Gripp murrab vaesusega võitlevat Piirissaart
Marko Püüa, PM reporter, 14.01.2004
Süveneva vaesuse ja vananeva rahva pärast muretsevat Piirissaart tabas aasta hakul uus häda, kui väikesaarele pääses möllama gripipisik.
Gripilaine jõudis Eesti vaeseima, Vene piirist vaid paari kilomeetri kaugusel asuva Piirissaare valla inimeste kallale tõenäoliselt koos ühe saareelanikuga, kes käis Tallinnas aastavahetust veetmas.
Vähemalt pakkus niimoodi Piirissaare poe juhataja Feodora Kuzina (50), kes ütles Postimehele, et saarel praegu talvel elavast ligikaudu kuuekümnest elanikust on gripp juba ehk rohkem kui kümnele külge hakanud.
Kuudepikkune eraldatus
Nohusele ninale vaatamata oli Kuzina eile siiski poeleti ääres, et vähestele poeskäijatele kaupa müüa. «Me pole kuu aega kaupa saanud, sest ühendust mandriga polnud, täna läks buraan õnneks esimest korda üle ja reedel saab uut kaupa,» rääkis ta.
Piirissaare rahvas on sellega harjunud, et nad ei saa mandriga tihtipeale kuude kaupa ühendust. Kui jääd on, siis sõidetakse mootorsaani ehk buraaniga või käiakse see 12 kilomeetrit jala maha.
Ainus pidev side «suure maaga» on neil tänu piirivalvele, kes teeb saarele ühe sõidu nädalas, et vahtkond välja vahetada.
Viletsa ühenduse tõttu peab Kuzina korraga suure koguse kaupa ära tellima. Viimase vormistas ta septembris, võttes poodi näiteks 25 kasti makarone, millest kaks on veel järel.
Hästi lähevad kaubaks ka kommid, küpsised, jahu, sealihakonservid, või, tee ning loomulikult viin meestele.
Viis aastat tohtrita
Kommide ja konservidega aga haiguste vastu ei saa, kuid peale vanavanematelt päritud ravivõtete pole saarerahval mujalt abi loota. Viimase kolme aasta jooksul on Piirissaarel olnud viis arsti. Viimane velsker jäi sügisel haigeks ning naasis Tartusse, kuid pole tänaseni tagasi tulnud.
Piirissaare vallavanem Maria Korotkova (45) on nüüd nii velskri kui ka kaubavedaja eest. Eilegi sokutas ta end mootorsaanile ja lasi end üle järvejää mandrile sõidutada. Sealt sai ta küüdiga 60 km kaugusele Tartusse polikliinikusse.
Polikliinikus ostis Korotkova 260 krooni eest ravimeid, mida rahvas tuua palus. «Täidan arsti kohuseid ka, sest inimesed jooksevad ju hädas minu kui vallavanema juurde, aitan neid siis kas või hea sõnaga,» ütles ta.
Vallavanema sõnul pole Piirissaarel tulevikust esmapilgul midagi head loota, sest rahvas vananeb, ranged seadused seavad piiranguid kalapüügile ning suurt midagi pole järel ka kuulsast sibulakasvatusest, sest odavate Poola mugulatega ei suuda saareelanikud võistelda.
Nii tuligi Korotkoval tõdeda, et Piirissaares on rikas inimene kuni 2400-kroonise kuuteenistusega pensionär. Samas on vanuritega seotud ka üks idee, millest vallavanem loodab saarele kasu saada.
Korotkova tahab saada Euroopa Liidu või mõne muu välisfondi abi, et ehitada saarele kuni kuuskümmend inimest mahutav hooldekodu.
Selle klientideks oleksid värskest õhust ja kalast lugu pidavad varakad välismaised vanurid. Hooldekoduga loodab Piirissaare vallavanem tabada kaks kärbest ühe hoobiga – tuua saarele raha ning ühes vanainimestega ka arstiabi.
Piirissaar
Tulu ühe elaniku kohta 733 krooni.
• 7,8 km² suurune saar Peipsi järves Tartu maakonnas.
• Ametlikult elab vallas 105 inimest, kuid talviti on alalisi elanikke kuuekümne ringis (1920. aastal kuni 700 inimest). Ligikaudu 70 protsenti elanikest on pensionieas.Saarel elab svaid kolm last.
• Piirissaarele saab sõita laevaga Laaksaare sadamast (10 km) ja tiiburlaevaga Tartust (63 km).
• Kohalike elanike põhiliseks sissetulekuallikaks on olnud kalapüük ja sibulakasvatus.
• Valla eelarve oli mullu 1,35 miljonit krooni, millest 600 000 krooni kulus mandri ja saare vahelise transpordi dotatsiooniks.
Allikas: PM, rahandusministeerium
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Piirissaare vald
Gripp murrab vaesusega võitlevat Piirissaart
Marko Püüa, PM reporter, 14.01.2004
Gripilaine jõudis Eesti vaeseima, Vene piirist vaid paari kilomeetri kaugusel asuva Piirissaare valla inimeste kallale tõenäoliselt koos ühe saareelanikuga, kes käis Tallinnas aastavahetust veetmas.
Vähemalt pakkus niimoodi Piirissaare poe juhataja Feodora Kuzina (50), kes ütles Postimehele, et saarel praegu talvel elavast ligikaudu kuuekümnest elanikust on gripp juba ehk rohkem kui kümnele külge hakanud.
Kuudepikkune eraldatus
Nohusele ninale vaatamata oli Kuzina eile siiski poeleti ääres, et vähestele poeskäijatele kaupa müüa. «Me pole kuu aega kaupa saanud, sest ühendust mandriga polnud, täna läks buraan õnneks esimest korda üle ja reedel saab uut kaupa,» rääkis ta.
Piirissaare rahvas on sellega harjunud, et nad ei saa mandriga tihtipeale kuude kaupa ühendust. Kui jääd on, siis sõidetakse mootorsaani ehk buraaniga või käiakse see 12 kilomeetrit jala maha.
Ainus pidev side «suure maaga» on neil tänu piirivalvele, kes teeb saarele ühe sõidu nädalas, et vahtkond välja vahetada.
Viletsa ühenduse tõttu peab Kuzina korraga suure koguse kaupa ära tellima. Viimase vormistas ta septembris, võttes poodi näiteks 25 kasti makarone, millest kaks on veel järel.
Hästi lähevad kaubaks ka kommid, küpsised, jahu, sealihakonservid, või, tee ning loomulikult viin meestele.
Viis aastat tohtrita
Kommide ja konservidega aga haiguste vastu ei saa, kuid peale vanavanematelt päritud ravivõtete pole saarerahval mujalt abi loota. Viimase kolme aasta jooksul on Piirissaarel olnud viis arsti. Viimane velsker jäi sügisel haigeks ning naasis Tartusse, kuid pole tänaseni tagasi tulnud.
Piirissaare vallavanem Maria Korotkova (45) on nüüd nii velskri kui ka kaubavedaja eest. Eilegi sokutas ta end mootorsaanile ja lasi end üle järvejää mandrile sõidutada. Sealt sai ta küüdiga 60 km kaugusele Tartusse polikliinikusse.
Polikliinikus ostis Korotkova 260 krooni eest ravimeid, mida rahvas tuua palus. «Täidan arsti kohuseid ka, sest inimesed jooksevad ju hädas minu kui vallavanema juurde, aitan neid siis kas või hea sõnaga,» ütles ta.
Vallavanema sõnul pole Piirissaarel tulevikust esmapilgul midagi head loota, sest rahvas vananeb, ranged seadused seavad piiranguid kalapüügile ning suurt midagi pole järel ka kuulsast sibulakasvatusest, sest odavate Poola mugulatega ei suuda saareelanikud võistelda.
Nii tuligi Korotkoval tõdeda, et Piirissaares on rikas inimene kuni 2400-kroonise kuuteenistusega pensionär. Samas on vanuritega seotud ka üks idee, millest vallavanem loodab saarele kasu saada.
Korotkova tahab saada Euroopa Liidu või mõne muu välisfondi abi, et ehitada saarele kuni kuuskümmend inimest mahutav hooldekodu.
Selle klientideks oleksid värskest õhust ja kalast lugu pidavad varakad välismaised vanurid. Hooldekoduga loodab Piirissaare vallavanem tabada kaks kärbest ühe hoobiga – tuua saarele raha ning ühes vanainimestega ka arstiabi.