«Kuni Sassiga rääkinud pole, ei oska tulemust hinnata,» rääkis suur konkurent Gerd Kanter Tallinnas. «Kui tuul tõesti hea oli, võis isegi 64-65meetrise vormiga 68 ja pool heita.»
«Põhimõtteliselt on Gerdil õigus,» naeris Tammert, kelle kaheksast Eesti rekordist kuus on sündinud USAs. «Oli jah tuuline ilm, aga eks ma ikka heitsin kah hästi.»
Teiseks tulnud ameeriklane Michael Robertson uuendas 64.89ga isiklikku tippmarki koguni nelja meetri võrra.
Kohtunikud ilmusid platsi Eesti rekordiks sobiva lindiga
Kolm nädalat Dallases treener Dave Wollmani juhendamisel harjutanud Tammert ei planeerinud 60 km kaugusele Arlingtoni sõites mingit rekordit.
«Tahtsin õpitud uut tehnikat võistlusolukorras kontrollida,» rääkis ta. «Kohtunikud, kes mu tulemusi varemgi on mõõtnud, näitasid metallmõõdulinti – see oli spets minu jaoks, sest Eesti rekord nõuab – ja küsisid, kas tulin purakat panema. Naersin, et täna pole metallist linti vaja, aga kõik langes kokku nagu hea tulemuse sünnil ikka.»
Esialgu polnud suurepärastest tingimustest juttu, sest vaatamata 25 sooja-
kraadile sadas esimese rühma heidete aegu vihma, isegi tibake rahet. «Külma ja sooja frondi põrkumisel juhtub siin tihti nii, aga mitte kauaks,» selgitas Tammert. «Kohtunikud tulid taas kord vastu: tegid vaheaja, kuivatasid ringi. Lõid häid tingimusi, mida hea mees ka kasutada mõistis.»
«Igatahes näib nii, et uus tehnika pole laita.»
Texase tuul vihises üle Mavericki staadioni ja Tammert põrutas kohe 68.48, kaks aastat püsinud rekord langes 75 sentimeetriga.
«Edasist oli raske tõsiselt võtta,» rääkis vägilane. «Sõbrad ergutasid, et pangu ma nüüd kohe 70 täis. Eks ma siis teisel katsel punnitasin hirmsasti ja heitsin vastu võrguposti.»
Tammert meenutas, et tuli ikkagi tehnikat katsetama. Ta püüdis edaspidi erinevaid kettaid kasutades tunnetust taastada – parim, mis suutis, oli viienda vooru 66.70.
«Igatahes näib nii, et uus tehnika pole laita,» muheles atleet. «Vaatame Dave´iga filmid üle ja hakkame õpitut kinnistama.
Koos Tammertiga harjutab Dallases leedulasest olümpiavõitja Virgilijus Alekna, kes kaalub praegu 134 kilo ja olevat koledal kombel väge täis. «Ta võistelnuks ka, aga tundis viimasel treeningul, et ei püsi veel ringis,» valgustas Tammert, kes ise kaalub vähem kui mõni aasta tagasi kevaditi, kuid tundvat end sedasi kiire ja kergejalgsena.
Eesti olümplased kogunevad Dallasesse
Nädal tagasi Dallasesse saabunud kümnevõistleja Erki Nool heitis ketast 43.47 ja tõukas kuuli 14.13, samuti Dallases harjutav jooksusprinter Argo Golberg elas niisama kaasa ja arutles, et hästi paranenud jalg hakkab võistlusi küsima.
«Aprilli hakul liitub meiega veel üks kümnevõistleja – Kristjan Rahnu,» tähendas Tammert. «Dave aitab Erkit ja küllap annab Kristjanilegi nõu, kui too tahtma peaks.»
Tammert ise oli plaaninud uuel nädalavahetusel taas võistelda, kuid enam ei taha. «Sain juba teada, mida tahtsin,» sõnas ta rahulolevalt. «Kaks nädalat tööd, siis heidan College Stationis.»
Isa käskis teatripäeval teatrit teha
«Mina osalesin rekordi sünnis,» kinnitas Aleksander Tammert seenior Tallinnas. «Saatsin Sassile enne võistlust sõnumi: täna on teatripäev, tee sinagi teatrit! Sõna kuulas, hea poiss!»
Gert Kanter kavandab 70,5 meetrit
Aleksander Tammerti konkurent Gerd Kanter eeldaski, et Eesti rekord sündis ideaaltingimustes. «Virgilijus Alekna vist sellepärast ei võistelnudki, et kartis liiga kaugele heita,» ütles Kanter. «Kui ta kodus 73.88 heitis, tänas õnne, et maailmarekordit ei tulnud – tühisel võistlusel ei maksa see suuremat, ei too isegi rahapreemiat. Ja pärast tuleb preemia saamiseks juba kõvemat tulemust rünnata.»
Kanter kaalutles, et rekordi heitmine võis olla Tammerti taktikaline samm koduse vastase tiibade kärpimiseks: «Et ehk püsin vaguramana, kui rekord minust kaugemal on. Aga pigem sain entusiasmi, et kaugemale heita.»
Kanter usub, et kahe kõva mehe duell viib rekordi tänavu 70 ja poole meetrini – tema olevat nõnda vägevaks heiteks üsna valmis. Kanter ise läheb kuuks ajaks San Diegosse laagrisse 19. aprillil, ent sealsetel võistlustel pole tippmark omaette eesmärk. «Ma arvan, et 70 ja pool ei sünni inkubaatoritingimustes või tuuletunnelis, vaid lihtsalt heades tingimustes mõnel Euroopa staadionil,» kavandas Kanter suurt tegu. «Kääre ideaali ja tegelikkuse vahel pole mõtet liiga suureks ajada.»
Eesti kettaheiterekordi areng
65.34 Kalev Külv 26.04.1981 Leselidze
65.35 Aleksander Tammert 07.05.1998 Abilene
65.36 Aleksander Tammert 08.05.1999 Denton
66.95 Aleksander Tammert 08.05.1999 Denton
67.02 Aleksander Tammert 06.05.2000 Austin
67.41 Aleksander Tammert 06.05.2000 Austin
67.68 Aleksander Tammert 23.05.2002 Tartu
67.75 Aleksander Tammert 23.05.2002 Tartu
68.48 Aleksander Tammert 27.03.2004 Arlington
68.50 Gerd Kanter 5.06.2004 Sevilla
xxx
Aleksander Tammert valis juba 3.augustil Eesti Spordimuuseumis olümpialaste ärasaatmisel oma olümpiamedalile kohta. Et mehel tõsi taga oli, sellest annab tunnistust aura tema pea kohal (mida fotograaf EM pildistamisel ei märganud)
xxx
Õiglus võitis: Aleksander Tammert krooniti pronksimeheks25.08.2004Deivil Tserp
Olümpiavõistluselt neljandana lahkunud kettaheitja Aleksander Tammert pälvis eile pronksmedali, sest esialgne võitja Robert Fazekas oli kasutanud dopingut ning üritas vahetada uriiniproovi.
Eile hommikul olümpiakülas Postimehele intervjuud andes polnud Tammertil veel aimu, missuguse pöörde sündmused võtta võivad. Pärastlõunal oli juba selge, et uriiniproovi vahetada proovinud ungarlane Fazekas jääb kullata.
Õhtul teatasid Rahvusvahelise Olümpiakomitee esindajad Eesti Olümpiakomiteele, et Tammert võib hakata valmistuma autasustamiseks.
Kuld kuulub leedulasele Virgilijus Aleknale ja hõbe ungarlasele Zoltan Kövagole.
«Tunne on fantastiline,» ütles õhtul pronksmedali kaela saanud Tammert. «Suur unistus on täitunud. Viimane mees medaliga on hoopis parem olla kui esimene mees medalita.»
Pärast võistlust oli Tammert öösel kella üheni dopingukontrollis, Fazekas viibis seal kolmeni.
«Ta käis vett viskamas ja tuli jälle istuma, tegi mitu korda nii. Kui mina lahkusin, jäi Fazekas sinna,» meenutas 31-aastane eestlane.
Loobus ahvatlustest
Tammert liitus seejärel teda kannatlikult oodanud sloveen–lannast abikaasa Elizabeta ja kolme ülikoolikaaslasega USA päevilt. Nende hulgas oli ka Lõuna-Aafrika Vabariigi kuulitõukeäss Janus Robberts.
«Liza ütles, et esinesin väga hästi ja et tema jaoks olin just mina parim,» vahendas eelmisel olümpial Sydneys üheksanda kohaga lõpetanud Tammert perekonna ringis räägitut.
Abikaasa ja sõprade seltsis lendas aeg Tammerti sõnul kiiresti, olümpiakülla jõudis ta kell kolm, magama sai tund hiljem. «Jutt käis «oleksite» tasandil. Vahetult pärast võistlust ei tahtnud sel teemal rääkida, suunasin jutu mujale.»
Enne kui Kövago Tammertist neljandal katsel möödus, valdas Eesti eksrekordiomanikku väga mõnus tunne. «Neljandaks kukkudes tekkis sportlik viha. Üritasin end rahulikuks sundida, samas teadsin, et pean heitma 67.50.»
«Aga püüdsin, mis ma püüdsin, päris hästi mul lihaseid ja tehnikat kontrollida ei õnnestunud,» jätkas Tammert arutelu. «Heited, mis lõppesid 64 meetri kandis, ebaõnnestusid. Kuid pidin riskima, sest medalimaitse oli juba suus.»
Eesti vägilane meenutas, et Kövago pääses lõppvõistlusele viimasena tulemusega 61.91. «Mulle sobinuks rohkem, kui edasi saanuks Hispaania 68 meetri mees Mario Pestano. Tema polnuks mingil juhul nii ohtlik kui Kövago.»
Võistlusjärgsel hommikul pärast neljatunnist uinakut ärgates loobus Tammert endas urgitsemisest, et kuhu need puuduvad sentimeetrid jäid. «Muidugi, kui inimesed tulevad kätt suruma ja ütlevad «kahju», tuleb kõik meelde,» ütles ta.
Tahab rekordit tagasi
Käimasolevaks hooajaks valmistudes oli varem meeleldi elukunstniku rolli sisse elanud Tammert mitmetest ahvatlustest loobunud. Pidudel möllamine ja hundijalavee maitsmine on jäänud kindlalt tagaplaanile.
«Olen võtnud seda aastat kui tähtsaimat,» sõnas ta. «Perepeana muutusin rahulikumaks. Inimene ei ole ju igavesti noor, taastumine ei toimu enam nii kiiresti kui varem. Samas mööduvad spordimehe parimad hooajad kiiresti.»
Ehe näide Tammerti professionaalsuse paranemisest on tõik, et ta otsustas olümpiasaginast võimalikult kiiresti lahkuda. «Mul on ees veel tähtsad Kuldliiga etapid. Vahel on juhtunud, et pärast tiitlivõistlust väljub elu kontrolli alt.»
Tammertile meeldis, et olümpia eel läks meedia põhitähelepanu rivaal Gerd Kanterile. «Enne Ateenat ei häiritud jutuga, et tuleb medal võita. Sportlane võib olla väga heas vormis, aga pjedestaalile pääsemine sõltub pisiasjadest.»
Kui Kanter juuni alguses Tammertilt Eesti rekordi napsas, talus endine tippmargiomanik uut seisust stoilise rahuga.
«Muidugi oli see üks tilk klaasi, tahan rekordi tagasi saada. Olümpiaks olin aga niigi piisavalt hästi motiveeritud.»
Tulevikku kiigates peab Tammert oluliseks, et taustajõudude tegutsemine muutuks senisest paremaks. Näiteks kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna saab massööri Sigmas Zivatkauskase abile loota sisuliselt 24 tundi ööpäevas.
Kivi spordiametnikele
Tammerti arvates nõuab Eesti spordisüsteem kohendamist. «Ma ei taha küll vanades asjades tuhnida, aga see puudutab tulevikku. Praegu pole jälle selge, mis meist sügisel saab. Riiklik toetus hakkab arvele tulema jaanuarist.»
Ligi kümme aastat tipus olnud Tammerti hinnangul on sügisene ettevalmistus väga oluline. «Kui kolm kuud rahanappuse tõttu raisku lähevad, ei ole suvel midagi eriti head loota,» tõdes sportlane otsekoheselt.
Samas tunnistas Tammert, et viimasel ajal on tal õnnestunud nii Eesti Olümpiakomitee kui kergejõustikuliiduga kiiduväärset koostööd teha.
Teel Sydneyst Ateenasse on edu saavutamiseks kõige suurema panuse andnud turvafirma Falck.
Tammerti arvates poleks Falcki toetuseta Ateenas nii kõrget kohta tulnud.
«Falck on minu isiklik sponsor. Nad on neli aastat minu eest hoolitsenud. Raskel ajal olen just nende rahaga lõunalaagrites harjutamas käinud,» ütles kettaheitja.
Uudised
VE: Tammert, Aleksander – kettaheitja, Ateena olümpiapronks
Tammert heitis Texases 68.48!Gunnar Press, SLÕL, 29. märts 2004
Aleksander Tammert leidis Arlingtonis mõnusa kettaheitetuule ja püstitas 68.48ga Eesti rekordi, võttes maailma hooaja edetabelis sisse esikoha.
«Põhimõtteliselt on Gerdil õigus,» naeris Tammert, kelle kaheksast Eesti rekordist kuus on sündinud USAs. «Oli jah tuuline ilm, aga eks ma ikka heitsin kah hästi.»
Teiseks tulnud ameeriklane Michael Robertson uuendas 64.89ga isiklikku tippmarki koguni nelja meetri võrra.
Kohtunikud ilmusid platsi Eesti rekordiks sobiva lindiga
Kolm nädalat Dallases treener Dave Wollmani juhendamisel harjutanud Tammert ei planeerinud 60 km kaugusele Arlingtoni sõites mingit rekordit.
«Tahtsin õpitud uut tehnikat võistlusolukorras kontrollida,» rääkis ta. «Kohtunikud, kes mu tulemusi varemgi on mõõtnud, näitasid metallmõõdulinti – see oli spets minu jaoks, sest Eesti rekord nõuab – ja küsisid, kas tulin purakat panema. Naersin, et täna pole metallist linti vaja, aga kõik langes kokku nagu hea tulemuse sünnil ikka.»
Esialgu polnud suurepärastest tingimustest juttu, sest vaatamata 25 sooja-
kraadile sadas esimese rühma heidete aegu vihma, isegi tibake rahet. «Külma ja sooja frondi põrkumisel juhtub siin tihti nii, aga mitte kauaks,» selgitas Tammert. «Kohtunikud tulid taas kord vastu: tegid vaheaja, kuivatasid ringi. Lõid häid tingimusi, mida hea mees ka kasutada mõistis.»
«Igatahes näib nii, et uus tehnika pole laita.»
Texase tuul vihises üle Mavericki staadioni ja Tammert põrutas kohe 68.48, kaks aastat püsinud rekord langes 75 sentimeetriga.
«Edasist oli raske tõsiselt võtta,» rääkis vägilane. «Sõbrad ergutasid, et pangu ma nüüd kohe 70 täis. Eks ma siis teisel katsel punnitasin hirmsasti ja heitsin vastu võrguposti.»
Tammert meenutas, et tuli ikkagi tehnikat katsetama. Ta püüdis edaspidi erinevaid kettaid kasutades tunnetust taastada – parim, mis suutis, oli viienda vooru 66.70.
«Igatahes näib nii, et uus tehnika pole laita,» muheles atleet. «Vaatame Dave´iga filmid üle ja hakkame õpitut kinnistama.
Koos Tammertiga harjutab Dallases leedulasest olümpiavõitja Virgilijus Alekna, kes kaalub praegu 134 kilo ja olevat koledal kombel väge täis. «Ta võistelnuks ka, aga tundis viimasel treeningul, et ei püsi veel ringis,» valgustas Tammert, kes ise kaalub vähem kui mõni aasta tagasi kevaditi, kuid tundvat end sedasi kiire ja kergejalgsena.
Eesti olümplased kogunevad Dallasesse
Nädal tagasi Dallasesse saabunud kümnevõistleja Erki Nool heitis ketast 43.47 ja tõukas kuuli 14.13, samuti Dallases harjutav jooksusprinter Argo Golberg elas niisama kaasa ja arutles, et hästi paranenud jalg hakkab võistlusi küsima.
«Aprilli hakul liitub meiega veel üks kümnevõistleja – Kristjan Rahnu,» tähendas Tammert. «Dave aitab Erkit ja küllap annab Kristjanilegi nõu, kui too tahtma peaks.»
Tammert ise oli plaaninud uuel nädalavahetusel taas võistelda, kuid enam ei taha. «Sain juba teada, mida tahtsin,» sõnas ta rahulolevalt. «Kaks nädalat tööd, siis heidan College Stationis.»
Isa käskis teatripäeval teatrit teha
«Mina osalesin rekordi sünnis,» kinnitas Aleksander Tammert seenior Tallinnas. «Saatsin Sassile enne võistlust sõnumi: täna on teatripäev, tee sinagi teatrit! Sõna kuulas, hea poiss!»
Gert Kanter kavandab 70,5 meetrit
Aleksander Tammerti konkurent Gerd Kanter eeldaski, et Eesti rekord sündis ideaaltingimustes. «Virgilijus Alekna vist sellepärast ei võistelnudki, et kartis liiga kaugele heita,» ütles Kanter. «Kui ta kodus 73.88 heitis, tänas õnne, et maailmarekordit ei tulnud – tühisel võistlusel ei maksa see suuremat, ei too isegi rahapreemiat. Ja pärast tuleb preemia saamiseks juba kõvemat tulemust rünnata.»
Kanter kaalutles, et rekordi heitmine võis olla Tammerti taktikaline samm koduse vastase tiibade kärpimiseks: «Et ehk püsin vaguramana, kui rekord minust kaugemal on. Aga pigem sain entusiasmi, et kaugemale heita.»
Kanter usub, et kahe kõva mehe duell viib rekordi tänavu 70 ja poole meetrini – tema olevat nõnda vägevaks heiteks üsna valmis. Kanter ise läheb kuuks ajaks San Diegosse laagrisse 19. aprillil, ent sealsetel võistlustel pole tippmark omaette eesmärk. «Ma arvan, et 70 ja pool ei sünni inkubaatoritingimustes või tuuletunnelis, vaid lihtsalt heades tingimustes mõnel Euroopa staadionil,» kavandas Kanter suurt tegu. «Kääre ideaali ja tegelikkuse vahel pole mõtet liiga suureks ajada.»
Eesti kettaheiterekordi areng
65.34 Kalev Külv 26.04.1981 Leselidze
65.35 Aleksander Tammert 07.05.1998 Abilene
65.36 Aleksander Tammert 08.05.1999 Denton
66.95 Aleksander Tammert 08.05.1999 Denton
67.02 Aleksander Tammert 06.05.2000 Austin
67.41 Aleksander Tammert 06.05.2000 Austin
67.68 Aleksander Tammert 23.05.2002 Tartu
67.75 Aleksander Tammert 23.05.2002 Tartu
68.48 Aleksander Tammert 27.03.2004 Arlington
68.50 Gerd Kanter 5.06.2004 Sevilla
xxx
Aleksander Tammert valis juba 3.augustil Eesti Spordimuuseumis olümpialaste ärasaatmisel oma olümpiamedalile kohta. Et mehel tõsi taga oli, sellest annab tunnistust aura tema pea kohal (mida fotograaf EM pildistamisel ei märganud)
xxx
Õiglus võitis: Aleksander Tammert krooniti pronksimeheks25.08.2004Deivil Tserp
Eile hommikul olümpiakülas Postimehele intervjuud andes polnud Tammertil veel aimu, missuguse pöörde sündmused võtta võivad. Pärastlõunal oli juba selge, et uriiniproovi vahetada proovinud ungarlane Fazekas jääb kullata.
Õhtul teatasid Rahvusvahelise Olümpiakomitee esindajad Eesti Olümpiakomiteele, et Tammert võib hakata valmistuma autasustamiseks.
Kuld kuulub leedulasele Virgilijus Aleknale ja hõbe ungarlasele Zoltan Kövagole.
«Tunne on fantastiline,» ütles õhtul pronksmedali kaela saanud Tammert. «Suur unistus on täitunud. Viimane mees medaliga on hoopis parem olla kui esimene mees medalita.»
Pärast võistlust oli Tammert öösel kella üheni dopingukontrollis, Fazekas viibis seal kolmeni.
«Ta käis vett viskamas ja tuli jälle istuma, tegi mitu korda nii. Kui mina lahkusin, jäi Fazekas sinna,» meenutas 31-aastane eestlane.
Loobus ahvatlustest
Tammert liitus seejärel teda kannatlikult oodanud sloveen–lannast abikaasa Elizabeta ja kolme ülikoolikaaslasega USA päevilt. Nende hulgas oli ka Lõuna-Aafrika Vabariigi kuulitõukeäss Janus Robberts.
«Liza ütles, et esinesin väga hästi ja et tema jaoks olin just mina parim,» vahendas eelmisel olümpial Sydneys üheksanda kohaga lõpetanud Tammert perekonna ringis räägitut.
Abikaasa ja sõprade seltsis lendas aeg Tammerti sõnul kiiresti, olümpiakülla jõudis ta kell kolm, magama sai tund hiljem. «Jutt käis «oleksite» tasandil. Vahetult pärast võistlust ei tahtnud sel teemal rääkida, suunasin jutu mujale.»
Enne kui Kövago Tammertist neljandal katsel möödus, valdas Eesti eksrekordiomanikku väga mõnus tunne. «Neljandaks kukkudes tekkis sportlik viha. Üritasin end rahulikuks sundida, samas teadsin, et pean heitma 67.50.»
«Aga püüdsin, mis ma püüdsin, päris hästi mul lihaseid ja tehnikat kontrollida ei õnnestunud,» jätkas Tammert arutelu. «Heited, mis lõppesid 64 meetri kandis, ebaõnnestusid. Kuid pidin riskima, sest medalimaitse oli juba suus.»
Eesti vägilane meenutas, et Kövago pääses lõppvõistlusele viimasena tulemusega 61.91. «Mulle sobinuks rohkem, kui edasi saanuks Hispaania 68 meetri mees Mario Pestano. Tema polnuks mingil juhul nii ohtlik kui Kövago.»
Võistlusjärgsel hommikul pärast neljatunnist uinakut ärgates loobus Tammert endas urgitsemisest, et kuhu need puuduvad sentimeetrid jäid. «Muidugi, kui inimesed tulevad kätt suruma ja ütlevad «kahju», tuleb kõik meelde,» ütles ta.
Tahab rekordit tagasi
Käimasolevaks hooajaks valmistudes oli varem meeleldi elukunstniku rolli sisse elanud Tammert mitmetest ahvatlustest loobunud. Pidudel möllamine ja hundijalavee maitsmine on jäänud kindlalt tagaplaanile.
«Olen võtnud seda aastat kui tähtsaimat,» sõnas ta. «Perepeana muutusin rahulikumaks. Inimene ei ole ju igavesti noor, taastumine ei toimu enam nii kiiresti kui varem. Samas mööduvad spordimehe parimad hooajad kiiresti.»
Ehe näide Tammerti professionaalsuse paranemisest on tõik, et ta otsustas olümpiasaginast võimalikult kiiresti lahkuda. «Mul on ees veel tähtsad Kuldliiga etapid. Vahel on juhtunud, et pärast tiitlivõistlust väljub elu kontrolli alt.»
Tammertile meeldis, et olümpia eel läks meedia põhitähelepanu rivaal Gerd Kanterile. «Enne Ateenat ei häiritud jutuga, et tuleb medal võita. Sportlane võib olla väga heas vormis, aga pjedestaalile pääsemine sõltub pisiasjadest.»
Kui Kanter juuni alguses Tammertilt Eesti rekordi napsas, talus endine tippmargiomanik uut seisust stoilise rahuga.
«Muidugi oli see üks tilk klaasi, tahan rekordi tagasi saada. Olümpiaks olin aga niigi piisavalt hästi motiveeritud.»
Tulevikku kiigates peab Tammert oluliseks, et taustajõudude tegutsemine muutuks senisest paremaks. Näiteks kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna saab massööri Sigmas Zivatkauskase abile loota sisuliselt 24 tundi ööpäevas.
Kivi spordiametnikele
Tammerti arvates nõuab Eesti spordisüsteem kohendamist. «Ma ei taha küll vanades asjades tuhnida, aga see puudutab tulevikku. Praegu pole jälle selge, mis meist sügisel saab. Riiklik toetus hakkab arvele tulema jaanuarist.»
Ligi kümme aastat tipus olnud Tammerti hinnangul on sügisene ettevalmistus väga oluline. «Kui kolm kuud rahanappuse tõttu raisku lähevad, ei ole suvel midagi eriti head loota,» tõdes sportlane otsekoheselt.
Samas tunnistas Tammert, et viimasel ajal on tal õnnestunud nii Eesti Olümpiakomitee kui kergejõustikuliiduga kiiduväärset koostööd teha.
Teel Sydneyst Ateenasse on edu saavutamiseks kõige suurema panuse andnud turvafirma Falck.
Tammerti arvates poleks Falcki toetuseta Ateenas nii kõrget kohta tulnud.
«Falck on minu isiklik sponsor. Nad on neli aastat minu eest hoolitsenud. Raskel ajal olen just nende rahaga lõunalaagrites harjutamas käinud,» ütles kettaheitja.