Paavo Järvi , kus võtsite vastu uudise mainekast auhinnast?
«Olen tööasjus Londonis, aga Grammyst sain teada juba pühapäeva õhtul Cincinnatist. Teleülekannet ma ei vaadanud.»
Mis mõtted teil peast läbi käisid?
«Ma ei osanud Grammyt oodata, sest olin täiesti kindel, et me ei võida. See on muusikamaailma tähtsaim plaadiauhind ning konkurents oli väga tugev. Juba see oli suur üllatus, et meid üldse nimekirja pandi. (Samas koorimuusika kategoorias püüdles Grammyt teinegi Eesti kollektiiv – Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri juhtimisel plaadiga «Baltic Voices 1» – toim.)
Olen kõige rõõmsam fakti üle, et see auhind tuli Eestisse. Plaat on täiesti oma jõududega tehtud: Eesti koorid, Eesti orkester, helire?issöör Maido Maadik, salvestatud Estonia kontserdisaalis, eesti dirigent. Mitte mingit välist abi. Plaadi välja andnud firma Virgin, mis kuulub EMI alla, on muidugi äärmiselt mainekas. Kuid samasuguse tunnustuse suudaks võita ka Eesti firma plaat.»
On see teie karjääri tähtsaim tunnustus?
«Ei ole. Klassikalises muusikas pole autasud tähtsad. See pole sport. Grammyd on ennekõike tuntud popi, roki ja räpi poolelt. Mulle on kõige olulisem, et see auhind tuli Eestisse. Aitab ehk skeptikutele Eestis ja välismaal selgeks teha, et eesti kultuur pole mitte kohalikul, vaid rahvusvahelisel tasemel. Samuti näitab see Grammy neile, kelle käes on riigi rahakott, et seni antud toetused on end ära tasunud ning neid on vaja veelgi.»
Mis oli teie plaadi trump?
«Võit ei olnud päris ootuspärane, sest need Sibeliuse kantaadid on vähe tuntud ja neid on vähe plaadistatud. Kuid tuntud helilooja vähe tuntud teos võib ka tähelepanu tõmmata. Teiseks: see plaat on nii hästi tehtud. Te kuulake vaid Ellerheina tüdrukute laulu – kui puhas ja ilus kõla! Ellerheinal pole professionaalse koori halbu kombeid. Rahvusmeeskoor on samuti tohutult hea ettevalmistusega, suurte kogemustega.
Sellist kombinatsiooni – ERSO, Ellerhein, Rahvusmeeskoor – olen varemgi kasutanud. Esimese plaadina andsime välja Sibeliuse «Neiu vangitornis». Järgnes «Kantaadid». Septembris alustame Estonia kontserdisaalis Griegi «Peer Gynti» salvestamist.
Usun, et eestlased on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised just nimelt klassikalises muusikas. Sport, popmuusika – need saavutused on samuti tähtsad, kuid ajutised. Isegi nende alade kõige kõrgematel tippudel on selge lagi ees, millise vanuseni nad on võimelised jätkama. Klassikalises muusikas limiiti pole. Mida vanem ja kogenum muusik, seda parem – eeldusel, et tööd teed.»
Kuidas kavatsete kõrget tunnustust tähistada?
«Huvitav küsimus, pole veel mõelnudki… Telefon heliseb kogu aeg, kõik soovivad õnne. Isa helistas juba eile (s.t. pühapäeva) õhtul ja oli nii õnnelik. Ütles: «Tublid eestlased! Olgu oma muusikute üle uhked!» Eks ma lähen õhtul keldrisse ja teen lahti ühe pudeli head veini.»
Mis marki eelistate?
«Armastan prantsuse veine, Chateauneuf du Pape’i. Selle valingi!»
Uudised
VE: Grammy – muusikaplaadi-auhind
Aastaid loodetud klassika-Grammy on eestlastel käes!TriinTael, teisipäev. 10. veebruar 2004
Ellerheina dirigent Tiia-Ester Loitme käis galaõhtul Los Angeleses Staplesi keskuses vastu võtmas aasta parima koorimuusikaplaadi auhinda Sibeliuse «Kantaatide» eest, mille Ellerhein, Rahvusmeeskoor ja ERSO salvestasid Paavo Järvi taktikepi all. «See plaat on täiesti oma jõududega tehtud,» kinnitab Järvi intervjuus SL Õhtulehele Eesti muusikute konkurentsivõimelisust. Ja lubab oma Londoni kodus võidu puhul lahti korkida pudeli margiveini.
«Olen tööasjus Londonis, aga Grammyst sain teada juba pühapäeva õhtul Cincinnatist. Teleülekannet ma ei vaadanud.»
Mis mõtted teil peast läbi käisid?
«Ma ei osanud Grammyt oodata, sest olin täiesti kindel, et me ei võida. See on muusikamaailma tähtsaim plaadiauhind ning konkurents oli väga tugev. Juba see oli suur üllatus, et meid üldse nimekirja pandi. (Samas koorimuusika kategoorias püüdles Grammyt teinegi Eesti kollektiiv – Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri juhtimisel plaadiga «Baltic Voices 1» – toim.)
Olen kõige rõõmsam fakti üle, et see auhind tuli Eestisse. Plaat on täiesti oma jõududega tehtud: Eesti koorid, Eesti orkester, helire?issöör Maido Maadik, salvestatud Estonia kontserdisaalis, eesti dirigent. Mitte mingit välist abi. Plaadi välja andnud firma Virgin, mis kuulub EMI alla, on muidugi äärmiselt mainekas. Kuid samasuguse tunnustuse suudaks võita ka Eesti firma plaat.»
On see teie karjääri tähtsaim tunnustus?
«Ei ole. Klassikalises muusikas pole autasud tähtsad. See pole sport. Grammyd on ennekõike tuntud popi, roki ja räpi poolelt. Mulle on kõige olulisem, et see auhind tuli Eestisse. Aitab ehk skeptikutele Eestis ja välismaal selgeks teha, et eesti kultuur pole mitte kohalikul, vaid rahvusvahelisel tasemel. Samuti näitab see Grammy neile, kelle käes on riigi rahakott, et seni antud toetused on end ära tasunud ning neid on vaja veelgi.»
Mis oli teie plaadi trump?
«Võit ei olnud päris ootuspärane, sest need Sibeliuse kantaadid on vähe tuntud ja neid on vähe plaadistatud. Kuid tuntud helilooja vähe tuntud teos võib ka tähelepanu tõmmata. Teiseks: see plaat on nii hästi tehtud. Te kuulake vaid Ellerheina tüdrukute laulu – kui puhas ja ilus kõla! Ellerheinal pole professionaalse koori halbu kombeid. Rahvusmeeskoor on samuti tohutult hea ettevalmistusega, suurte kogemustega.
Sellist kombinatsiooni – ERSO, Ellerhein, Rahvusmeeskoor – olen varemgi kasutanud. Esimese plaadina andsime välja Sibeliuse «Neiu vangitornis». Järgnes «Kantaadid». Septembris alustame Estonia kontserdisaalis Griegi «Peer Gynti» salvestamist.
Usun, et eestlased on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised just nimelt klassikalises muusikas. Sport, popmuusika – need saavutused on samuti tähtsad, kuid ajutised. Isegi nende alade kõige kõrgematel tippudel on selge lagi ees, millise vanuseni nad on võimelised jätkama. Klassikalises muusikas limiiti pole. Mida vanem ja kogenum muusik, seda parem – eeldusel, et tööd teed.»
Kuidas kavatsete kõrget tunnustust tähistada?
«Huvitav küsimus, pole veel mõelnudki… Telefon heliseb kogu aeg, kõik soovivad õnne. Isa helistas juba eile (s.t. pühapäeva) õhtul ja oli nii õnnelik. Ütles: «Tublid eestlased! Olgu oma muusikute üle uhked!» Eks ma lähen õhtul keldrisse ja teen lahti ühe pudeli head veini.»
Mis marki eelistate?
«Armastan prantsuse veine, Chateauneuf du Pape’i. Selle valingi!»