet lasi end laupäeval koos kolme kaasosalisega Madridi eeslinnas Leganesis õhku, kui neid vahistama tulnud politsei oli nad nurka surunud.
Farkhet, keda tuntakse ka El Tunecino (tuneeslane) nime all, oli üks sisse piiratud meestest, kes araabiakeelseid loosungeid hõigates korteris olnud lõhkeaine plahvatama pani. Teine hukkunu, marokolane Abdennabi Kounjaa, oli samuti üks kuuest kahtlusalusest, keda otsiti taga nelja rongi õhkulaskmise pärast 11. märtsil, kui surma sai 191 inimest ja vigastada 1800.
Korterist leiti neli surnukeha, mitte kolm, nagu algul arvati, ütles siseminister Angel Acebes. Üks mees oli kandnud enesetaputerroristi pommivööd, mida kasutavad ka palestiinlastest terroristid, lisas minister. Kaks või kolm inimest võisid enne plahvatust põgeneda, lausus Acebes, rühmitus oli plaaninud ilmselt edaspidiseid rünnakuid.
Plahvatus viis hauda ka ühe politseiniku, 11 inimest sai vigastada, ütles Acebes. Tema sõnul usub politsei, et seesama islamiradikaalide rühmitus pani raudteele 12-kilose pommi, mis avastati reedel Madridi–Sevilla raudteelt.
35-aastane Farkhet oli politsei teatel 11. märtsi terrorirünnaku korraldanud islamistliku grupeeringu liider ja koordinaator. Ta oli õhutanud dþihaadi ehk püha sõda juba 2003. aasta keskpaigast, kui mitte varem. Oletatavasti olid tal ka sidemed rühmitusega al-Qaida.
Naabrite kinnitusel oli rühm araablasi sellesse korterisse elama asunud kuu aja eest, kuid neid oli seal nähtud harva. Tegemist on rahuliku linnaosaga, kuid ilmselt just niisugustes kohtades üritavadki terrorikavandajad end varjata, vastas üks naabritest Reutersi uudisteagentuuri küsimusele.
11. märtsil pandi Madridi raudteel plahvatama kümme pommi, mille kohaleasetamises kahtlustati esmalt baski rühmitust ETA, kuid praegu on kahtlusalustena vahi all peamiselt Maroko päritolu isikud, kes arvatavasti kuuluvad rühmitusse Maroko Islami Võitlusgrupp. Leiti ka videolint, millel väidetakse, et al-Qaida pani rünnaku toime kättemaksuks USA presidendi George W. Bushi liitlastele.
Prantsusmaal leiti baski rühmituse ETA relvapeidik
Terrorismivastast võitlust tõhustanud Prantsuse või-mud leidsid riigi lõunaosas Landesi departemangu Bag-nères-de-Bigorre külas peidiku, kus baski terrorirühmitus ETA varjas oma relvi ja pommimaterjali.
Operatsiooni käigus vahistati kaks arvatavat terroristi. Hoone juures oli varastatud auto, millega kavatseti ilmselt lõhkeainet Hispaaniasse toimetada. Hispaanialt saadud info alusel õnnestus Prantsuse võimudel reedel tabada ka ETA oletatav logistikaülem Felix Ignacio Esparza Luri (varjunimega Navarro) ning rühmituse 43-aastane eksliider Felix Alberto Lopez de la Calle (varjunimega Mobutu), samuti üks ETA naisliige.
Ligi 40 aastat vägivallaga Hispaanialt Baskimaa iseseisvust nõudnud vasakpoolne rühmitus Baskimaa Isamaa ja Vabadus (Euskadi ta Askatasuna) on varasematel aastakümnetel sageli leidnud peidupaiku Prantsusmaa baskide (ehk gaskoonlaste) aladel, seda hoolimata Prantsuse ja Hispaania võimude tõhusast koostööst. EPL