Kindral Johan Laidoner suri Moskvas Voroðilovi kabinetis?Allar Viivik, SLÕL, 13. veebruar 2004
 Repro raamatust: «Kindral Johan Laidoner»
 EESTI ESIPAAR: Johan Laidoner (1884-1953) ja Maria Kruszewska abiellusid Peterburis 30. oktoobril 1911. aastal. Et president Konstantin Päts oli lesk, tuli neil sageli täita ka Eesti esipaari kohuseid. Maria Laidoner naasis Eestisse 1961. aastal, suri 1978. aastal ning maeti Tallinna Siselinna kalmistule. Kindrali sünnist möödus eile 120 aastat. |
 Teet Malsroos
TEAB: «Võltsimist ja jälgede segamist oli Nõukogude ajal väga palju,» ütleb Ants Pajumäe. Seepärast usub ta 40 aasta eest Maria Laidoneri räägitut, et ta abikaasa suri 13. märtsil 1953. aastal Moskvas marssal Voroðilovi silme all. |
«Ratastoolis istunud abikaasa sai minu silme all Moskvas Voroðilovi kabinetis südameataki,» kinnitas Maria Laidoner, kui ta kindrali surma saladuse 40 aasta eest harrastusajaloolasele Ants Pajumäele usaldas. «Ilmselt ajas proua mõned faktid segamini,» kummutab teadur Irene Lään ootamatu versiooni. «Mis mõtet oli tal mulle valetada?» küsib Pajumäe nüüd.
Harrastusajaloolane ja kollektsionäär Ants Pajumäe kuulis uskumatut lugu Maria Laidoneri suust 1964. aasta sügisel. Saatuse tahtel juhtus toona veidi üle kahekümnene noormees Haapsalus pulmas pilte tegema. Ootamatult ütles üks väga soliidne proua: «Tehke palun minust ka pilti!» Kui noormees küsis, kuhu ta võiks fotod tuua, andis daam Haapsalu aadressi.
Nädal hiljem sõitiski toona Järvakandis elanud mees Haapsallu külla. «Proua oli väga imestunud ja üllatunud,» meenutab Pajumäe. Ootamatult küsis naine mehelt: kas te teate, kes ma olen? Saanud vastuseks õlakehituse, tutvustas daam ennast: «Ma olen proua Laidoner.» «Aga teie vist olete kindral Sootsi poeg?» jätkanud ta. (Tegelikult polnud Jaan Sootsil poega, ta oli kogu elu vallaline – toim.)
Usaldanud noormeest, rääkis Maria Laidoner pikalt oma elust vanglates ja asumistel aastatel 1940-1953. «Kas ja millal te viimati oma mehega kohtusite?» päris Pajumäe. Selle küsimuse peale meenutas proua, kuidas ta kirjutas 1953. aasta alguses Moskvasse marssal Kliment Voroðilovile. Maria oli juba mitu aastat Vladimiri vanglas istunud ja ei teadnud mehe saatusest midagi. Ootamatult viidi ta aga pärast Jossif Stalini matust Moskvasse. 13. märtsil kutsuti Maria Laidoner kindralstaapi Voroðilovi kabinetti. «Marssal käitunud viisakalt ja pakkunud istet,» meenutab Pajumäe proua Laidonerilt kuuldut. Äkki ütles marssal: «Kohe kohtute oma abikaasaga.» Selle kinnituseks lükkasid adjutandid kahe poolega ukse lahti ning kabinetti veeretati ratastoolis istuv raugastunud ülemjuhataja ise.
Voroðilov: «Mitte iialgi enam ei kohtu te oma mehega!»
«Me ei saanud alguses rääkidagi, vaid nutsime ja kallistasime kogu aeg,» meenutanud lesk. Venekeelne jutuajamine kestis tema mälu järgi umbes pool tundi. Ootamatult ütles Voroðilov: «Pidage meeles! Mitte iialgi enam ei kohtu te oma mehega!» Seda kuulnud, käis Johan Laidoneril äkki nõks läbi keha, ta sai südameataki ning vajus surnuna kokku. Proua puhkes nutma. «Ta olevat saanud justkui puuga pähe ning silme eest läinud mustaks,» kirjeldab Pajumäe.
Teadur: Johan Laidoner suri Vladimiris
«Ilmselt ajas Maria Laidoner mõned asjad segamini. Moskvasse Voroðilovi juurde teda küll ei kutsutud,» väidab Viimsis asuva kindral Laidoneri muuseumi teadur Irene Lään. Tema sõnul nägi Maria oma meest viimati 1952. aasta aprillis Moskvas Butõrka vanglas. Siis oli 68aastane kindral väga viletsas seisukorras, halvatud ning istus kanderaamil. «Maria arvas, et mees suri pärast seda,» ütleb Lään. «Ning ta kirjutas tõepoolest seejärel Voroðilovile kirja, kus tahtis teada, mis sai edasi.» Samuti kirjutas Johan Laidoner omakorda vastuseta jäänud kirja Jossif Stalinile, kuid tegi seda 1951. aastal.
Tegelikult viidi kindral Vladimiri vanglasse, kus ta 13. märtsil 1953. aastal ka suri. Kindral maeti päev hiljem Poola asepeaministri Jan Jankovskiga samasse hauda linnakalmistule. On olemas nii surma- kui ka matmisaktid. Irene Lään kohtus 1990. aastate keskpaigas ka mehega, kes Laidoneri mattis. Maria Laidoner sai sellest kõigest teada alles 1954. aastal, kui ta vanglast vabanes. Täpset matmiskohta NKVD talle ei reetnud, väidab Lään.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Kindral Johan Laidoner suri Moskvas Vorošilovi kabinetis?
Kindral Johan Laidoner suri Moskvas Voroðilovi kabinetis?Allar Viivik, SLÕL, 13. veebruar 2004
«Ratastoolis istunud abikaasa sai minu silme all Moskvas Voroðilovi kabinetis südameataki,» kinnitas Maria Laidoner, kui ta kindrali surma saladuse 40 aasta eest harrastusajaloolasele Ants Pajumäele usaldas. «Ilmselt ajas proua mõned faktid segamini,» kummutab teadur Irene Lään ootamatu versiooni. «Mis mõtet oli tal mulle valetada?» küsib Pajumäe nüüd.
Nädal hiljem sõitiski toona Järvakandis elanud mees Haapsallu külla. «Proua oli väga imestunud ja üllatunud,» meenutab Pajumäe. Ootamatult küsis naine mehelt: kas te teate, kes ma olen? Saanud vastuseks õlakehituse, tutvustas daam ennast: «Ma olen proua Laidoner.» «Aga teie vist olete kindral Sootsi poeg?» jätkanud ta. (Tegelikult polnud Jaan Sootsil poega, ta oli kogu elu vallaline – toim.)
Usaldanud noormeest, rääkis Maria Laidoner pikalt oma elust vanglates ja asumistel aastatel 1940-1953. «Kas ja millal te viimati oma mehega kohtusite?» päris Pajumäe. Selle küsimuse peale meenutas proua, kuidas ta kirjutas 1953. aasta alguses Moskvasse marssal Kliment Voroðilovile. Maria oli juba mitu aastat Vladimiri vanglas istunud ja ei teadnud mehe saatusest midagi. Ootamatult viidi ta aga pärast Jossif Stalini matust Moskvasse. 13. märtsil kutsuti Maria Laidoner kindralstaapi Voroðilovi kabinetti. «Marssal käitunud viisakalt ja pakkunud istet,» meenutab Pajumäe proua Laidonerilt kuuldut. Äkki ütles marssal: «Kohe kohtute oma abikaasaga.» Selle kinnituseks lükkasid adjutandid kahe poolega ukse lahti ning kabinetti veeretati ratastoolis istuv raugastunud ülemjuhataja ise.
Voroðilov: «Mitte iialgi enam ei kohtu te oma mehega!»
«Me ei saanud alguses rääkidagi, vaid nutsime ja kallistasime kogu aeg,» meenutanud lesk. Venekeelne jutuajamine kestis tema mälu järgi umbes pool tundi. Ootamatult ütles Voroðilov: «Pidage meeles! Mitte iialgi enam ei kohtu te oma mehega!» Seda kuulnud, käis Johan Laidoneril äkki nõks läbi keha, ta sai südameataki ning vajus surnuna kokku. Proua puhkes nutma. «Ta olevat saanud justkui puuga pähe ning silme eest läinud mustaks,» kirjeldab Pajumäe.
Teadur: Johan Laidoner suri Vladimiris
«Ilmselt ajas Maria Laidoner mõned asjad segamini. Moskvasse Voroðilovi juurde teda küll ei kutsutud,» väidab Viimsis asuva kindral Laidoneri muuseumi teadur Irene Lään. Tema sõnul nägi Maria oma meest viimati 1952. aasta aprillis Moskvas Butõrka vanglas. Siis oli 68aastane kindral väga viletsas seisukorras, halvatud ning istus kanderaamil. «Maria arvas, et mees suri pärast seda,» ütleb Lään. «Ning ta kirjutas tõepoolest seejärel Voroðilovile kirja, kus tahtis teada, mis sai edasi.» Samuti kirjutas Johan Laidoner omakorda vastuseta jäänud kirja Jossif Stalinile, kuid tegi seda 1951. aastal.
Tegelikult viidi kindral Vladimiri vanglasse, kus ta 13. märtsil 1953. aastal ka suri. Kindral maeti päev hiljem Poola asepeaministri Jan Jankovskiga samasse hauda linnakalmistule. On olemas nii surma- kui ka matmisaktid. Irene Lään kohtus 1990. aastate keskpaigas ka mehega, kes Laidoneri mattis. Maria Laidoner sai sellest kõigest teada alles 1954. aastal, kui ta vanglast vabanes. Täpset matmiskohta NKVD talle ei reetnud, väidab Lään.