Tehnikateadlane Jaan Aarman(n) sündis 18.09.1885.a. Ropka vallas.
Pärast Peterburi mäeinstituudi lõpetamist 1914.a. oli 1920.a-ni
Donbassi sõekaevanduse direktor.
1920-1923-aastail töötas Kohtla ja Kukruse kaevanduse juhatajana.
Seejärel töötas1937-ni riigikontrolli organites, siis aasta aega majandusministeeriumis mäeameti juhatajana.
Tema algatas 1939.a Maardu fosforiidikaevanduse rajamise, mida juhtis ise kaks aastat.
Nüüd sidus Jaan Aarman end TPI-ga ja oli siin mäekateedri õppejõud 1958. aastani.
Tema uurimustöö oli põlevkivikaevanduste tuulutamise ja selle parameetrite määramine. Katseid tegi ta Kukruse kaevanduses.
J. Aarman oli mäetööstuse oskussõnastiku loojaist. Tema peatöö on Mäetööde õpperaamat , ilmus 1933.a.
Jaan Aarman andis palju huvitavat materjali põlevkivimuuseumi kogudesse.
J. Aarman suri Tallinnas 08.01.1978.
Arthur Ruusmaa põlevkivimuuseumi materjalide ja EE lisakõite alusel.
Aarman(n), Jaan – tehnikateadlane
Tehnikateadlane Jaan Aarman(n) sündis 18.09.1885.a. Ropka vallas.
Pärast Peterburi mäeinstituudi lõpetamist 1914.a. oli 1920.a-ni
Donbassi sõekaevanduse direktor.
1920-1923-aastail töötas Kohtla ja Kukruse kaevanduse juhatajana.
Seejärel töötas1937-ni riigikontrolli organites, siis aasta aega majandusministeeriumis mäeameti juhatajana.
Tema algatas 1939.a Maardu fosforiidikaevanduse rajamise, mida juhtis ise kaks aastat.
Nüüd sidus Jaan Aarman end TPI-ga ja oli siin mäekateedri õppejõud 1958. aastani.
Tema uurimustöö oli põlevkivikaevanduste tuulutamise ja selle parameetrite määramine. Katseid tegi ta Kukruse kaevanduses.
J. Aarman oli mäetööstuse oskussõnastiku loojaist. Tema peatöö on Mäetööde õpperaamat , ilmus 1933.a.
Jaan Aarman andis palju huvitavat materjali põlevkivimuuseumi kogudesse.
J. Aarman suri Tallinnas 08.01.1978.
Arthur Ruusmaa põlevkivimuuseumi materjalide ja EE lisakõite alusel.