Kool-Teater jäädvustab Aare Laanemetsa mälestust
05.02.2004
Tänavu möödub 20 aastat Endla näitlejate Aare Laanemetsa ja Elmar Tringi rajatud Pärnu kooliteatri sünnist, avatav interneti kodulehekülg jäädvustab ühtlasi Aare Laanemetsa mälestust.
Kumbki entusiastidest ei julgenud 1984. aastal loota, et nende hobist kujuneb tulevikus teatripisikuga pärnulaste koolkond. Veelgi enam – kasvandikest teevad Eesti teatrilavadel ilma sellised näitlejad nagu Marko Matvere, Katariina Lauk, Ago Anderson, Liisa Aibel, Piret Laurimaa.
Kahjuks viis saatus toonelasse “Punjaba potitehases” suurepärase rolli teinud Heiko Söödi. Pisiku saanutest on välja kasvanud edukaid kultuuritöötajaid, juriste, vaimulikke, sõjaväelasi.
Et 20 aastat on elus juba väärikas iga, võttis Pärnu Kool-Teatri vilistlane Anneli Puudersell nõuks koostada internetis spetsiaalne kodulehekülg.
Mälestusi kogumas
“Minus on suur portsjon nostalgiat, hästi mõjuvat nostalgiat, mida usun olevat teisteski vilistlastes,” lausub Puudersell. “Tahan, et meie tegemisi teataks ka nüüd, kahekümne aasta pärast.”
Esimene etendus, mille Kool-Teater andis, oli “Nii palju päikest”, järgnesid “Olevused”, “Õppimisest ja õpetamisest”, “Havi käsul” ja “Sinilind”, mida mängiti suurel laval koos Endla professionaalsete näitlejatega. Lavale jõudsid veel sellised etendused nagu “Filmitäht”, “Sarkofaag”, “Wikmani poisid”. Sealtmaalt on talletused juba lünklikumad, arvab Puudersell.
Kool-Teatri vilistlane on kogunud ja arhiveerinud hulga fotosid, ajaleheväljalõikeid, mis kõnelevad esimesest kolmest-neljast Kool-Teatri tegevusaastast. “Mida edasi, seda vähem märke on alles. Seetõttu pöördungi palvega selle loo lugejate poole: läkitage kõikvõimalikku infot, mis teil olemas,” ütleb Puudersell.
Äkki keegi pidas päevikut? Osaraamatud, kavalehed, pildid – kõik aitaksid ajalugu täpsemalt talletada. Info saata aadressil anneli.puudersell@kutsek.parnu.ee või helistada Pärnumaa kutsehariduskeskuse kantselei telefonil 442 7888 tööpäevadel kella 9-12 ja13-15.
Koduleheküljel järjestuksid aastad ja etendused, juhendajad-lavastajad, osatäitjad ja saavutused. Nimedel klikkides avaneksid eluloolised andmed ja intervjuud nagu sarjast “Eesti elulood”. Kõik loomulikult asjaosaliste loal ja soovil.
“Küsimus polegi selles, kes meist said näitlejateks. Julgen väita, et Kool-Teatris kaasalöömine on inimesi nende edasises elus sügavalt mõjutanud,” väidab Puudersell. Kuidas just, seda olekski väga huvitav teada. Ka puudub ettekujutus, kui palju koolinoori üldse 20 aastaga teatrilaval käis.
Tõusuaeg koos Laanemetsaga
Viisteist aastat Kool-Teatri elust möödus nüüdseks manala teele lahkunud andeka näitleja ja lavastajaga.
Algusaastatel, kui juhendasid Laanemets ja Trink (Laanemetsa kõrval on olnud teisigi lavastajaid), tõusti kooliteatrite hulgas esirinda ja nopiti festivalidelt vaid esikohti.
Mõlemad lavastajad õpetasid laval näitlemise kõrval austama teatri lavatagust tööd, meenutab Puudersell.
“Oli tunne, et enne lavale astumist tahaks kingadki jalast võtta. Elementaarne, et pidime tervitama näitlejaid ja teatritöötajaid juba valvelauaukselt,” lisab ta.
Laanemets oli ja on kooliteatris kaasalöönute jaoks legendaarne isiksus. Juhendajana oli ta vastu vohavale diletantismile, mis rikkus tema meelest suure potentsiaaliga lavanoored juba koolis.
Õpetajana oli Laanemets maksimalist, aga lasi vastused ja lahendused leida noorel endast lähtuvalt. Ta ei surunud vormi, vaid aitas tegelaskujuks vormuda.
“Koolilapseeas omandatu, selle vastupeegeldus aitas meil elus õiget teeotsa leida,” meenutas Puudersell.
Et Aare Laanemets oleks 6. veebruaril saanud 50aastaseks, püüab Anneli Puudersell kodulehekülje avada näitleja sünniaastapäevaks.
Ille Rohtlaan
Uudised
VE: Laanemets, Aare – Kevade-Toots ainult laval
Kool-Teater jäädvustab Aare Laanemetsa mälestust
05.02.2004
Tänavu möödub 20 aastat Endla näitlejate Aare Laanemetsa ja Elmar Tringi rajatud Pärnu kooliteatri sünnist, avatav interneti kodulehekülg jäädvustab ühtlasi Aare Laanemetsa mälestust.
Kumbki entusiastidest ei julgenud 1984. aastal loota, et nende hobist kujuneb tulevikus teatripisikuga pärnulaste koolkond. Veelgi enam – kasvandikest teevad Eesti teatrilavadel ilma sellised näitlejad nagu Marko Matvere, Katariina Lauk, Ago Anderson, Liisa Aibel, Piret Laurimaa.
Kahjuks viis saatus toonelasse “Punjaba potitehases” suurepärase rolli teinud Heiko Söödi. Pisiku saanutest on välja kasvanud edukaid kultuuritöötajaid, juriste, vaimulikke, sõjaväelasi.
Et 20 aastat on elus juba väärikas iga, võttis Pärnu Kool-Teatri vilistlane Anneli Puudersell nõuks koostada internetis spetsiaalne kodulehekülg.
Mälestusi kogumas
“Minus on suur portsjon nostalgiat, hästi mõjuvat nostalgiat, mida usun olevat teisteski vilistlastes,” lausub Puudersell. “Tahan, et meie tegemisi teataks ka nüüd, kahekümne aasta pärast.”
Esimene etendus, mille Kool-Teater andis, oli “Nii palju päikest”, järgnesid “Olevused”, “Õppimisest ja õpetamisest”, “Havi käsul” ja “Sinilind”, mida mängiti suurel laval koos Endla professionaalsete näitlejatega. Lavale jõudsid veel sellised etendused nagu “Filmitäht”, “Sarkofaag”, “Wikmani poisid”. Sealtmaalt on talletused juba lünklikumad, arvab Puudersell.
Kool-Teatri vilistlane on kogunud ja arhiveerinud hulga fotosid, ajaleheväljalõikeid, mis kõnelevad esimesest kolmest-neljast Kool-Teatri tegevusaastast. “Mida edasi, seda vähem märke on alles. Seetõttu pöördungi palvega selle loo lugejate poole: läkitage kõikvõimalikku infot, mis teil olemas,” ütleb Puudersell.
Äkki keegi pidas päevikut? Osaraamatud, kavalehed, pildid – kõik aitaksid ajalugu täpsemalt talletada. Info saata aadressil anneli.puudersell@kutsek.parnu.ee või helistada Pärnumaa kutsehariduskeskuse kantselei telefonil 442 7888 tööpäevadel kella 9-12 ja13-15.
Koduleheküljel järjestuksid aastad ja etendused, juhendajad-lavastajad, osatäitjad ja saavutused. Nimedel klikkides avaneksid eluloolised andmed ja intervjuud nagu sarjast “Eesti elulood”. Kõik loomulikult asjaosaliste loal ja soovil.
“Küsimus polegi selles, kes meist said näitlejateks. Julgen väita, et Kool-Teatris kaasalöömine on inimesi nende edasises elus sügavalt mõjutanud,” väidab Puudersell. Kuidas just, seda olekski väga huvitav teada. Ka puudub ettekujutus, kui palju koolinoori üldse 20 aastaga teatrilaval käis.
Tõusuaeg koos Laanemetsaga
Viisteist aastat Kool-Teatri elust möödus nüüdseks manala teele lahkunud andeka näitleja ja lavastajaga.
Algusaastatel, kui juhendasid Laanemets ja Trink (Laanemetsa kõrval on olnud teisigi lavastajaid), tõusti kooliteatrite hulgas esirinda ja nopiti festivalidelt vaid esikohti.
Mõlemad lavastajad õpetasid laval näitlemise kõrval austama teatri lavatagust tööd, meenutab Puudersell.
“Oli tunne, et enne lavale astumist tahaks kingadki jalast võtta. Elementaarne, et pidime tervitama näitlejaid ja teatritöötajaid juba valvelauaukselt,” lisab ta.
Laanemets oli ja on kooliteatris kaasalöönute jaoks legendaarne isiksus. Juhendajana oli ta vastu vohavale diletantismile, mis rikkus tema meelest suure potentsiaaliga lavanoored juba koolis.
Õpetajana oli Laanemets maksimalist, aga lasi vastused ja lahendused leida noorel endast lähtuvalt. Ta ei surunud vormi, vaid aitas tegelaskujuks vormuda.
“Koolilapseeas omandatu, selle vastupeegeldus aitas meil elus õiget teeotsa leida,” meenutas Puudersell.
Et Aare Laanemets oleks 6. veebruaril saanud 50aastaseks, püüab Anneli Puudersell kodulehekülje avada näitleja sünniaastapäevaks.
Ille Rohtlaan