 Meedia
|
 |
|
Airi Ojamets jääb truuks oma kantristiilile, aga laval on ta nõus kandma argirõivaist erinevaid kostüüme.
Foto: www.airiojamets.com |
|
No mina ei tea, mis jama see nüüd on – eurolaulu kired ei vaibu ega vaibu. Ikka üks ja sama jutt – ajakirjandus on kui tagajalule tõusnud.
Ikka et hääletustulemused on kahtluse all ja kui hästi end Airi Ojamets esinemiskleitides tundis. Ja kui suur meeskond osales tema mukkimisel ja riietamisel. Helistan Airile ja küsin, kas ta tõesti kavatseb jätta oma kantristiili, kas üleriigiline esiuudis tema kleitidest on sissejuhatus stiilimuutusele ning kas nüüd on kantriga lõpp?
Avatud ja lõbusa olemisega Airi puhkeb seepeale naerma ja ütleb, et kantrist loobumine oleks talle enesetapp ning seda ei juhtu mingil juhul.
“Koduski mängin iga päev kitarri ja laulan. Ma olen ju muusik eelkõige. Ei saa aru, miks SL Õhtuleht minu kleitidest nii palju kirjutab. Kas ei ole neil ehk muust kirjutada!?” arvab ta naerdes.
Kleidijutud Airit ei riiva, tema jaoks on maailmas suuremaid asju, mis võiks solvata. “Näiteks või see, et mis ma ütlen, ei jõua õigesti kohale,” arvab ta. Või see, et mõni esineja jääb muusikuna selle varju, et räägitakse tema kostüümidest. “Ma ise ei saa mõjutada seda, mida minust kirjutatakse,” ütleb laulja.
“Kuna mu elustiil on selline – kasvatada kaht last, käia nendega jalutamas ja olla liikuv –, siis nõuab see argielus mõnusat rõivastust. Laval olles tahan ma vaheldust.” Loomulikult ei saa pubis esineda sädelevates kostüümides, aga suurel laval on Airi nõus kandma riideid, mis igapäevarõivaist erinevad.
Show-rõivaid kannab Airi reisilaeval Romantika esinedes, kuhu ta poolteist aastat tagasi Night Stari koosseisu laulma kutsuti. “Seal kannan ma sädelevat ja huvitavat – et endal ja teistel vaheldust oleks. Ning et inimestel saalis oleks, mida vaadata,” ütleb ta oma estraadirõivaste kohta.
Kogu oma kostüümidraama kohta arvab Airi nii: see näitab seda, kui vähe teda teatakse. “Mul on tunne, et soomlased tunnevad mind isegi rohkem,” arvab ta oma laevalaulja karjäärist. “Nad saadavad mulle isegi tänukirju.”
Kas siis Airi Ojamets tundis end nendes uhketes eurolaulukleitides hästi, küsin, ja Airi naerab: “Tunnen end igas riietuses hästi, peaasi, et mu perekonnaga kõik korras oleks. Mida ma siis vastama pean, kui ajakirjanikud küsivad, kuidas ma end nendes rõivastes tunnen? Ma olen avatud inimene ja ütlen neile. Aga olen vist ise süüdi, et räägin. Peaks vist tõesti vastamisest keelduma hakkama,” ütleb ta.
“Elu ei koosne kleitidest ja aluspükstest. See ei ole minu elu. Mulle on kõige tähtsam muusika ja perekond,” ütleb Airi. “Ja ma ei taha, et kantrifännid minus pettuksid,” lõpetab ta kiirustades, sest juba peab ta kodust välja astuma, et sadamasse kihutada. Sädelev elu ootab taas.
|
Uudised
VE: Ojamets, Airi – kantrilaulja
“Kleididraama” teeb Airi Ojametsa tuntuks ka Eestis
Liivi Šein, 13.02.2004
Foto: www.airiojamets.com
No mina ei tea, mis jama see nüüd on – eurolaulu kired ei vaibu ega vaibu. Ikka üks ja sama jutt – ajakirjandus on kui tagajalule tõusnud.
Ikka et hääletustulemused on kahtluse all ja kui hästi end Airi Ojamets esinemiskleitides tundis. Ja kui suur meeskond osales tema mukkimisel ja riietamisel. Helistan Airile ja küsin, kas ta tõesti kavatseb jätta oma kantristiili, kas üleriigiline esiuudis tema kleitidest on sissejuhatus stiilimuutusele ning kas nüüd on kantriga lõpp?
Avatud ja lõbusa olemisega Airi puhkeb seepeale naerma ja ütleb, et kantrist loobumine oleks talle enesetapp ning seda ei juhtu mingil juhul.
“Koduski mängin iga päev kitarri ja laulan. Ma olen ju muusik eelkõige. Ei saa aru, miks SL Õhtuleht minu kleitidest nii palju kirjutab. Kas ei ole neil ehk muust kirjutada!?” arvab ta naerdes.
Kleidijutud Airit ei riiva, tema jaoks on maailmas suuremaid asju, mis võiks solvata. “Näiteks või see, et mis ma ütlen, ei jõua õigesti kohale,” arvab ta. Või see, et mõni esineja jääb muusikuna selle varju, et räägitakse tema kostüümidest. “Ma ise ei saa mõjutada seda, mida minust kirjutatakse,” ütleb laulja.
“Kuna mu elustiil on selline – kasvatada kaht last, käia nendega jalutamas ja olla liikuv –, siis nõuab see argielus mõnusat rõivastust. Laval olles tahan ma vaheldust.” Loomulikult ei saa pubis esineda sädelevates kostüümides, aga suurel laval on Airi nõus kandma riideid, mis igapäevarõivaist erinevad.
Show-rõivaid kannab Airi reisilaeval Romantika esinedes, kuhu ta poolteist aastat tagasi Night Stari koosseisu laulma kutsuti. “Seal kannan ma sädelevat ja huvitavat – et endal ja teistel vaheldust oleks. Ning et inimestel saalis oleks, mida vaadata,” ütleb ta oma estraadirõivaste kohta.
Kogu oma kostüümidraama kohta arvab Airi nii: see näitab seda, kui vähe teda teatakse. “Mul on tunne, et soomlased tunnevad mind isegi rohkem,” arvab ta oma laevalaulja karjäärist. “Nad saadavad mulle isegi tänukirju.”
Kas siis Airi Ojamets tundis end nendes uhketes eurolaulukleitides hästi, küsin, ja Airi naerab: “Tunnen end igas riietuses hästi, peaasi, et mu perekonnaga kõik korras oleks. Mida ma siis vastama pean, kui ajakirjanikud küsivad, kuidas ma end nendes rõivastes tunnen? Ma olen avatud inimene ja ütlen neile. Aga olen vist ise süüdi, et räägin. Peaks vist tõesti vastamisest keelduma hakkama,” ütleb ta.
“Elu ei koosne kleitidest ja aluspükstest. See ei ole minu elu. Mulle on kõige tähtsam muusika ja perekond,” ütleb Airi. “Ja ma ei taha, et kantrifännid minus pettuksid,” lõpetab ta kiirustades, sest juba peab ta kodust välja astuma, et sadamasse kihutada. Sädelev elu ootab taas.