Uue mängufilmi «Täna öösel me ei maga» tegijad on nukrad, et nende üleskiidetud linateosele on osaks saanud hävitav kriitika. Kris Taskal pole aga kurvastamiseks aega – riik on talle andnud pool miljonit krooni uue lastefilmi arendustoetuseks.
Põnevuslooks reklaamitud mängufilmi «Täna öösel me ei maga» re?issöör Ilmar Taska ei lase nukrust välja paista. «See on juba vanadest aegadest Eestis nii, et kui üks re?issöör tegi filmi, siis teised irvitasid, et kui nemad oleksid seda teinud, läheksid nad maja taha ja laseksid ennast maha… Selles mõttes on see arusaadav,» püüab ta leida põhjendust, miks film kriitikutele ei meeldi. Vaatajate hulk räägib aga teist keelt: möödunud nädalal vaatas filmi 11 222 inimest, mis tähendab avanädala vaadatavuselt Eesti filmide seas kolmandat kohta.
Sõimatakse saastaks
Enesekindlusest hoolimata on Taskadel valus ajalehest lugeda, kui nende töövilja nimetatakse filmitaoliseks saastaks. Mihkel Raud ütleb koguni, et «see saast pole isegi filmitaoline», ning et nende film on näide riigi raha arutust raiskamisest. Andis ju riik Eesti Filmi Sihtasutuse kaudu Taskadele 6 miljonit krooni, filmi kogumaksumus oli 9,25 miljonit krooni.
«See «saast» on ebaviisakas väljend, esiteks. Seda ei saa öelda filmi kohta, mille kallal on töötanud terve hulk professionaale, see on maitseküsimus ja ma ei saa selle väljendiga nõustuda. Ilmselt on mõnel filmitegijal mure, et kui ta on olnud kogu aeg väga edukas ja nüüd äkki ei ole… Mina ei arva, et film on halb,» ütleb Ilmar Taska, kes näeb hävitava kriitika taga eelkõige vanu tuttavaid teleaegadest ning filmitegijaid.
«Ega see meeldiv ei ole, see on selge. See on kurvastav. Aga ma jään enda juurde, et see film on tehniliselt Eesti kõigi aegade kvaliteetseim film,» ütleb Kris Taska. «Olen pidanud sellist sõimu oma karjääri jooksul juba kaks korda läbi elama – mõlema filmiga. Ma ei tea, miks. Esimest korda sõimasid nad mind «Nimed marmortahvlil» eest. Nüüd sõimavad julgemalt edasi, sest nüüd pole seda patriotismi.»
Kris Taskat ärritab, kui tema filmi hindab ajalehes mõni kolleeg. Näiteks filmimees Artur Talvik on avalikult öelnud, et «Täna öösel me ei maga» heidab halba valgust kõigile Eesti filmitootjatele. «On ebasoliidne nii öelda. Tema viimane film koos Peeter Simmiga «Head käed» sai kokku ainult 7000 vaatajat, selle arvu ületasime meie kolme päevaga. Ja «Somnambuulist» oleme ju ka juba möödas,» räägib Taska. Samuti on ta segaduses, et Eesti Ekspressi telekava filmitabelis jäi tema film punktisummalt viimast kohta jagama Lars von Trieri «Dogville`iga». «Tunnen au, sest «Dogville» on Euroopa tippkunst,» ütleb Taska ja lisab, et neljapäeva õhtul käis ta koos näitlejannast abikaasa Maria Avdjuškoga kinos ja koos otsustati, et rohkem nad lehtede filmiarvustusi ei loe. «Otsustasime, et ei lase enam oma tuju rikkuda. Aeg on valmistuda järgmiseks tööks hoopis uue filmiga,» nendib Kris Taska, kes sai Eesti Filmi Sihtasutuselt pool miljonit krooni lastefilmi «Martin – hulljulge kassipoeg» stsenaariumi- ja arendustoetuseks. Kaasprodutsendiks on filmil Riina Sildos.
«Film meenutab mulle debiilset reklaamklippi.»
Filmilegendiks peetud Arvo Kukumägi on aga valmis andma stipendiumi, et Taskad enam kunagi filme ei teeks. «Olen nõus välja käima kolm krooni, kümme, isegi sada. Ja kui veel antakse, saavad nad elamiseks paar milli kokku küll,» ütleb Kukumägi, kes suhtub Taskade mängufilmitegemisse kriitiliselt. «See film meenutab mulle debiilset reklaamklippi. See solvab mind. Kui lähen mängufilmi vaatama ja näen seal mingite firmade ning toodete reklaame, on mul hästi piinlik,» lausub Kukumägi. Ta mõistab, et ebaõnnestumisi võib ikka ette tulla, aga kui teadlikult minnakse raha tegema, nimetab Kukumägi niisuguse töö tulemust «soperdiseks».
«Kui see on Taska film, las olla, tal on õigus seda teha. Aga see viib Eesti filmi maine täitsa sohu, kõik nagunii ilguvad selle üle. Aga kui nüüd on papikeerutamise eesmärgil tehtud selline jamps, siis hullem veel. Avagu reklaamibüroo! Selleks ei pea mängufilmi tegema. Ma jahmusin, et Kris Taska tahab selle filmiga vallutada Euroopa ja oma firmaga börsile minna. Poisil tuleks arsti poole pöörduda! Oleks tark helistada ta lähedastele ja kontrolli saata,» räägib Kukumägi.
Tema sõnul ei päästa filmi ka Carmen Kassi pikad jalad. «Kassi jalakesed ei päästa. Mul on kõigist näitlejatest hirmus kahju,» sõnab Kukumägi.
Samas kiidab ta Keeduse «Somnamnbuuli». «Selle üle võib ju ka vigiseda, aga mitte keegi ei saa ümber lükata, et see on kunst.»
Dokumentaalfilmide tegija Urmas E. Liiv: «On palju halvemaid filme. Film ei olnud hea, kuid see polnud ka nii halb.» Liiv mõistab, miks filmile hävitav kriitika anti. «See oli see taskatamine enne filmi. Nad ju trampisid ja karjusid meedias, et tegime maailma parima filmi. Oh, et meil on maailma parim heli ja kõik, mis veel. See oli tühi reklaam ja sellele tõmbaks vee peale. Nad ju teadsid, mis film see on, kiljugu enne seda vähem. Sellepärast ma neile kaasa ei tunne,» ütleb Liiv, kes on Eesti Filmi Sihtasutuselt kaks korda saanud rahapalve peale eitava vastuse.
Uudised
VE: Kukumägi, Arvo – näitleja
Arvo Kukumägi: «Filmi ei päästa ka Carmen Kassi jalad.»Kirsti Vainküla, esmaspäev. 15. märts 2004
Arvo Kukumägi ütleb, et filmi «Täna öösel me ei maga» ei päästa ka Carmen Kassi pikad jalad. «Aga ma jään enda juurde, et see film on tehniliselt Eesti kõigi aegade kvaliteetseim film,» ütleb vastu filmitootja Kris Taska.
Põnevuslooks reklaamitud mängufilmi «Täna öösel me ei maga» re?issöör Ilmar Taska ei lase nukrust välja paista. «See on juba vanadest aegadest Eestis nii, et kui üks re?issöör tegi filmi, siis teised irvitasid, et kui nemad oleksid seda teinud, läheksid nad maja taha ja laseksid ennast maha… Selles mõttes on see arusaadav,» püüab ta leida põhjendust, miks film kriitikutele ei meeldi. Vaatajate hulk räägib aga teist keelt: möödunud nädalal vaatas filmi 11 222 inimest, mis tähendab avanädala vaadatavuselt Eesti filmide seas kolmandat kohta.
Sõimatakse saastaks
Enesekindlusest hoolimata on Taskadel valus ajalehest lugeda, kui nende töövilja nimetatakse filmitaoliseks saastaks. Mihkel Raud ütleb koguni, et «see saast pole isegi filmitaoline», ning et nende film on näide riigi raha arutust raiskamisest. Andis ju riik Eesti Filmi Sihtasutuse kaudu Taskadele 6 miljonit krooni, filmi kogumaksumus oli 9,25 miljonit krooni.
«See «saast» on ebaviisakas väljend, esiteks. Seda ei saa öelda filmi kohta, mille kallal on töötanud terve hulk professionaale, see on maitseküsimus ja ma ei saa selle väljendiga nõustuda. Ilmselt on mõnel filmitegijal mure, et kui ta on olnud kogu aeg väga edukas ja nüüd äkki ei ole… Mina ei arva, et film on halb,» ütleb Ilmar Taska, kes näeb hävitava kriitika taga eelkõige vanu tuttavaid teleaegadest ning filmitegijaid.
«Ega see meeldiv ei ole, see on selge. See on kurvastav. Aga ma jään enda juurde, et see film on tehniliselt Eesti kõigi aegade kvaliteetseim film,» ütleb Kris Taska. «Olen pidanud sellist sõimu oma karjääri jooksul juba kaks korda läbi elama – mõlema filmiga. Ma ei tea, miks. Esimest korda sõimasid nad mind «Nimed marmortahvlil» eest. Nüüd sõimavad julgemalt edasi, sest nüüd pole seda patriotismi.»
Kris Taskat ärritab, kui tema filmi hindab ajalehes mõni kolleeg. Näiteks filmimees Artur Talvik on avalikult öelnud, et «Täna öösel me ei maga» heidab halba valgust kõigile Eesti filmitootjatele. «On ebasoliidne nii öelda. Tema viimane film koos Peeter Simmiga «Head käed» sai kokku ainult 7000 vaatajat, selle arvu ületasime meie kolme päevaga. Ja «Somnambuulist» oleme ju ka juba möödas,» räägib Taska. Samuti on ta segaduses, et Eesti Ekspressi telekava filmitabelis jäi tema film punktisummalt viimast kohta jagama Lars von Trieri «Dogville`iga». «Tunnen au, sest «Dogville» on Euroopa tippkunst,» ütleb Taska ja lisab, et neljapäeva õhtul käis ta koos näitlejannast abikaasa Maria Avdjuškoga kinos ja koos otsustati, et rohkem nad lehtede filmiarvustusi ei loe. «Otsustasime, et ei lase enam oma tuju rikkuda. Aeg on valmistuda järgmiseks tööks hoopis uue filmiga,» nendib Kris Taska, kes sai Eesti Filmi Sihtasutuselt pool miljonit krooni lastefilmi «Martin – hulljulge kassipoeg» stsenaariumi- ja arendustoetuseks. Kaasprodutsendiks on filmil Riina Sildos.
«Film meenutab mulle debiilset reklaamklippi.»
Filmilegendiks peetud Arvo Kukumägi on aga valmis andma stipendiumi, et Taskad enam kunagi filme ei teeks. «Olen nõus välja käima kolm krooni, kümme, isegi sada. Ja kui veel antakse, saavad nad elamiseks paar milli kokku küll,» ütleb Kukumägi, kes suhtub Taskade mängufilmitegemisse kriitiliselt. «See film meenutab mulle debiilset reklaamklippi. See solvab mind. Kui lähen mängufilmi vaatama ja näen seal mingite firmade ning toodete reklaame, on mul hästi piinlik,» lausub Kukumägi. Ta mõistab, et ebaõnnestumisi võib ikka ette tulla, aga kui teadlikult minnakse raha tegema, nimetab Kukumägi niisuguse töö tulemust «soperdiseks».
«Kui see on Taska film, las olla, tal on õigus seda teha. Aga see viib Eesti filmi maine täitsa sohu, kõik nagunii ilguvad selle üle. Aga kui nüüd on papikeerutamise eesmärgil tehtud selline jamps, siis hullem veel. Avagu reklaamibüroo! Selleks ei pea mängufilmi tegema. Ma jahmusin, et Kris Taska tahab selle filmiga vallutada Euroopa ja oma firmaga börsile minna. Poisil tuleks arsti poole pöörduda! Oleks tark helistada ta lähedastele ja kontrolli saata,» räägib Kukumägi.
Tema sõnul ei päästa filmi ka Carmen Kassi pikad jalad. «Kassi jalakesed ei päästa. Mul on kõigist näitlejatest hirmus kahju,» sõnab Kukumägi.
Samas kiidab ta Keeduse «Somnamnbuuli». «Selle üle võib ju ka vigiseda, aga mitte keegi ei saa ümber lükata, et see on kunst.»
Dokumentaalfilmide tegija Urmas E. Liiv: «On palju halvemaid filme. Film ei olnud hea, kuid see polnud ka nii halb.» Liiv mõistab, miks filmile hävitav kriitika anti. «See oli see taskatamine enne filmi. Nad ju trampisid ja karjusid meedias, et tegime maailma parima filmi. Oh, et meil on maailma parim heli ja kõik, mis veel. See oli tühi reklaam ja sellele tõmbaks vee peale. Nad ju teadsid, mis film see on, kiljugu enne seda vähem. Sellepärast ma neile kaasa ei tunne,» ütleb Liiv, kes on Eesti Filmi Sihtasutuselt kaks korda saanud rahapalve peale eitava vastuse.