| Põhjaranniku küsimustele vastab sotsiaalminister Marko Pomerants.
Põhjarannik jätkab tänases numbris sotsiaalminister Marko Pomerantsi vastuste avaldamist lehelugejate küsimustele.
Kes hakkab väljastama tunnistusi Tšernobõli katastroofi likvideerinud isikutele ning kui inimene on oma tunnistuse ära kaotanud, siis kes hakkab tuvastama, kas see inimene on Tšernobõlis olnud või mitte?
Tšernobõli aatomielektrijaama tagajärgede likvideerimisest osavõtnuid loetakse okupatsioonireþiimide poolt represseerituteks. Seega on neil õigus saada represseeritu tunnistus, mida hakkab tulevast aastast väljastama sotsiaalkindlustusamet. Kõiki represseeritutele mõeldud toetusi saab nii kaua ka ilma represseeritu tunnistuseta.
Kui palju ja millal tõuseb pension pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga?
Pensionide suurust Euroopa Liit ei reguleeri. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga sõltub pensionide tase ikkagi Eesti elatustasemest, majanduse arengust ja tööhõivest ning sellest sõltuvatest rahalistest võimalustest.
Euroopa Liitu kuuludes elatustase Eestis järk-järgult tõuseb ning sellega koos suurenevad ka pensionid ja paraneb eakate elujärg.
Riigikogu menetluses on riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus, mille kohaselt indekseerimisega seotud ja täiendav pensionitõus toimuvad 1. aprillil. Keskmine vanaduspension (44 aasta pikkuse tööstaaži korral) tõuseb seega aprillist 231 krooni.
Aastatel 2005 ja 2006 toimub pensionitõus indekseerimise alusel 1. aprillil ning täiendav pensionitõus keskmiselt 100 krooni mõlema aasta 1. juulil.
Kokku tõuseb pension keskmise staazi (44 aastat) korral prognoosi kohaselt järgnevalt (2005. ja 2006. a indeksite suurused on arvestatud samasugused nagu 2004. a): 2004. a enne indekseerimist 2075 krooni, pärast indekseerimist 2206 krooni, pärast täiendavat baasosa ja aastahinde tõusu 2306 krooni; 2005. a enne indekseerimist 2306 krooni, pärast indekseerimist 2450 krooni, pärast täiendavat baasosa ja aastahinde tõusu 2550 krooni; 2006. a enne indekseerimist 2550 krooni, pärast indekseerimist 2711 krooni, pärast täiendavat baasosa ja aastahinde tõusu 2811 krooni; 2007. a enne indekseerimist 2811 krooni, pärast indekseerimist 2988 krooni, pärast täiendavat baasosa ja aastahinde tõusu 3088 krooni.
1990. aastate algul hakati pensioni arvestama tööstaaži järgi ning enam ei võetud arvesse seda, et inimene on teinud tervisekahjulikku tööd. Seetõttu hakkasid paljud Eestimaa inimesed, kes enne said maksimaalset pensioni, saama kõige väiksemat. Kuid need inimesed jätsid ju tervist kahjustavatesse tööstustesse oma tervise. Kas on kavas see ebaõiglane seadus läbi vaadata?
Riiklike pensionide arvestamise kord muutus 2000. aasta 1. aprillil, kui jõustus riikliku pensionikindlustuse seadus. Seadusemuudatuse jõustumisel ei vähendatud ühegi inimese pensioni. Neile, kelle pension oleks arvestamise korra muutumisel vähenenud, jätkati pensionide maksmist endises suuruses. Soodustingimustel vanaduspensione arvestatakse (ja on arvestatud) põhimõtteliselt sama loogika järgi kui teisi vanaduspensione. Tervist kahjustavat ja eriti rasketel tingimustel tööd teinud inimeste aastate väärtus pensionivalemis on 3,1% võrra suurem kui teistel töökohtadel töötatud aastate väärtus. Lisaks on inimestel, kes on teinud tervist kahjustavat ja raskete tingimustega tööd, õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist.
Kuna tervist kahjustavat tööd teinud inimestele makstakse pensioni aastaid kauem kui teistele, saavad nad üldisest pensionikassast ka teistest tunduvalt suurema summa.
Minu pension on 1100 krooni. Olen üle elanud raske operatsiooni ning olin kaks aastat invaliidsuspensionil. Töötasin tervisekahjulikus tootmises, kust sain mitmeid haigusi. Nüüd jätkub pensionist vaid kütte eest tasumiseks. Milliseid soodustusi on ette nähtud inimestele, kes on sattunud sellisesse olukorda nagu mina?
Tundub, et küsija on vanaduspensionil, aga väga vähe elu jooksul tööd teinud. 2004. a 1. aprillist on vanaduspension 15aastase staaži puhul 1223 krooni, 30aastase tööstaazi korral 1783 ja keskmise, 44aastase staaži puhul 2306 krooni.
Kui mingil põhjusel on tööaastaid vähe ja pensionist ei jätku, saab kohalikult omavalitsuselt küsida toimetulekutoetust.
19. märtsil 2002. aastal anti välja määrus, mille järgi on metsnikel õigus lisapensionile. Mina läksin pensionile 1997. aastal. Kas mul on õigust saada lisapensioni?
Eesti Vabariigi valitsuse 19.03.2002. a määrusega nr 97 on kinnitatud keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. See, kas ja mil määral teil tekib õigus avaliku teenistuse seaduses sätestatud vanaduspensioni suurendamisele, sõltub sellest, kui palju teil on avaliku teenistuse staaži ja kas te lahkusite avalikust teenistusest enne või pärast 1996. aasta 1. jaanuari, mitte sellest, millal te pensionile jäite.
Olen üks neist inimestest, kes on jäänud tööst ilma koondamise tõttu. Olen 57aastane üksik inimene ja jõuan pensioniikka kahe aasta pärast. Tööd pole ma leidnud ja vaevalt mind sellises vanuses keegi ka tööle võtab, seetõttu olin sunnitud välja võtma eelpensioni. Pensioni suuruseks arvestati 1868 krooni, millest arvestatakse kuni surmani iga kuu maha 9,6% ehk 178 krooni. Kas ei oleks õiglasem, kui need 9,6% võetaks maha kuni pensioniikka jõudmiseni, mitte aga elu lõpuni? Ka lisatakse pensionide tõstmisel eelpensionile vähem kui teistele. Kas teile ei tundu praegune seadus ebaõiglasena?
Ennetähtaegne vanaduspension on mõeldud asendussissetulekuks inimestele, kellel on jäänud mõned aastad vanaduspensionieani, aga kes on kaotanud töö või ei saa enam mingil muul põhjusel tööl käia. Riik on andnud nendele inimestele võimaluse jääda varem pensionile ja saada sissetulekut.
Ennetähtaegset vanaduspensioni vähendatakse sellepärast, et seda tehakse ettemaksena. Teie ennetähtaegne vanaduspension koosneb kolmest osast – baasosa, staažiosak ja kindlustusosak –, mille alusel on arvutatud iga inimese vanaduspension, mida vähendatakse 0,4% võrra iga kuu eest, mis on jäänud vanaduspensioniikka jõudmiseni.
Kui tõuseb pension, tõusevad ka ennetähtaegsed vanaduspensionid samas suuruses nagu kõik ülejäänud, kuid ennetähtaegselt vanaduspensionilt võetakse maha vähendamise protsent.
Koondatul, kes on maksnud töötuskindlustusmakset, on õigus võtta ennast töötuna arvele ja taotleda tööotsimise ajal töötuskindlustushüvitist.
Minu tööstaaž on 37 aastat, sellest 23 aastat olen töötanud looduskaitseinspektorina. 1973. aastast kehtis ministri määrus, mille järgi looduskaitseinspektoritel oli õigus soodusstaažile. Kuid see määrus tühistati 1992. aastal. Olen 58aastane ja puudega, seega pole mul lootustki tööd saada. Millal on mul lootust saada päris pensioni?
Mõistlik oleks selle küsimusega pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse. Seal küsitakse dokumente, öeldakse, millal tekib õigus pensionile, ja arvutatakse see pension välja. Kahjuks on siin kirjas liiga vähe infot, et saaksin täpsemalt vastata.
Miks lükati tagasi seaduseelnõu, mis nägi ette, et kui vähemalt 15 aastat abielus olnud pensionäride peres üks abikaasadest sureb ja tema pension on suurem kui abikaasal, siis hakkab lesk saama sama suurt pensioni, nagu sai lahkunu? Mida teie sellest seadusest arvate? Minule teadaolevat kehtib paljudes ELi riikides seadus, mille järgi makstakse lisatoetust pensionäridele, kelle abikaasa on surnud. Kas see saab ka meil nii olema?
Käesoleval ajal põhineb pensioni arvutamine isikustatud sotsiaalmaksul. See tähendab, et kõik arvestused tehakse konkreetse inimese, mitte abikaasade kohta. Nii ei saa rääkida ka abikaasade ühistest kulutustest riiklikule pensionikindlustusele. Seega ei saa inimese pensioni arvutamise aluseks võtta abikaasa tööstaaþi, vaid ikka iga inimese konkreetset tööstaaži. Lisaks rikuks selline seadus inimeste võrdse kohtlemise printsiipi: mis saaks siis nendest inimestest, kellel mingil põhjusel pole abikaasat?
Kas te ei sooviks teha valitsusele ettepanekut valmistada ette seaduseelnõu, mis tõstaks pensione samadel alustel, nagu tõuseb riigikogu liikme töötasu?
Kuna Eestis kehtib võimude lahusus, ei võta valitsus seisukohta riigikogu liikmete palkade kohta.
Minu isa arreteeriti 1945. aastal ja ta suri neli aastat hiljem Arhangelski vangilaagris. Minul õnnestus 1949. aasta küüditamisest pääseda. Kas teie arvates kuuluvad represseeritute hulka ainult need, kes Venemaale küüditati, või kuuluvad nende hulka ka need, kelle vanemad kuulutati rahvavaenlasteks, kelle maa ja vara konfiskeeriti ning kes pidid oma kodudest lahkuma ja pidevalt elukohta muutma? Kas mina kuulun represseeritute hulka ja kas mul on õigus saada represseeritute soodustusi, mis varsti tulevad?
Represseeritute seaduse järgi saavad soodustusi vaid need, keda on reaalselt Eestist välja saadetud. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seaduse eesmärgiks on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastaselt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut.
See seadus ei ole mõeldud represseerimisest tulenevate kahjude hüvitamiseks – selliseid asju ei ole lihtsalt võimalik hüvitada.
Siberisse küüditatutele on praegu ette nähtud soodustused. Aga kas ka neil, kes sõja ajal haavatuid ravisid, on võimalus saada mingit toetust või soodustusi?
Isikutele, kes sõja ajal haavatuid ravisid, ei ole soodustusi ega toetusi ette nähtud. Nagu ma juba selgitasin, kehtivad need soodustused neile, kes Eestist reaalselt välja saadeti.
Kust saab teavet represseeritutele mõeldud soodustuste kohta?
Kogu teave on saadaval kohalikus pensioniametis.
Missugused asutused hakkavad represseeritutele tõendeid väljastama ja kuidas see saab toimuma?
Tuleval aastal hakkab represseeritu tunnistusi välja andma sotsiaalkindlustusamet. Sel aastal võib represseeritu okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses sätestatud hüvitiste või soodustuste taotlemisel kasutada represseeritu tunnistuse asemel rehabiliteerimistunnistust, arhiiviteatist või muud dokumenti, milles on näha isiku represseerimine ja asumisel oleku või vabanemise aeg.
(Eesti Vabariigi valitsuse määrus nr 52 „Represseeritu tunnistuse andmise korra ning taotluse ja tunnistuse vormi kehtestamine ning represseeritu tunnistusi väljastava asutuse määramine“.)
Neljapäev, 25.03.2004
|
Uudised
VE: Tšernobõli õnnetus – represserimise ajend
Põhjarannik jätkab tänases numbris sotsiaalminister Marko Pomerantsi vastuste avaldamist lehelugejate küsimustele.
Kes hakkab väljastama tunnistusi Tšernobõli katastroofi likvideerinud isikutele ning kui inimene on oma tunnistuse ära kaotanud, siis kes hakkab tuvastama, kas see inimene on Tšernobõlis olnud või mitte?
Tšernobõli aatomielektrijaama tagajärgede likvideerimisest osavõtnuid loetakse okupatsioonireþiimide poolt represseerituteks. Seega on neil õigus saada represseeritu tunnistus, mida hakkab tulevast aastast väljastama sotsiaalkindlustusamet. Kõiki represseeritutele mõeldud toetusi saab nii kaua ka ilma represseeritu tunnistuseta.
Kui palju ja millal tõuseb pension pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga?
Pensionide suurust Euroopa Liit ei reguleeri. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga sõltub pensionide tase ikkagi Eesti elatustasemest, majanduse arengust ja tööhõivest ning sellest sõltuvatest rahalistest võimalustest.
Euroopa Liitu kuuludes elatustase Eestis järk-järgult tõuseb ning sellega koos suurenevad ka pensionid ja paraneb eakate elujärg.
Riigikogu menetluses on riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus, mille kohaselt indekseerimisega seotud ja täiendav pensionitõus toimuvad 1. aprillil. Keskmine vanaduspension (44 aasta pikkuse tööstaaži korral) tõuseb seega aprillist 231 krooni.
Aastatel 2005 ja 2006 toimub pensionitõus indekseerimise alusel 1. aprillil ning täiendav pensionitõus keskmiselt 100 krooni mõlema aasta 1. juulil.
Kokku tõuseb pension keskmise staazi (44 aastat) korral prognoosi kohaselt järgnevalt (2005. ja 2006. a indeksite suurused on arvestatud samasugused nagu 2004. a): 2004. a enne indekseerimist 2075 krooni, pärast indekseerimist 2206 krooni, pärast täiendavat baasosa ja aastahinde tõusu 2306 krooni; 2005. a enne indekseerimist 2306 krooni, pärast indekseerimist 2450 krooni, pärast täiendavat baasosa ja aastahinde tõusu 2550 krooni; 2006. a enne indekseerimist 2550 krooni, pärast indekseerimist 2711 krooni, pärast täiendavat baasosa ja aastahinde tõusu 2811 krooni; 2007. a enne indekseerimist 2811 krooni, pärast indekseerimist 2988 krooni, pärast täiendavat baasosa ja aastahinde tõusu 3088 krooni.
1990. aastate algul hakati pensioni arvestama tööstaaži järgi ning enam ei võetud arvesse seda, et inimene on teinud tervisekahjulikku tööd. Seetõttu hakkasid paljud Eestimaa inimesed, kes enne said maksimaalset pensioni, saama kõige väiksemat. Kuid need inimesed jätsid ju tervist kahjustavatesse tööstustesse oma tervise. Kas on kavas see ebaõiglane seadus läbi vaadata?
Riiklike pensionide arvestamise kord muutus 2000. aasta 1. aprillil, kui jõustus riikliku pensionikindlustuse seadus. Seadusemuudatuse jõustumisel ei vähendatud ühegi inimese pensioni. Neile, kelle pension oleks arvestamise korra muutumisel vähenenud, jätkati pensionide maksmist endises suuruses. Soodustingimustel vanaduspensione arvestatakse (ja on arvestatud) põhimõtteliselt sama loogika järgi kui teisi vanaduspensione. Tervist kahjustavat ja eriti rasketel tingimustel tööd teinud inimeste aastate väärtus pensionivalemis on 3,1% võrra suurem kui teistel töökohtadel töötatud aastate väärtus. Lisaks on inimestel, kes on teinud tervist kahjustavat ja raskete tingimustega tööd, õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist.
Kuna tervist kahjustavat tööd teinud inimestele makstakse pensioni aastaid kauem kui teistele, saavad nad üldisest pensionikassast ka teistest tunduvalt suurema summa.
Minu pension on 1100 krooni. Olen üle elanud raske operatsiooni ning olin kaks aastat invaliidsuspensionil. Töötasin tervisekahjulikus tootmises, kust sain mitmeid haigusi. Nüüd jätkub pensionist vaid kütte eest tasumiseks. Milliseid soodustusi on ette nähtud inimestele, kes on sattunud sellisesse olukorda nagu mina?
Tundub, et küsija on vanaduspensionil, aga väga vähe elu jooksul tööd teinud. 2004. a 1. aprillist on vanaduspension 15aastase staaži puhul 1223 krooni, 30aastase tööstaazi korral 1783 ja keskmise, 44aastase staaži puhul 2306 krooni.
Kui mingil põhjusel on tööaastaid vähe ja pensionist ei jätku, saab kohalikult omavalitsuselt küsida toimetulekutoetust.
19. märtsil 2002. aastal anti välja määrus, mille järgi on metsnikel õigus lisapensionile. Mina läksin pensionile 1997. aastal. Kas mul on õigust saada lisapensioni?
Eesti Vabariigi valitsuse 19.03.2002. a määrusega nr 97 on kinnitatud keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. See, kas ja mil määral teil tekib õigus avaliku teenistuse seaduses sätestatud vanaduspensioni suurendamisele, sõltub sellest, kui palju teil on avaliku teenistuse staaži ja kas te lahkusite avalikust teenistusest enne või pärast 1996. aasta 1. jaanuari, mitte sellest, millal te pensionile jäite.
Olen üks neist inimestest, kes on jäänud tööst ilma koondamise tõttu. Olen 57aastane üksik inimene ja jõuan pensioniikka kahe aasta pärast. Tööd pole ma leidnud ja vaevalt mind sellises vanuses keegi ka tööle võtab, seetõttu olin sunnitud välja võtma eelpensioni. Pensioni suuruseks arvestati 1868 krooni, millest arvestatakse kuni surmani iga kuu maha 9,6% ehk 178 krooni. Kas ei oleks õiglasem, kui need 9,6% võetaks maha kuni pensioniikka jõudmiseni, mitte aga elu lõpuni? Ka lisatakse pensionide tõstmisel eelpensionile vähem kui teistele. Kas teile ei tundu praegune seadus ebaõiglasena?
Ennetähtaegne vanaduspension on mõeldud asendussissetulekuks inimestele, kellel on jäänud mõned aastad vanaduspensionieani, aga kes on kaotanud töö või ei saa enam mingil muul põhjusel tööl käia. Riik on andnud nendele inimestele võimaluse jääda varem pensionile ja saada sissetulekut.
Ennetähtaegset vanaduspensioni vähendatakse sellepärast, et seda tehakse ettemaksena. Teie ennetähtaegne vanaduspension koosneb kolmest osast – baasosa, staažiosak ja kindlustusosak –, mille alusel on arvutatud iga inimese vanaduspension, mida vähendatakse 0,4% võrra iga kuu eest, mis on jäänud vanaduspensioniikka jõudmiseni.
Kui tõuseb pension, tõusevad ka ennetähtaegsed vanaduspensionid samas suuruses nagu kõik ülejäänud, kuid ennetähtaegselt vanaduspensionilt võetakse maha vähendamise protsent.
Koondatul, kes on maksnud töötuskindlustusmakset, on õigus võtta ennast töötuna arvele ja taotleda tööotsimise ajal töötuskindlustushüvitist.
Minu tööstaaž on 37 aastat, sellest 23 aastat olen töötanud looduskaitseinspektorina. 1973. aastast kehtis ministri määrus, mille järgi looduskaitseinspektoritel oli õigus soodusstaažile. Kuid see määrus tühistati 1992. aastal. Olen 58aastane ja puudega, seega pole mul lootustki tööd saada. Millal on mul lootust saada päris pensioni?
Mõistlik oleks selle küsimusega pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse. Seal küsitakse dokumente, öeldakse, millal tekib õigus pensionile, ja arvutatakse see pension välja. Kahjuks on siin kirjas liiga vähe infot, et saaksin täpsemalt vastata.
Miks lükati tagasi seaduseelnõu, mis nägi ette, et kui vähemalt 15 aastat abielus olnud pensionäride peres üks abikaasadest sureb ja tema pension on suurem kui abikaasal, siis hakkab lesk saama sama suurt pensioni, nagu sai lahkunu? Mida teie sellest seadusest arvate? Minule teadaolevat kehtib paljudes ELi riikides seadus, mille järgi makstakse lisatoetust pensionäridele, kelle abikaasa on surnud. Kas see saab ka meil nii olema?
Käesoleval ajal põhineb pensioni arvutamine isikustatud sotsiaalmaksul. See tähendab, et kõik arvestused tehakse konkreetse inimese, mitte abikaasade kohta. Nii ei saa rääkida ka abikaasade ühistest kulutustest riiklikule pensionikindlustusele. Seega ei saa inimese pensioni arvutamise aluseks võtta abikaasa tööstaaþi, vaid ikka iga inimese konkreetset tööstaaži. Lisaks rikuks selline seadus inimeste võrdse kohtlemise printsiipi: mis saaks siis nendest inimestest, kellel mingil põhjusel pole abikaasat?
Kas te ei sooviks teha valitsusele ettepanekut valmistada ette seaduseelnõu, mis tõstaks pensione samadel alustel, nagu tõuseb riigikogu liikme töötasu?
Kuna Eestis kehtib võimude lahusus, ei võta valitsus seisukohta riigikogu liikmete palkade kohta.
Minu isa arreteeriti 1945. aastal ja ta suri neli aastat hiljem Arhangelski vangilaagris. Minul õnnestus 1949. aasta küüditamisest pääseda. Kas teie arvates kuuluvad represseeritute hulka ainult need, kes Venemaale küüditati, või kuuluvad nende hulka ka need, kelle vanemad kuulutati rahvavaenlasteks, kelle maa ja vara konfiskeeriti ning kes pidid oma kodudest lahkuma ja pidevalt elukohta muutma? Kas mina kuulun represseeritute hulka ja kas mul on õigus saada represseeritute soodustusi, mis varsti tulevad?
Represseeritute seaduse järgi saavad soodustusi vaid need, keda on reaalselt Eestist välja saadetud. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seaduse eesmärgiks on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastaselt represseeritud isikutele tekitatud ülekohut.
See seadus ei ole mõeldud represseerimisest tulenevate kahjude hüvitamiseks – selliseid asju ei ole lihtsalt võimalik hüvitada.
Siberisse küüditatutele on praegu ette nähtud soodustused. Aga kas ka neil, kes sõja ajal haavatuid ravisid, on võimalus saada mingit toetust või soodustusi?
Isikutele, kes sõja ajal haavatuid ravisid, ei ole soodustusi ega toetusi ette nähtud. Nagu ma juba selgitasin, kehtivad need soodustused neile, kes Eestist reaalselt välja saadeti.
Kust saab teavet represseeritutele mõeldud soodustuste kohta?
Kogu teave on saadaval kohalikus pensioniametis.
Missugused asutused hakkavad represseeritutele tõendeid väljastama ja kuidas see saab toimuma?
Tuleval aastal hakkab represseeritu tunnistusi välja andma sotsiaalkindlustusamet. Sel aastal võib represseeritu okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses sätestatud hüvitiste või soodustuste taotlemisel kasutada represseeritu tunnistuse asemel rehabiliteerimistunnistust, arhiiviteatist või muud dokumenti, milles on näha isiku represseerimine ja asumisel oleku või vabanemise aeg.
(Eesti Vabariigi valitsuse määrus nr 52 „Represseeritu tunnistuse andmise korra ning taotluse ja tunnistuse vormi kehtestamine ning represseeritu tunnistusi väljastava asutuse määramine“.)
Neljapäev, 25.03.2004