KohtlaJärve Meditsiinikool saab iseseisvalt hakkama
Kohtla-Järve meditsiinikooli juhtima asudes teadsin sellest koolist vaid seda, mida olin kuulnud aasta aega kooli nõukogus olles ning teada saanud Tallinna ja Tartu meditsiinikooli pakutud ühinemisprojektidest.
1999. aastal jõuti järeldusele, et Kohtla-Järve meditsiinikool ei vasta nõuetele – ei õpetajad, raamatukogu ega muu. Direktori kohusetäitjana tööle asudes leppisin mõttega, et koolil ei ole võimalik iseseisvana toimida. Olles aga mõne nädala töötanud, tutvunud koolieluga ning suhelnud koolivõrgubüroo ja Ida-Viru maavalitsusega, sain teada, et tegelikult polnud midagi kindlat otsustatud, ja koolijuhina võisin langetada otsuse, kui seda toetavad kooli nõukogu ja kollektiiv.
Loomulikult oleks olnud kergem minna kellegi teise poolt sisse tallatud rada pidi. Tundsin siin vastuolusid. Õdede tasemekoolitus, mida ei lubatud Kohtla-Järve meditsiinikoolile, toimub siiski suures osas meie õpetajate baasil. Saame sellega hakkama ja omatulu, mida oleme teeninud täienduskoolitustega, on olnud ainus investeering kooli arengusse. Projektid, mille me tõukefondidesse esitasime, lükati tagasi.
Pedagoogidel vajalik tase
Kooli pedagoogide tase pole nii kehv kui arvatakse. Akadeemilise tunnustamise infokeskus (Eesti ENIC/NARIC) tunnistas Venemaal hariduse omandanud ja Kohtla-Järve meditsiinikoolis töötavate õpetajate teadmised võrreldavateks Eestis kehtiva kõrgharidusstandardi järgi bakalaureuseõppe ja sellele järgneva magistriõppe tasemega. Küll aga on vaja haridustaset tõsta mõnel kõrgharidusega pedagoogil. Nendest osa juba õpib, osa aga on meelestatud õppima asuma järgmisest aastast. Loomulikult on probleeme õendusalase magistrikraadiga õppejõududega, kuid nendega on muret kõigil kolmel meditsiinikoolil Eestis.
Kooli raamatukokku oleme sel aastal investeerinud 100 000 krooni ning seda just õendusalase erialakirjanduse ja perioodika osas. Oleme selleks aastaks välja töötanud 15 täiskasvanute täienduskoolituse kava õdedele ja alustanud nende läbiviimist. Osalemiseks on soovi avaldanud paljud Ida-Virumaa haiglate õed ja hooldusõed. Läbi viidud koolituste kohta oleme saanud ainult positiivseid hinnanguid. Saime hakkama kooli arengukavaga ja suutsime remondiga parandada kooli imagot.
Ida-Virumaal on võimalik õppida
Viime sisse viimaseid täiendusi üldõenduse ja tasemeõppe õppekavadesse, mis on vastavuses Euroopa Liidu normide ja kutsestandardiga.
Oleme saanud toetust kooli iseseisvaks edasitoimimiseks kõigilt Ida-Virumaa tervishoiuasutustelt, paljudelt koolidelt ja kohalikelt omavalitsustelt.
Kõrgharidusseadus seab küll omad raamid, kuid minu arvates peaks üleminekuaeg olema tagatud vajaduse järgi.
Olles ämmaemandana aidanud ilmale tuhandeid Ida-Virumaa lapsi, soovin, et neil oleks soovi korral võimalus kodukohas haridust omandada. See on oluline just neile, kel puudub suur rahakott.
Ka keeleintegratsioon oleks eesti keele süvaõppena paindlikum ja sujuvam. Pole mõtet hoida kokku ühest rahakotist, et siis jagada toetusi teisest. Uskuge, ka idavirulased saavad ise endaga hakkama, kui neile selleks võimalus antakse.
Ka väljaspool Tallinna ja Tartut elavad inimesed ning suurte otsuste tegemisel tuleks arvestada ka nende arvamusega.
ERIKA KRUUP,
Kohtla-Järve meditsiinikooli direktori kohusetäitja
Kolmapäev, 11.02.2004
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Kohtla-Järve Meditsiinikool
KohtlaJärve Meditsiinikool saab iseseisvalt hakkama
Kohtla-Järve meditsiinikooli juhtima asudes teadsin sellest koolist vaid seda, mida olin kuulnud aasta aega kooli nõukogus olles ning teada saanud Tallinna ja Tartu meditsiinikooli pakutud ühinemisprojektidest.
1999. aastal jõuti järeldusele, et Kohtla-Järve meditsiinikool ei vasta nõuetele – ei õpetajad, raamatukogu ega muu. Direktori kohusetäitjana tööle asudes leppisin mõttega, et koolil ei ole võimalik iseseisvana toimida. Olles aga mõne nädala töötanud, tutvunud koolieluga ning suhelnud koolivõrgubüroo ja Ida-Viru maavalitsusega, sain teada, et tegelikult polnud midagi kindlat otsustatud, ja koolijuhina võisin langetada otsuse, kui seda toetavad kooli nõukogu ja kollektiiv.
Loomulikult oleks olnud kergem minna kellegi teise poolt sisse tallatud rada pidi. Tundsin siin vastuolusid. Õdede tasemekoolitus, mida ei lubatud Kohtla-Järve meditsiinikoolile, toimub siiski suures osas meie õpetajate baasil. Saame sellega hakkama ja omatulu, mida oleme teeninud täienduskoolitustega, on olnud ainus investeering kooli arengusse. Projektid, mille me tõukefondidesse esitasime, lükati tagasi.
Pedagoogidel vajalik tase
Kooli pedagoogide tase pole nii kehv kui arvatakse. Akadeemilise tunnustamise infokeskus (Eesti ENIC/NARIC) tunnistas Venemaal hariduse omandanud ja Kohtla-Järve meditsiinikoolis töötavate õpetajate teadmised võrreldavateks Eestis kehtiva kõrgharidusstandardi järgi bakalaureuseõppe ja sellele järgneva magistriõppe tasemega. Küll aga on vaja haridustaset tõsta mõnel kõrgharidusega pedagoogil. Nendest osa juba õpib, osa aga on meelestatud õppima asuma järgmisest aastast. Loomulikult on probleeme õendusalase magistrikraadiga õppejõududega, kuid nendega on muret kõigil kolmel meditsiinikoolil Eestis.
Kooli raamatukokku oleme sel aastal investeerinud 100 000 krooni ning seda just õendusalase erialakirjanduse ja perioodika osas. Oleme selleks aastaks välja töötanud 15 täiskasvanute täienduskoolituse kava õdedele ja alustanud nende läbiviimist. Osalemiseks on soovi avaldanud paljud Ida-Virumaa haiglate õed ja hooldusõed. Läbi viidud koolituste kohta oleme saanud ainult positiivseid hinnanguid. Saime hakkama kooli arengukavaga ja suutsime remondiga parandada kooli imagot.
Ida-Virumaal on võimalik õppida
Viime sisse viimaseid täiendusi üldõenduse ja tasemeõppe õppekavadesse, mis on vastavuses Euroopa Liidu normide ja kutsestandardiga.
Oleme saanud toetust kooli iseseisvaks edasitoimimiseks kõigilt Ida-Virumaa tervishoiuasutustelt, paljudelt koolidelt ja kohalikelt omavalitsustelt.
Kõrgharidusseadus seab küll omad raamid, kuid minu arvates peaks üleminekuaeg olema tagatud vajaduse järgi.
Olles ämmaemandana aidanud ilmale tuhandeid Ida-Virumaa lapsi, soovin, et neil oleks soovi korral võimalus kodukohas haridust omandada. See on oluline just neile, kel puudub suur rahakott.
Ka keeleintegratsioon oleks eesti keele süvaõppena paindlikum ja sujuvam. Pole mõtet hoida kokku ühest rahakotist, et siis jagada toetusi teisest. Uskuge, ka idavirulased saavad ise endaga hakkama, kui neile selleks võimalus antakse.
Ka väljaspool Tallinna ja Tartut elavad inimesed ning suurte otsuste tegemisel tuleks arvestada ka nende arvamusega.
ERIKA KRUUP,
Kohtla-Järve meditsiinikooli direktori kohusetäitja
Kolmapäev, 11.02.2004