Looduskaitsjad tahavad saada Keri saare peremeheks
Marko Püüa, reporter, 06.02.2004
Soome lahes tormituulte meelevalda jäetud inimtühja Keri saare ning seal asuva ainulaadse majaka uueks peremeheks võivad saada looduskaitsjad, kes tahavad saarele rajada kõigile avatud looduskooli.
Tallinnast rohkem kui tunnise paadisõidu kaugusele jäävale Keri saarele heitis Eestimaa Looduse Fond silma juba paar aastat tagasi, kui vana tuletorni automatiseerimine viis saarelt viimase inimese, majakavahi.
Eeskätt kannatas inimkäe puudumisest saare sümbol, maailmas ainulaadse arhitektuuriga, 19. sajandi alguses valminud karahvinikujuline tuletorn. Võimsast kiviehitisest varises suur tükk juba üheksakümnendate aastate keskel ning kiviseinu mööda ronivad praod ennustavad uusi varinguid.
Peremeheta saare kaitsmise plaan sai konkreetsema kuju mullu kevadel, kui Eestimaa Looduse Fondiga lõid kampa liikumine Hoia Eesti Merd, sukeldumisklubi Maremark ning soomlaste saartekaitseühing Pidä Saaristo Siistinä, kes lõid mittetulundusühingu Keri Selts.
Hirm rikaste ees
Eestimaa Looduse Fondi väikesaarte projektijuht Erik Sikk märkis, et selts loodi eesmärgiga kaitsta Keri saart kõikjal leviva trendi eest, kus rikkad ostavad endale mõne maatüki ning keeravad selle siis teiste eest lukku. «Keri saar on olnud alati kõigile käidav ning me tahame, et see jääks ka tulevikus nii,» lausus ta.
Selle taustal lubab selts mahajäetud majaka ja selle abihooned korda teha ning rajada saarele kõigile avatud looduskooli, kus õpetatakse tundma merd ja muud loodusega seonduvat.
Keri majakahoonete omanik, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis mullu suvel veeteede ametile isegi õiguse see vara tasuta rendile anda. Kuigi Keri Selts oli avalikul pakkumisel ainus tahtja, ootab leping seniajani allkirja.
Ometi on Eestimaa Looduse Fondil ja veeteede ametil koostöökogemus olemas. Kaks aastat tagasi korjasid vabatahtlikud loodusesõbrad Keri saarelt kokku 150 tonni vanametalli ja ohtlikke jäätmeid. Rämps veeti «suurele maale» veeteede ameti laevadega.
Remondiraha napib
Veeteede ameti peadirektori Andrus Maide sõnul pole neil midagi selle vastu, kui keegi Keri saart korras hoiaks ning aitaks neil ühtlasi tuletorni taastada. Ta lisas, et lepingu sõlmimine on veninud nii kaua ainult juriidiliste takistuste tõttu ning teiseks ootab ta seltsilt põhjalikumat tegevuskava.
Veeteede amet on kolmanda osapoole tulekust huvitatud eeskätt laguneva majaka pärast, mille parandamiseks neil endal raha pole. Arhitektuurimälestiste nimistusse kuuluva tuletorni konserveerimisse on amet küll viimastel aastatel pannud ligikaudu 1,5 miljonit krooni, kuid vaja oleks kuni kümme korda suuremat summat.
Keri Seltsi juhatusse kuuluv Sikk ütles, et loomulikult on nad valmis unikaalse tuletorni taastamist toetama ja selleks välisfondidest ka raha otsima, kuid ei saa lubada kogu majaka kordategemist. «Me ei taha olla ainuvastutajad, kelle peale on pärast hea näpuga näidata,» sõnas ta.
Keri tuletorn on Eestis kaitse alla võetud tuletornidest kõige viletsamas seisus, kuid keegi ei tea täpselt, palju selle restaureerimine maksaks.
Umbes viis aastat tagasi, kui veeteede amet ja muinsuskaitse said majaka taastamiseks koostööpartneriks Norra riigi, hinnati restaureerimise hinnaks 20 miljonit krooni. Norrakad hüppasid aga alt ära ning restaureerimisplaan jäi paremaid aegu ootama.
Tänaste hindade järgi maksaks restaureerimine tõenäoliselt 30 miljoni ringis.
Lennutransport
Keri majaka puhul kergitab ehitushinda tõsiasi, et see asub mandrist kaugel saarel, kuhu pole kogu aeg lihtne pääseda.
Nii suure summa maksmine käib muinsuskaitseametile ammugi üle jõu. Ameti eelarvest 30 miljoni krooni maksmine tähendaks seda, et järgmise kolmekümne aasta jooksul ei jätkuks raha ühegi Harjumaa objekti jaoks.
Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti teenistuse juhataja Silja Konsa sõnul ei tähenda see kõik aga seda, nagu võiks Keri majakas laguneda. «Ma arvan, et asi pole lootusetu,» ütles ta. «Euroopa Liiduga seoses on meie jaoks tekkinud palju tõukefonde ning ma arvan, et raha on Eesti poole liikumas.»
Sajanditevanune majakas
• Esimene puidust tuletorn rajati Kerile 18. sajandi keskel (tuld põletati seal varemgi).
• 1803 valmis majaka kivist osa. Esimesena Venemaal läks tuletorn üle õliküttele.
• 1858 asendati majaka ülemine puidust osa metalltorniga. Tegemist oli esimese Eesti randa paigutatud metalltuletorniga.
• Eelmise sajandi alguses kirjutas Keri tuletorn end ajalukku, olles 1906.-1912. aastani esimene majakas maailmas, mis töötas otse maapõuest tuleval gaasil.
• Praegu saab tuletorn energia päikesepatareidest ja majaka tööd korraldab arvutiprogramm. Tuli on näha 11 meremiili kaugusele ja see on merepinnast 32 meetri kõrgusel.
• UNESCO maailma kultuuripärandi saja haruldasema majaka hulka kuuluva tuletorni üks külg on juba kokku varisenud.
Allikas: PM
xxx
Muinsuskaitse: aitame Keri Seltsi hea meelega
Marko Püüa, reporter, 06.02.2004
Muinsuskaitseameti peainspektor Jaan Vali, kuidas suhtute Keri saare ja majaka väljarentimisse?
Arvan, et rendilevõtjad peaksid esmalt selgeks tegema, millise kohustuse nad sellega võtavad. Seda ka majanduslikult. See pole nii, et suvel käid kaks korda saarel ja on tore olla.
Keri Seltsi eesmärk on saarel loodusharidust jagada. Selle üheks eelduseks ongi see, et hooned korda teha ning majaka lagunemine peatada.
See on hea, kui nad suudavad selleks jõud koondada. Usun, et ka muinsuskaitse on nõus neid aitama, kui seal juba tõsised tegijad taga on.
Üldiselt pole meiega sel teemal eriti räägitud. Korra on helistatud, pidime kontakti saama, aga millegipärast jäi see ära. Kuid aitame neid hea meelega.
Keri majakas pole haruldane üksnes Eestis, vaid ka maailmas, seega oleks tuletorni kordategemine riigile lausa kohustuslik?
See on, jah, Soome lahe üks vanemaid tuletorne, millel on oma kindel kultuurilugu. Ning kui seda ei saa kohe täielikult restaureerida, võiks seda teha aste-astmelt, et vähemalt lagunemine peatada.
Kuna taastamiseks kuluvad summad on suured, ei otsusta seda asja ainult üks ametnik, vaid juba valitsus.
Et aga Keri tuletorni küsimus üldse nii kõrgele jõuaks, on vaja ühiskondlikku tellimust ehk rahvas ise peab otsustama, kas see majakas on meile kultuurilooliselt vajalik. Kui ka poliitikud kokkuleppele taha tulevad, on Keri majaka päästmine võimalik.
Uudised
VE: Keri majakas
Looduskaitsjad tahavad saada Keri saare peremeheks
Marko Püüa, reporter, 06.02.2004
Tallinnast rohkem kui tunnise paadisõidu kaugusele jäävale Keri saarele heitis Eestimaa Looduse Fond silma juba paar aastat tagasi, kui vana tuletorni automatiseerimine viis saarelt viimase inimese, majakavahi.
Eeskätt kannatas inimkäe puudumisest saare sümbol, maailmas ainulaadse arhitektuuriga, 19. sajandi alguses valminud karahvinikujuline tuletorn. Võimsast kiviehitisest varises suur tükk juba üheksakümnendate aastate keskel ning kiviseinu mööda ronivad praod ennustavad uusi varinguid.
Peremeheta saare kaitsmise plaan sai konkreetsema kuju mullu kevadel, kui Eestimaa Looduse Fondiga lõid kampa liikumine Hoia Eesti Merd, sukeldumisklubi Maremark ning soomlaste saartekaitseühing Pidä Saaristo Siistinä, kes lõid mittetulundusühingu Keri Selts.
Hirm rikaste ees
Eestimaa Looduse Fondi väikesaarte projektijuht Erik Sikk märkis, et selts loodi eesmärgiga kaitsta Keri saart kõikjal leviva trendi eest, kus rikkad ostavad endale mõne maatüki ning keeravad selle siis teiste eest lukku. «Keri saar on olnud alati kõigile käidav ning me tahame, et see jääks ka tulevikus nii,» lausus ta.
Selle taustal lubab selts mahajäetud majaka ja selle abihooned korda teha ning rajada saarele kõigile avatud looduskooli, kus õpetatakse tundma merd ja muud loodusega seonduvat.
Keri majakahoonete omanik, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis mullu suvel veeteede ametile isegi õiguse see vara tasuta rendile anda. Kuigi Keri Selts oli avalikul pakkumisel ainus tahtja, ootab leping seniajani allkirja.
Ometi on Eestimaa Looduse Fondil ja veeteede ametil koostöökogemus olemas. Kaks aastat tagasi korjasid vabatahtlikud loodusesõbrad Keri saarelt kokku 150 tonni vanametalli ja ohtlikke jäätmeid. Rämps veeti «suurele maale» veeteede ameti laevadega.
Remondiraha napib
Veeteede ameti peadirektori Andrus Maide sõnul pole neil midagi selle vastu, kui keegi Keri saart korras hoiaks ning aitaks neil ühtlasi tuletorni taastada. Ta lisas, et lepingu sõlmimine on veninud nii kaua ainult juriidiliste takistuste tõttu ning teiseks ootab ta seltsilt põhjalikumat tegevuskava.
Veeteede amet on kolmanda osapoole tulekust huvitatud eeskätt laguneva majaka pärast, mille parandamiseks neil endal raha pole. Arhitektuurimälestiste nimistusse kuuluva tuletorni konserveerimisse on amet küll viimastel aastatel pannud ligikaudu 1,5 miljonit krooni, kuid vaja oleks kuni kümme korda suuremat summat.
Keri Seltsi juhatusse kuuluv Sikk ütles, et loomulikult on nad valmis unikaalse tuletorni taastamist toetama ja selleks välisfondidest ka raha otsima, kuid ei saa lubada kogu majaka kordategemist. «Me ei taha olla ainuvastutajad, kelle peale on pärast hea näpuga näidata,» sõnas ta.
Keri tuletorn on Eestis kaitse alla võetud tuletornidest kõige viletsamas seisus, kuid keegi ei tea täpselt, palju selle restaureerimine maksaks.
Umbes viis aastat tagasi, kui veeteede amet ja muinsuskaitse said majaka taastamiseks koostööpartneriks Norra riigi, hinnati restaureerimise hinnaks 20 miljonit krooni. Norrakad hüppasid aga alt ära ning restaureerimisplaan jäi paremaid aegu ootama.
Tänaste hindade järgi maksaks restaureerimine tõenäoliselt 30 miljoni ringis.
Lennutransport
Keri majaka puhul kergitab ehitushinda tõsiasi, et see asub mandrist kaugel saarel, kuhu pole kogu aeg lihtne pääseda.
Nii suure summa maksmine käib muinsuskaitseametile ammugi üle jõu. Ameti eelarvest 30 miljoni krooni maksmine tähendaks seda, et järgmise kolmekümne aasta jooksul ei jätkuks raha ühegi Harjumaa objekti jaoks.
Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti teenistuse juhataja Silja Konsa sõnul ei tähenda see kõik aga seda, nagu võiks Keri majakas laguneda. «Ma arvan, et asi pole lootusetu,» ütles ta. «Euroopa Liiduga seoses on meie jaoks tekkinud palju tõukefonde ning ma arvan, et raha on Eesti poole liikumas.»
xxx
Muinsuskaitse: aitame Keri Seltsi hea meelega
Marko Püüa, reporter, 06.02.2004
Arvan, et rendilevõtjad peaksid esmalt selgeks tegema, millise kohustuse nad sellega võtavad. Seda ka majanduslikult. See pole nii, et suvel käid kaks korda saarel ja on tore olla.
Keri Seltsi eesmärk on saarel loodusharidust jagada. Selle üheks eelduseks ongi see, et hooned korda teha ning majaka lagunemine peatada.
See on hea, kui nad suudavad selleks jõud koondada. Usun, et ka muinsuskaitse on nõus neid aitama, kui seal juba tõsised tegijad taga on.
Üldiselt pole meiega sel teemal eriti räägitud. Korra on helistatud, pidime kontakti saama, aga millegipärast jäi see ära. Kuid aitame neid hea meelega.
Keri majakas pole haruldane üksnes Eestis, vaid ka maailmas, seega oleks tuletorni kordategemine riigile lausa kohustuslik?
See on, jah, Soome lahe üks vanemaid tuletorne, millel on oma kindel kultuurilugu. Ning kui seda ei saa kohe täielikult restaureerida, võiks seda teha aste-astmelt, et vähemalt lagunemine peatada.
Kuna taastamiseks kuluvad summad on suured, ei otsusta seda asja ainult üks ametnik, vaid juba valitsus.
Et aga Keri tuletorni küsimus üldse nii kõrgele jõuaks, on vaja ühiskondlikku tellimust ehk rahvas ise peab otsustama, kas see majakas on meile kultuurilooliselt vajalik. Kui ka poliitikud kokkuleppele taha tulevad, on Keri majaka päästmine võimalik.