Virumaa kirjandusauhinna saaja selgub 20.veebruaril Aseris
2003.a kandidaadid Virumaa kirjandusauhinnale on:
Heino Kiik “Kõndes”,
Jaan Kross “Kallid kaasteelised”,
Kulle Raig “Vikerkaarevärvid”, “Saaremaa valss”
Arved Ojamaa “Võõras kodus”,
Raivo Seppo “Pöörane Villemiine”,
Mats Traat “Islandi suvi”,
Tõivelemb Vallak “Mets mühiseb veel vabaduse viit..”,
Rein Veidemann “Lastekodu”.
Kirjandusauhinna zürii tuleb kokku 20.veebruaril Aseri raamatukogus, et otsustada seekordne Virumaa kirjandusauhinna saaja (Info Urmas Tamm 5164890).
Kirjandusauhinna statuut
Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mis asutati 1989.aastal Virumaa Fondi Nõukogu poolt. 1998.aastast alates korraldavad selle väljaandmist Lääne-ja Ida-Viru omavalitsuste liidud.
Auhind antakse välja üks kord aastas. Vastava tasemega töö puudumisel võidakse auhind jätta välja andmata. Auhinna väljaandmisega kaasneb mõlemas maakonnas raamatute arutelu, kirjandusõhtud, kohtumised autoritega jm väärtkirjandust propageeriv tegevus.
Auhinna eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust.
Määramise kord: auhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mistahes zanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele.
Auhinna rahalise suuruse määravad Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsusliit.
Zürii on kümneliikmeline, kaks esindajat määravad nii Lääne- kui Ida-Viru omavalitsuste liit. Kolm raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajat esitavad mõlema maakonna keskraamatukogud.
Zürii koosseisu ja selle esimehe kinnitavad kord aastas, aga mitte hiljem kui 1.detsembriks Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsusliitude volitatud esindajad oma allkirjaga.
Zürii on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku liikmetest.
Zürii otsuste tegemiseks on vajalik rohkem kui poolte kohalolevate liikmete poolthääl. Häälte võrdsel jaotamisel otsustab zürii esimehe hääl.
Autasustamine. Zürii teeb otsuse Eesti Vabariigi aastapäevaks (23.veebruariks) ja auhind antakse laureaadile üle hiljemalt 1.juuniks.
Pretensioonid auhinna määramise osas lahendab selle maakonna omavalitsuste liit, kust antud aastaks määrati zürii esimees. Auhinna väljaandmist korraldavad mõlemad maakonnad kordamööda.
Seni on Virumaa kirjandusauhinna saanud:
2002 Wimberg “Lipamäe”
2001 Mats Traat “Harala elulood”
2000 Andrus Kivirähk “Rehepapp” ehk November”
1999 Veera Saar “Käritsa leib” (Tagasiulatuvalt “Kraakuvi mägi”, “Maa hind”, “Kodutee”)
1998 Jaan Kross “Paigallend”
1997 Tiia Toomet “Isamaa suvi”
1996 Jaan Kross “Mesmeri ring”
1995 Rein Põder “Imelik vang”
1994 Mihkel Mutt “Rahvusvaheline mees”
1993 Jaan Kross “Tabamatus”
1992 Mats Traat “Minge üles mägedele”
1991 Kalju Saaber “Punaselageda saaga”
1990 Arved Viirlaid “Märgitud”
1989 Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk “Kodu lugu”
1988 Jaan Kross “Wikmani poisid”
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja Lääne-Viru Ühisomavalitsuse koostööleping 2004. a Virumaa Kirjandusauhinna väljaandmise korraldamiseks
Lähtudes Virumaa Kirjandusauhinna Statuudist fikseerisid ja leppisid pooled kokku alljärgnevas:
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajad þürii koosseisus on Bruno Uustal ja Vallo Reimaa;Lääne-Viru Ühisomavalitsuse esindajad þürii koosseisus on Urmas Tamm ja Inna Grünfeldt;Raamatukogude, kirjandusklubide ja lugejate Ida-Virumaa poolsed þürii liikmed on Anne Saatman, Anne Valdru ja Ene Jaagant;Raamatukogude, kirjandusklubide ja lugejate Lääne-Virumaa poolsed þürii liikmed on Reet Tomband, Ilme Post ja Riina Rohtung;
2003.a.Virumaa Kirjandusauhinna määramise þürii esimeheks on Arno Rossman ning auhinna väljaandmise korraldab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ning Lääne-Viru Ühisomavalitsus eraldavad mõlemad kirjandusauhinna väljaandmiseks 9 200 krooni.
Info Urmas Tamm 516 4890, Reet Tomband 3225966
xxx
Virumaad pärgasid Jaan Krossi teose
Virumaa kirjandusauhind kuulub tänavu Jaan Krossi mastaapsele memuaar-ajaloolisele teosele “Kallid kaasteelised”.
Eile otsustas Ida-Virumaal Aseris kokku saanud kahe Virumaa esindajatest koosnev Virumaa kirjandusauhinna komisjon pärjata laureaadiks Jaan Krossi “Kallid kaasteelised” kui eesti rahva ajalugu uuel tasandil üldistava suurteose.
Eesti armastatumaid kirjanikke Jaan Kross on eilsest alates viiekordne Virumaa kirjandusauhinna laureaat. Seekordse, viienda auhinna sai tema teos “Kallid kaasteelised”. Foto: Peeter Langovits/Postimees |
Raamat, kus meenutavalt on kõneldud ligikaudu tuhandest inimesest, defineerib þürii liikme Ilme Posti sõnul meie ajaloo. “Kirjanik saab ennast raamatusse pannes teha suuri üldistusi. See on hästi ajastatud kokkuvõte,” ütles Post.
“Krossi teoses võlub see, et ta on hinnangutes väga delikaatne, ent samas on selgelt tunda tema suhtumisi,” ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband ja meenutas Jaan Krossi sõnu, et meie kultuurilugu on taandumas paljaks intriigide pesaks.
“Selline tasand selles teoses puudub. Kross on filosoofiline ja filosoofias pole kohta intriigidel,” rõhutas Tomband.
Teose “Kallid kaasteelised” väärtustena nimetati ühelt poolt tolerantsust, mõistvust ja suurt üldistusjõudu, teiselt poolt autori tarka ja haaravat oskust võtta lugeja käekõrvale, kõndida temaga läbi aastate, võtta vanaisaliku rahuga aega peatumiseks, et mõtiskleda, targutada, aru pidada.
“Loen lauset ja kuulen, kuidas Kross seda ütleb, näen, mis näoga ta seda öeldes on,” ütles Reet Tomband. “See teos kõneleb, suhtleb lugejaga.”
Aseri vallavanema Bruno Uustali sõnul saab seda raamatut lugeda uhkusega. “Lugeja saab sealt väga palju,” ütles Uustal.
““Kallid kaasteelised” räägib kaugest ajast, aga samas ütleb midagi väga kõnekat praegusele inimesele tuleviku suhtes,” lausus Tomband ja märkis, et Krossi jaoks on väga oluline, et inimene säilitaks igas olukorras oma väärikuse.
Ilme Posti meelest kirjutab Kross paljudest asjadest, millele peaksime eestlastena mõtlema praegu, Euroopa Liitu astumise eel.
Jaan Krossi “Kallid kaasteelised” on olnud müügiedetabelites ostetumate raamatute hulgas ja raamatukogudes nõutavamate teoste seas.
“Valides Krossi, ei lähe me vastuollu oma südametunnistuse ega statuudiga,” ütles Ilme Post kaheksa raamatu vaagimise kokkuvõtteks. Kümneliikmelise auhinnakomisjoni otsus anda auhind Jaan Krossi teosele “Kallid kaasteelised” oli üksmeelne.
“Ma tänan þüriid selle targa otsuse eest,” ütles vanameister Jaan Kross otsusele järgnenud telefonivestluses Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhataja Urmas Tammega.
Virumaa kirjandusauhind anti tänavu välja 16. korda. 1989. aastal “Wikmani poistega” esimesena auhinna pälvinud Jaan Kross on eilsest auhinna viiekordne laureaat. Aastate jooksul on auhinna pälvinud romaanid “Tabamatus”, “Mesmeri ring” ja “Paigallend”. Virumaa kirjandusauhinna suurus on 10 000 krooni.
Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Uudised
VE: Virumaa kirjandusauhind
Virumaa kirjandusauhinna saaja selgub 20.veebruaril Aseris
2003.a kandidaadid Virumaa kirjandusauhinnale on:
Heino Kiik “Kõndes”,
Jaan Kross “Kallid kaasteelised”,
Kulle Raig “Vikerkaarevärvid”, “Saaremaa valss”
Arved Ojamaa “Võõras kodus”,
Raivo Seppo “Pöörane Villemiine”,
Mats Traat “Islandi suvi”,
Tõivelemb Vallak “Mets mühiseb veel vabaduse viit..”,
Rein Veidemann “Lastekodu”.
Kirjandusauhinna zürii tuleb kokku 20.veebruaril Aseri raamatukogus, et otsustada seekordne Virumaa kirjandusauhinna saaja (Info Urmas Tamm 5164890).
Kirjandusauhinna statuut
Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mis asutati 1989.aastal Virumaa Fondi Nõukogu poolt. 1998.aastast alates korraldavad selle väljaandmist Lääne-ja Ida-Viru omavalitsuste liidud.
Auhind antakse välja üks kord aastas. Vastava tasemega töö puudumisel võidakse auhind jätta välja andmata. Auhinna väljaandmisega kaasneb mõlemas maakonnas raamatute arutelu, kirjandusõhtud, kohtumised autoritega jm väärtkirjandust propageeriv tegevus.
Auhinna eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust.
Määramise kord: auhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mistahes zanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele.
Auhinna rahalise suuruse määravad Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsusliit.
Zürii on kümneliikmeline, kaks esindajat määravad nii Lääne- kui Ida-Viru omavalitsuste liit. Kolm raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajat esitavad mõlema maakonna keskraamatukogud.
Zürii koosseisu ja selle esimehe kinnitavad kord aastas, aga mitte hiljem kui 1.detsembriks Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsusliitude volitatud esindajad oma allkirjaga.
Zürii on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku liikmetest.
Zürii otsuste tegemiseks on vajalik rohkem kui poolte kohalolevate liikmete poolthääl. Häälte võrdsel jaotamisel otsustab zürii esimehe hääl.
Autasustamine. Zürii teeb otsuse Eesti Vabariigi aastapäevaks (23.veebruariks) ja auhind antakse laureaadile üle hiljemalt 1.juuniks.
Pretensioonid auhinna määramise osas lahendab selle maakonna omavalitsuste liit, kust antud aastaks määrati zürii esimees. Auhinna väljaandmist korraldavad mõlemad maakonnad kordamööda.
Seni on Virumaa kirjandusauhinna saanud:
2002 Wimberg “Lipamäe”
2001 Mats Traat “Harala elulood”
2000 Andrus Kivirähk “Rehepapp” ehk November”
1999 Veera Saar “Käritsa leib” (Tagasiulatuvalt “Kraakuvi mägi”, “Maa hind”, “Kodutee”)
1998 Jaan Kross “Paigallend”
1997 Tiia Toomet “Isamaa suvi”
1996 Jaan Kross “Mesmeri ring”
1995 Rein Põder “Imelik vang”
1994 Mihkel Mutt “Rahvusvaheline mees”
1993 Jaan Kross “Tabamatus”
1992 Mats Traat “Minge üles mägedele”
1991 Kalju Saaber “Punaselageda saaga”
1990 Arved Viirlaid “Märgitud”
1989 Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk “Kodu lugu”
1988 Jaan Kross “Wikmani poisid”
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja Lääne-Viru Ühisomavalitsuse koostööleping 2004. a Virumaa Kirjandusauhinna väljaandmise korraldamiseks
Lähtudes Virumaa Kirjandusauhinna Statuudist fikseerisid ja leppisid pooled kokku alljärgnevas:
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajad þürii koosseisus on Bruno Uustal ja Vallo Reimaa;Lääne-Viru Ühisomavalitsuse esindajad þürii koosseisus on Urmas Tamm ja Inna Grünfeldt;Raamatukogude, kirjandusklubide ja lugejate Ida-Virumaa poolsed þürii liikmed on Anne Saatman, Anne Valdru ja Ene Jaagant;Raamatukogude, kirjandusklubide ja lugejate Lääne-Virumaa poolsed þürii liikmed on Reet Tomband, Ilme Post ja Riina Rohtung;
2003.a.Virumaa Kirjandusauhinna määramise þürii esimeheks on Arno Rossman ning auhinna väljaandmise korraldab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ning Lääne-Viru Ühisomavalitsus eraldavad mõlemad kirjandusauhinna väljaandmiseks 9 200 krooni.
Info Urmas Tamm 516 4890, Reet Tomband 3225966
xxx
Virumaad pärgasid Jaan Krossi teose
Virumaa kirjandusauhind kuulub tänavu Jaan Krossi mastaapsele memuaar-ajaloolisele teosele “Kallid kaasteelised”.
Eile otsustas Ida-Virumaal Aseris kokku saanud kahe Virumaa esindajatest koosnev Virumaa kirjandusauhinna komisjon pärjata laureaadiks Jaan Krossi “Kallid kaasteelised” kui eesti rahva ajalugu uuel tasandil üldistava suurteose.
Eesti armastatumaid kirjanikke Jaan Kross on eilsest alates viiekordne Virumaa kirjandusauhinna laureaat. Seekordse, viienda auhinna sai tema teos “Kallid kaasteelised”. Foto: Peeter Langovits/Postimees
Raamat, kus meenutavalt on kõneldud ligikaudu tuhandest inimesest, defineerib þürii liikme Ilme Posti sõnul meie ajaloo. “Kirjanik saab ennast raamatusse pannes teha suuri üldistusi. See on hästi ajastatud kokkuvõte,” ütles Post.
“Krossi teoses võlub see, et ta on hinnangutes väga delikaatne, ent samas on selgelt tunda tema suhtumisi,” ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband ja meenutas Jaan Krossi sõnu, et meie kultuurilugu on taandumas paljaks intriigide pesaks.
“Selline tasand selles teoses puudub. Kross on filosoofiline ja filosoofias pole kohta intriigidel,” rõhutas Tomband.
Teose “Kallid kaasteelised” väärtustena nimetati ühelt poolt tolerantsust, mõistvust ja suurt üldistusjõudu, teiselt poolt autori tarka ja haaravat oskust võtta lugeja käekõrvale, kõndida temaga läbi aastate, võtta vanaisaliku rahuga aega peatumiseks, et mõtiskleda, targutada, aru pidada.
“Loen lauset ja kuulen, kuidas Kross seda ütleb, näen, mis näoga ta seda öeldes on,” ütles Reet Tomband. “See teos kõneleb, suhtleb lugejaga.”
Aseri vallavanema Bruno Uustali sõnul saab seda raamatut lugeda uhkusega. “Lugeja saab sealt väga palju,” ütles Uustal.
““Kallid kaasteelised” räägib kaugest ajast, aga samas ütleb midagi väga kõnekat praegusele inimesele tuleviku suhtes,” lausus Tomband ja märkis, et Krossi jaoks on väga oluline, et inimene säilitaks igas olukorras oma väärikuse.
Ilme Posti meelest kirjutab Kross paljudest asjadest, millele peaksime eestlastena mõtlema praegu, Euroopa Liitu astumise eel.
Jaan Krossi “Kallid kaasteelised” on olnud müügiedetabelites ostetumate raamatute hulgas ja raamatukogudes nõutavamate teoste seas.
“Valides Krossi, ei lähe me vastuollu oma südametunnistuse ega statuudiga,” ütles Ilme Post kaheksa raamatu vaagimise kokkuvõtteks. Kümneliikmelise auhinnakomisjoni otsus anda auhind Jaan Krossi teosele “Kallid kaasteelised” oli üksmeelne.
“Ma tänan þüriid selle targa otsuse eest,” ütles vanameister Jaan Kross otsusele järgnenud telefonivestluses Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhataja Urmas Tammega.
Virumaa kirjandusauhind anti tänavu välja 16. korda. 1989. aastal “Wikmani poistega” esimesena auhinna pälvinud Jaan Kross on eilsest auhinna viiekordne laureaat. Aastate jooksul on auhinna pälvinud romaanid “Tabamatus”, “Mesmeri ring” ja “Paigallend”. Virumaa kirjandusauhinna suurus on 10 000 krooni.
Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee