Vene-Eesti spioonisõdaIgor Taro, Moskva, SLÕL, teisipäev. 23. märts 2004
Vastumeetmena kahe Vene diplomaadi väljasaatmisele Eestist saatis Vene välisministeerium riigist välja kaks Eesti diplomaati. «Eesti-Vene suhetes on määravamaks siiski mittekodanikega seotud küsimused, mitte niivõrd diplomaatilised luuremängud,» kommenteerib politoloog Vladimir Žarihin.
Kahe Vene diplomaadi Eestist väljasaatmine on Moskva poliitikute seas põhjustanud tõsist pahameelt. Riigiduuma tuntud võimumehed näitavad Eestile näpuga kui agressorile, kes olevat üritanud NATOsse astumise eel ebasõbralike sammudega Venemaale kohta ette näidata. «Pole põhjust arvata, nagu tegemist oleks Eesti võimude kiuslikkusega näitamaks NATOle oma lojaalsust – Eestil pole lihtsalt vajadust niisuguseks demonstratsiooniks,» sõnas SRÜ riikide instituudi direktori asetäitja Vladimir Žarihin. Politoloogi hinnangul ei maksaks juhtumit poliitiliselt ülehinnata – tegemist on üsna tavapärase asjade käiguga.
Taunivale seisukohale asus Vene parlamendi asespiiker Dmitri Rogozin, kes lähiajal kavatseb Duuma rahvusvaheliste asjade komiteesse tööle naasta. «Kui väljasaatmise põhjuste selgitused vastavad tõele, siis on Eesti võimude teguviis seda arusaamatum: loomulikult huvitavad Venemaad ELi ja NATO laienemisega seotud detailid,» sõnas Rogozin eile. Tema hinnangul pole Moskva saanud Tallinnalt vastust kahele küsimusele: kas Eesti kavatseb lubada riigi territooriumile NATO regulaarväeosi ning kas Eesti liitub tavarelvastuse piiramise leppega?
Kokkuvõttes hindas ta selliste asjaolude valguses diplomaatiliste töötajate väljasaatmist antud põhjendustega ebasõbralikuks sammuks, mis võib pidurdada kavandatavat Eesti-Venemaa suhete soojenemist.
Omamoodi ideega tuli varem lagedale uue duuma koosseisu rahvusvaheliste asjade komisjoni esimees Konstantin Kossatšev. Tema hinnangul näitab järjestikune diplomaatide väljasaatmine Baltimaadest nende riikide planeeritud tegevust Venemaa vastu. Umbes kuu aja eest saatsid ka Leedu võimud välja mitu Vene diplomaati, sest neil lasus kahtlus presidenditagandamise skandaali sekkumises, kuid Leedu saatkonnast Moskvas pole seniks ühtki diplomaati vastassuunda saadetud.
«Võimalik, et see on seotud meie valitsusevahetusega. Tõenäoliselt on need dokumendid jäänud lihtsalt ekslema vahetuvate ametnike tõttu – ei midagi enamat,» sõnas endiste liiduvabariikide suhteid Venemaaga uuriv politoloog Vladimir Žarihin.
Eile käis Vene välisministeeriumis vaibal Eesti Moskva saatkonna nõunik Jüri Arusoo, kes sai ettekirjutuse kahele Eesti diplomaadile 48 tunni jooksul Vene riigist lahkumiseks. Põhjuseks toob välisministeerium diplomaatilise staatusega mittesobiva tegevuse, mis ohustab Venemaa riiklikke huve.
«Nagu tavaks, ei kommenteeri me niisuguseid intsidente ja seetõttu, kahjuks, ei saa teile rohkemat öelda,» ütles Vene välisministeeriumi operatiivinfo osakonna juhataja Vladimir Ašurov.
«See on samamoodi paika pandud traditsioon nagu diplomaatiline puutumatuski. Vastastikune väljasaatmine on euroopaliku diplomaatia traditsioon ja meie üritame tegutseda vastavalt euroopalikele tavadele,» kommenteeris juhtunut Žarihin.
Vene duumasaadikute avalikku nördimust selgitas Žarihin enamjaolt poliitikute eripäraga. «Nad töötavad ju valijaskonna heaks. Muidugi, mingil määral esindavad nad ka riiklikku seisukohta, küll mitte täitevvõimu, vaid seadus-andliku võimu esindajana. Ka see on euroopalik tava – diplomaatide väljasaatmisel nördimust avaldada.»
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Vene-Eesti spioonisõda
Vene-Eesti spioonisõdaIgor Taro, Moskva, SLÕL, teisipäev. 23. märts 2004
Vastumeetmena kahe Vene diplomaadi väljasaatmisele Eestist saatis Vene välisministeerium riigist välja kaks Eesti diplomaati. «Eesti-Vene suhetes on määravamaks siiski mittekodanikega seotud küsimused, mitte niivõrd diplomaatilised luuremängud,» kommenteerib politoloog Vladimir Žarihin.
Taunivale seisukohale asus Vene parlamendi asespiiker Dmitri Rogozin, kes lähiajal kavatseb Duuma rahvusvaheliste asjade komiteesse tööle naasta. «Kui väljasaatmise põhjuste selgitused vastavad tõele, siis on Eesti võimude teguviis seda arusaamatum: loomulikult huvitavad Venemaad ELi ja NATO laienemisega seotud detailid,» sõnas Rogozin eile. Tema hinnangul pole Moskva saanud Tallinnalt vastust kahele küsimusele: kas Eesti kavatseb lubada riigi territooriumile NATO regulaarväeosi ning kas Eesti liitub tavarelvastuse piiramise leppega?
Kokkuvõttes hindas ta selliste asjaolude valguses diplomaatiliste töötajate väljasaatmist antud põhjendustega ebasõbralikuks sammuks, mis võib pidurdada kavandatavat Eesti-Venemaa suhete soojenemist.
Omamoodi ideega tuli varem lagedale uue duuma koosseisu rahvusvaheliste asjade komisjoni esimees Konstantin Kossatšev. Tema hinnangul näitab järjestikune diplomaatide väljasaatmine Baltimaadest nende riikide planeeritud tegevust Venemaa vastu. Umbes kuu aja eest saatsid ka Leedu võimud välja mitu Vene diplomaati, sest neil lasus kahtlus presidenditagandamise skandaali sekkumises, kuid Leedu saatkonnast Moskvas pole seniks ühtki diplomaati vastassuunda saadetud.
«Võimalik, et see on seotud meie valitsusevahetusega. Tõenäoliselt on need dokumendid jäänud lihtsalt ekslema vahetuvate ametnike tõttu – ei midagi enamat,» sõnas endiste liiduvabariikide suhteid Venemaaga uuriv politoloog Vladimir Žarihin.
Eile käis Vene välisministeeriumis vaibal Eesti Moskva saatkonna nõunik Jüri Arusoo, kes sai ettekirjutuse kahele Eesti diplomaadile 48 tunni jooksul Vene riigist lahkumiseks. Põhjuseks toob välisministeerium diplomaatilise staatusega mittesobiva tegevuse, mis ohustab Venemaa riiklikke huve.
«Nagu tavaks, ei kommenteeri me niisuguseid intsidente ja seetõttu, kahjuks, ei saa teile rohkemat öelda,» ütles Vene välisministeeriumi operatiivinfo osakonna juhataja Vladimir Ašurov.
«See on samamoodi paika pandud traditsioon nagu diplomaatiline puutumatuski. Vastastikune väljasaatmine on euroopaliku diplomaatia traditsioon ja meie üritame tegutseda vastavalt euroopalikele tavadele,» kommenteeris juhtunut Žarihin.
Vene duumasaadikute avalikku nördimust selgitas Žarihin enamjaolt poliitikute eripäraga. «Nad töötavad ju valijaskonna heaks. Muidugi, mingil määral esindavad nad ka riiklikku seisukohta, küll mitte täitevvõimu, vaid seadus-andliku võimu esindajana. Ka see on euroopalik tava – diplomaatide väljasaatmisel nördimust avaldada.»