Irina Hakamada tekitab segadust Vene presidendikampaanias
Kadri Liik, toimetaja,22.01.2004
Venemaa presidendivalimiste kampaaniaga, mis veel hiljuti paistis kulgevalt rangelt Kremli stsenaariumi kohaselt ja Kremli valitud kandidaatidega, on nüüd segadusetekitajana liitunud parempoolne Irina Hakamada.
Kui Irina Hakamada detsembri lõpupäevadel kõigile üllatuslikult ja omaenesegi parteikaaslasi informeerimata asus presidendiks kandideerima, oldi Moskva poliitilistes kuluaarides veendunud, et tema taga seisab Kreml, kel on ette otsustatud presidendivalimistele legitiimse ilme andmiseks vaja kõigi suuremate poliitiliste jõudude osalust.
Teada oli, et Kreml oli püüdnud osalema veenda Jabloko liidrit Grigori Javlinskit, pakkudes viimasele 25 miljonit dollarit, ent viimane oli järsult keeldunud. «Hakamada õnnestus neil pehmeks rääkida,» otsustasid analüütikud.
Süüdistab Putinit
Hakamada ise tunnistas, et pärast jõhkra meediamanipulatsiooni tingimustes toimunud duumavalimisi oli temagi esimene arvamine, et demokraadid peaksid presidendivalimisi üldse boikoteerima. «Ent seda tulnuks teha koos kommunistidega, ja jätta võistlusse ainult Kremli loodud pseudoparteid,» ütles ta.
Kui kommunistid soostusid osalema, siis polnud Hakamada sõnul enam midagi kaotada, ja ta otsustas anda järele initsiatiivgrupi palvele, kes teda kandideerima palus.
Kremli kätt oma kampaania taga on Hakamada kogu aeg eitanud, ning möödunud nädalal õnnestus tal oma «puhtuses» veenda ka suurt osa poliitikavaatlejaid.
Nimelt avaldas ta 14. jaanuaril ajalehes Kommersant pika ja väga terava artikli, kus süüdistas president Putinit «valedel baseeruva ühiskonna» loomises.
Süüdistusi põhjendades tõi Hakamada jutuks teemad, mille kohta on teada, et neis sfäärides ei talu Putin mingit kriitikat: nimelt Tshetsheenia ja terroristid. Ta nõudis, et ühiskond saaks ükskord ometi kuulda tõde 2002. aasta sügisel toimunud Dubrovka pantvangikriisi kohta.
Hakamada kinnitas, et toona pantvangistajatega kohtudes veendus ta, et viimastel polnud plaani kogu teatrimaja õhku lasta – ja seda nad ka ei teinud, kuigi, kui gaas juba hoonesse tungis, oleks selleks olnud aega. Siiski lasksid korrakaitsjad maha viimase kui ühe terroristi, otsekui soovides, et ei jääks kedagi, kes kohtus saaks tunnistusi anda.
«President Putin on otsustanud varjata tõde,» kirjutas Hakamada. «Kui president ehitaks demokraatiat, mitte diktatuuri, siis ta peab vastama, mis seal juhtus,» jätkas ta, lubades presidendiks saades nende sündmuste tagamaad paljastada.
«Meil on ühiskond, mis baseerub valedel, ühiskond, kus demokraatiat kasutatakse üksnes formaalse protseduurina, ühiskond, mis baseerub täielikul suletusel ja – kõige tähtsamana – ühiskond, mis baseerub hirmul,» kritiseeris Hakamada.
Paar päeva pärast selle kirjatöö ilmumist teatas vangistatud oligarhi Mihhail Hodorkovski liitlane, Iisraelis eksiilis viibiv ärimees Leonid Nevzlin, et kavatseb Hakamada valimiskampaaniat rahaliselt toetada.
Tshubais tõmbub eemale
Hakamada parteikaaslased Parempoolsete Jõudude Liidust olid alguses lubanud oma kaasvõitlejat kampaanias aidata, ent selle nädala alguses teatas Anatoli Tshubais – kes traditsiooniliselt kuulub parempoolsete Kremli-meelsemasse tiiba -, et tema Hakamadat ei toeta.
Samas teine liider Boriss Nemtsov, kes on ka ise Kremlit Tshetsheenia sõja pärast kritiseerinud, Hakamadast distantseerunud ei ole.
«Ma arvan, et Hakamada alustas kui Kremli käsilane, siis aga laskis end Hodorkovski leeril üle meelitada,» oletas eilses telefoniintervjuus Moskva Carnegie-keskuse analüütik Andrei Rjabov. «Tema artikkel tekitas Kremlis ilmselt väga terava reaktsiooni – see on näha selle järgi, et pärast selle ilmumist kadus Hakamada riiklike telekanalite eetritest.»
Kas ja kui põhjalikult on Hakamada Kremli välja vihastanud, on Rjabovi sõnul näha 28. jaanuaril – just siis lõpeb sõltumatutel kandidaatidel aeg 2 miljoni toetusallkirja kogumiseks. «Kui Kreml tahab, siis ta aitab Hakamadal neid allkirju saada, kui ei taha, siis kuulutatakse piisav hulk tema allkirju kehtetuks, nii et ta kandideerida ei saa,» oli Rjabov kindel.
Ent sõltumata Hakamada osalusest kujutavad eelseisvad presidendivalimised demokraatlike sümpaatiatega valijatele rasket dilemmat.
Et valimised toimuvad ilmselgelt manipuleeritud keskkonnas, leiavad paljud demokraadid, et parem oleks neid üldse boikoteerida. Ent teisest küljest, kuna Kreml vajab osalusprotsenti, siis on kindel, et paljude mittetulijate bülletäänid täidetakse võimu poolt siiski ära.
«Võiks hääletada kõigi vastu või Þirinovski ihukaitsja poolt, mis on sisuliselt üks ja seesama,» arutas sõltumatu ajakirjanik Julia Latõnina. «Ent ka sellega ei väära tulemust. Olukord on nagu vene muinasjutus – pöörad vasakule, kaotad käe, pöörad paremale, kaotad jala…»
Uudised
VE: Hakamada, Irina – naine Venemaa tippoliitikas
Irina Hakamada tekitab segadust Vene presidendikampaanias
Kadri Liik, toimetaja,22.01.2004
Kui Irina Hakamada detsembri lõpupäevadel kõigile üllatuslikult ja omaenesegi parteikaaslasi informeerimata asus presidendiks kandideerima, oldi Moskva poliitilistes kuluaarides veendunud, et tema taga seisab Kreml, kel on ette otsustatud presidendivalimistele legitiimse ilme andmiseks vaja kõigi suuremate poliitiliste jõudude osalust.
Teada oli, et Kreml oli püüdnud osalema veenda Jabloko liidrit Grigori Javlinskit, pakkudes viimasele 25 miljonit dollarit, ent viimane oli järsult keeldunud. «Hakamada õnnestus neil pehmeks rääkida,» otsustasid analüütikud.
Süüdistab Putinit
Hakamada ise tunnistas, et pärast jõhkra meediamanipulatsiooni tingimustes toimunud duumavalimisi oli temagi esimene arvamine, et demokraadid peaksid presidendivalimisi üldse boikoteerima. «Ent seda tulnuks teha koos kommunistidega, ja jätta võistlusse ainult Kremli loodud pseudoparteid,» ütles ta.
Kui kommunistid soostusid osalema, siis polnud Hakamada sõnul enam midagi kaotada, ja ta otsustas anda järele initsiatiivgrupi palvele, kes teda kandideerima palus.
Kremli kätt oma kampaania taga on Hakamada kogu aeg eitanud, ning möödunud nädalal õnnestus tal oma «puhtuses» veenda ka suurt osa poliitikavaatlejaid.
Nimelt avaldas ta 14. jaanuaril ajalehes Kommersant pika ja väga terava artikli, kus süüdistas president Putinit «valedel baseeruva ühiskonna» loomises.
Süüdistusi põhjendades tõi Hakamada jutuks teemad, mille kohta on teada, et neis sfäärides ei talu Putin mingit kriitikat: nimelt Tshetsheenia ja terroristid. Ta nõudis, et ühiskond saaks ükskord ometi kuulda tõde 2002. aasta sügisel toimunud Dubrovka pantvangikriisi kohta.
Hakamada kinnitas, et toona pantvangistajatega kohtudes veendus ta, et viimastel polnud plaani kogu teatrimaja õhku lasta – ja seda nad ka ei teinud, kuigi, kui gaas juba hoonesse tungis, oleks selleks olnud aega. Siiski lasksid korrakaitsjad maha viimase kui ühe terroristi, otsekui soovides, et ei jääks kedagi, kes kohtus saaks tunnistusi anda.
«President Putin on otsustanud varjata tõde,» kirjutas Hakamada. «Kui president ehitaks demokraatiat, mitte diktatuuri, siis ta peab vastama, mis seal juhtus,» jätkas ta, lubades presidendiks saades nende sündmuste tagamaad paljastada.
«Meil on ühiskond, mis baseerub valedel, ühiskond, kus demokraatiat kasutatakse üksnes formaalse protseduurina, ühiskond, mis baseerub täielikul suletusel ja – kõige tähtsamana – ühiskond, mis baseerub hirmul,» kritiseeris Hakamada.
Paar päeva pärast selle kirjatöö ilmumist teatas vangistatud oligarhi Mihhail Hodorkovski liitlane, Iisraelis eksiilis viibiv ärimees Leonid Nevzlin, et kavatseb Hakamada valimiskampaaniat rahaliselt toetada.
Tshubais tõmbub eemale
Hakamada parteikaaslased Parempoolsete Jõudude Liidust olid alguses lubanud oma kaasvõitlejat kampaanias aidata, ent selle nädala alguses teatas Anatoli Tshubais – kes traditsiooniliselt kuulub parempoolsete Kremli-meelsemasse tiiba -, et tema Hakamadat ei toeta.
Samas teine liider Boriss Nemtsov, kes on ka ise Kremlit Tshetsheenia sõja pärast kritiseerinud, Hakamadast distantseerunud ei ole.
«Ma arvan, et Hakamada alustas kui Kremli käsilane, siis aga laskis end Hodorkovski leeril üle meelitada,» oletas eilses telefoniintervjuus Moskva Carnegie-keskuse analüütik Andrei Rjabov. «Tema artikkel tekitas Kremlis ilmselt väga terava reaktsiooni – see on näha selle järgi, et pärast selle ilmumist kadus Hakamada riiklike telekanalite eetritest.»
Kas ja kui põhjalikult on Hakamada Kremli välja vihastanud, on Rjabovi sõnul näha 28. jaanuaril – just siis lõpeb sõltumatutel kandidaatidel aeg 2 miljoni toetusallkirja kogumiseks. «Kui Kreml tahab, siis ta aitab Hakamadal neid allkirju saada, kui ei taha, siis kuulutatakse piisav hulk tema allkirju kehtetuks, nii et ta kandideerida ei saa,» oli Rjabov kindel.
Ent sõltumata Hakamada osalusest kujutavad eelseisvad presidendivalimised demokraatlike sümpaatiatega valijatele rasket dilemmat.
Et valimised toimuvad ilmselgelt manipuleeritud keskkonnas, leiavad paljud demokraadid, et parem oleks neid üldse boikoteerida. Ent teisest küljest, kuna Kreml vajab osalusprotsenti, siis on kindel, et paljude mittetulijate bülletäänid täidetakse võimu poolt siiski ära.
«Võiks hääletada kõigi vastu või Þirinovski ihukaitsja poolt, mis on sisuliselt üks ja seesama,» arutas sõltumatu ajakirjanik Julia Latõnina. «Ent ka sellega ei väära tulemust. Olukord on nagu vene muinasjutus – pöörad vasakule, kaotad käe, pöörad paremale, kaotad jala…»