«Siiani on olnud olukord väga ebaselge ja ma olen tõepoolest lahkumise üle põhjalikult mõelnud,» tunnistas Raag. «Murelokku pole hetkel aga mõtet lüüa, esmalt tuleb ära oodata valitsuse hinnang rahvusringhäälingu loomisele.»
Hoolimata eelmisel aastal parlamendis kinnitatud ETV ja Eesti Raadio (ER) arengukavast jäi avalik-õiguslikel kanalitel riigitoetus nii programmi arendamiseks kui ka seadmete ostuks saamata. Ka ei ole järgmise aasta riigieelarves summat, mida ringhäälingunõukogu rahvuslikule raadiole ja televisioonile soovinuks.
Nüüd loodavad tele- ja raadiojuhid sügisel valminud audiitorfirma KPMG pool miljonit krooni maksnud uuringule, mis näeb muu hulgas ette ETV ja ERi ühendamist ning uue ringhäälingumaja ehitamist.
Sama uuringu põhjal valmis ringhäälingunõukogu, tele- ja raadiojuhtide ning kultuuri-, rahandus- ja justiitsministeeriumi esindajatel hiljuti rahvusringhäälingu tegevuskava, mis pidi algselt valitsuse päevakorras olema eile. Postimehele teadaolevalt soovis rahandusministeerium kava arutelu aga edasi lükata, sest eilne aasta viimane istung koosnes väga paljudest päevakorrapunktidest.
Valitsuse pressinõuniku Hanna Hinrikuse sõnul hakkab valitsus rahvusringhäälingu kava arutama uuel aastal.
Raagi hinnangul ei saa ei Eesti Raadiot ega ETVd seni nimetada avalik-õiguslikuks, sest poliitikutel puudub nii ühtne visioon kui ka soov tagada ringhäälingule hetkepoliitikast sõltumatu rahastamine, mis peaks stabiilseks arenguks olema kokku lepitud vähemalt 3-5 aastaks.
«Kui riik omanikuna endale seda süsteemi selgeks ei tee ja sisulist muutust ei tule, siis ei ole vahet, kes minu asemel sellel ametikohal on – kas või mu ammulahkunud vanaema,» nentis Raag. Ta võrdles senist ETVd Venemaa või Itaalia tüüpi riigitelevisiooniga, mis üksnes mängib avalik-õiguslikku mudelit.
Esimest korda jõudsid kuuldused Raagi võimalikust lahkumisest avalikkuse ette eelmisel nädalal, mil Kanal 2 saatejuht Urmas Ott päris selleteemalist kommentaari autorisaatesse «Happy Hour» tulnud ETV juhatuse liikmelt Juhan Paadamilt. Toona lükkas Paadam jutu ümber.
Mitu Eesti Televisiooni töötajat kinnitasid Postimehele, et Raagi võimalikust lahkumisest on telemajas juba ammu räägitud. Töötajad pole rahul ka juhatuse tööga, seda enam, et Ilmar Raag on juba kuu aega puhkusel ning juhatuse töö justkui seisaks.
Nii teletegijad ise kui ka ETV konkurendid on praegusele programmile ette heitnud liigset heitlikkust ning väikest vaadatavust.
«Pole mõtet näidata õhtul kell 7 uudiseid, mida keegi ei vaata, sest samal ajal näitab TV 3 oma «Seitsmeseid uudiseid»,» tõi üks teletöötaja näite.
Ilmar Raag, mis oli teile Eestis aastavahetuse
suurim teleelamus?
Tegelikult oli positiivseim hoopis jõulude ajal näidatud Siiri Sisaski kontsert lumetuisus. Halva ilmaga pole ju ükski normaalne inimene väljas, aga seal olid kõik lauljad kohal ja see andis eheda tunde. Teine asi, et pärast nõukogude aega pole nii palju valgustust ja kaameratehnikat telemajast välja saadetud.
Aga halvim teleelamus?
Kutse-eetika keelab seda öelda. Oma kanali inimesi ma ei halvusta ja teiste kanalite inimesi ei tohi halvustada. Kohe, kui erakanalite inimesi kritiseerin, tekib mul huvide konflikt.
Aga hinges tahaksite kritiseerida?
Eks jutud räägitakse nagunii kusagil ära. Küsimus on meedias, kuhu see paisata. Mitteütlemine nõuab enesekontrolli. Aeg-ajalt siiski ei suudeta suud kinni hoida ja ma pean seda veaks.
Tele-raadiokomitee juba paistab
Millal saabub ETV tuleviku kohta rahu ja selgus? Kümme aastat on olnud arusaamatuid poliitilisi lainetusi, mis pole kuhugi viinud.
Ma tundun endale seda öeldes idioodina, kuid rahu võib saabuda selle aasta lõpus. Üle kivide ja kändude, aga võib tulla. Valitsus peaks sel aastal otsustama, mis saab rahvuslikust ringhäälingust ja kuidas kaks (ETV ja Eesti Raadio – U.S.) organisatsiooni kokku panna. Noh, nii mitmeski mõttes on sõnades ka eelmised valitsused seda lubanud. Teiselt poolt pole ükski teine valitsus lahendusele nii lähedal olnud. Läänes on avalik-õigusliku ringhäälingu näitajaks, et selle finantseerimine on sõltumatu poliitilisest tahtest. Meil see nii pole. Meil on pigem klassikaline riigitelevisioon.
Raha tähendab rahu?
Lõpuks küll. Kuna ETVs on palju missiooniinimesi, siis tehakse saateid ka siis, kui raha oleks vaid miljon krooni.
Miks arvate, et praegune valitsus ikkagi tahab ETV suhtes selgust ja rahu majja?
Nad on sellest olulisel määral rääkinud. Olen näinud kolme valitsust ja keegi pole eravestlustes ja sõnades probleemi lahendamisel nii kaugele jõudnud. Parts on öelnud, et soovib probleemi ükskord lahendada. Kuni ta pole vastupidist tõestanud, võime talle ju selle usalduskrediidi anda.
Kui tihti saate poliitikutelt kõnesid ja õpetussõnu?
Eelkäijatelt olen kuulnud, et varem oli seda palju rohkem.
Tähendab, et ka teid on õpetatud?
Kõnesid on tulnud, aga suhteliselt vähe. Ma pole pidanud otsuseid poliitikute pärast muutma.
Kirjeldage kõige kriitilisemat kõnet?
See oli pigem tagantjärele kriitika ühe saatelõigu kohta. Küsiti, kas see lõik esindab saatejuhi huve või on ETV ametlik nägemus. Poliitikud arvavad, et ETV juht juhendab iga ajakirjaniku iga sõna. Tegelikult see nii pole.
Kumb on ohtlikum: poliitiline surve või reklaamiraha surve?
Me ju teame, kui pikalt on valitsused Eestis võimul. Kui ETV oleks poliitiliselt sõltuv, peaksime iga kahe aasta tagant programmi muutma. Aga kanal, mis edastab reklaami, tegutseb ellujäämisinstinktil ja peab kuulama, mida vaataja soovib. Tänase seisuga on mul mitmes mõttes südametunnistus puhtam, et me ei pea edastama programmi, mida erakanalid. Mul on tunne, et vähemalt suures osas peaks me Eestis elukeskkonda paremaks tegema, mitte pakkuma seda, mida vaatajate mass otsib.
Teie käe all on ETV muutunud elitaarsemaks. Aga ikka on saateid, mis sinna ei sobi. Minu arvates käib Eesti kolme kanali vahel jätkuvalt halastamatu võitlus, sõltumata sellest, kas tegu on avalik-õigusliku või eratelejaamaga.
Elitaarsuse juures, mis on üheks programmi nurgakiviks, peab ETV täitma tühikut, mida muu Eesti meedia ei täida või täidab nõrgalt. See on kvaliteet-ajakirjandus. Kuna turg on väike ja kõik, kes tuginevad turule, ei saa kvaliteedile rõhuda. On oht, et muutume eebenipuust torniks ja ka vaatajad tajuvad meid kui eemalolijaid. Me ei tohi olla konservatiivsed ega liiga akadeemilised. Peame aeg-ajalt provotseerima. Meie huvi on tekitada diskussiooni. ETV programmist ei tohi meelelahutus puududa. Kõrgharidusega inimesed pole monstrumid, ka nemad otsivad meelelahutust. Eestikeelse vaimu suurim oht on kanaliseerumine jutusaadetesse.
ETV programmi juurde jõuame hiljem. Teie olete ETV ja Eesti Raadio ühinemise veendunud pooldaja. Miks?
Olen kokkuvõttes tööstusliku haridustaustaga ja meie majandusruumis on suured organisatsioonid paratamatult ka tugevamad. Aga ühinemisel on ka omad ohud
Kas näete endal ühinenud tele-raadiokomitees juba kohta?
Selle juhiks ma kindlasti ei kandideeri.
Küllap tahetakse sinna poliitikut tuua?
See on oht, et nii võib minna. Vastuargumendiks on, et need, kes oskavad teha ETVd, ei nõustuks poliitilise juhtimisega. Võib ju proovida, et kutsuda mõni poliitik AKd juhtima…
Aga olete kindel, et poliitikud suudavad kiusatusele vastu panna ja tele-raadiokomiteest eemale hoida?
Jah, koht on ahvatlev, aga kuna valitsused vahetuvad kiiresti, siis surve võib alati muutuda. Sinna on vaja missioonitundega optimisti ja entusiasti. Ta peab olema organisatsiooniteoreetik, sest ETV muutub kogu aeg. Möönan, et poliitiku tulek juhiks on oht, kuid organisatsioonide liitmine on kokkuvõttes kasulikum.
Kui kindlalt praegu oma toolil istute? Olete ju aeg-ajalt ähvardanud lahkuda.
Kui võtsin koha vastu, siis ütlesin nagu Aare Urmgi, et kui pole raha plaanide realiseerimiseks, siis imet ei tee. Meid üleliia hellitatud pole. 2004 paistis vahepeal juba väga murederohke, sest programmi maht näis vähenevat, inimesi tulnuks koondada… Ma ei tahtnud selliseid otsuseid teha. Aga kokkuvõttes läks meil hästi, et eelarve on sama suur kui eelmisel aastal.
ETV juhid oskavad ajalehtedega manipuleerida – et sügisel, eelarve tegemise ajal, nutetakse, et raha pole, staarid lahkuvad, lemmiksaated lõpetatakse… Teiegi olete selle võtte omandanud.
Pakun välja vastupidise variandi. Eesti ajakirjanikel on sügiseti fenomenaalne oskus provotseerida nimesid. Teeme alati ka musta eelarve stsenaariumi, millest me kuhugi ei teata. Alati leitakse aga tundmatuks jääda sooviv ETV töötaja, kes räägib, millised saated võivad ära jääda. Siis helistab ajakirjanik ja küsib kommentaari ärajäävate saadete kohta. Telejuht vastab, et «teoreetiliselt on see võimalik, kuid ärme sellest räägime». Ajakirjanik unustab viimase poole, ja lugu ongi valmis. See on kahetsusväärne traditsioon, mis püsib sama kindlalt kui sügisesed streigid Pariisi metroos.
ETV taotleb kvaliteeti
Mille kohta saate öelda, et selle asja tegin mina, Ilmar Raag, ETVs ära?
Ma ei tohiks seda öelda. Suur osa asju on tehtud meeskonnatööna. Korjasin vilju, mida alustati Aare Urmi ajal. Murdsime välja tegevmiinusest. Oleme viimased aastad lõpetanud rahaliselt plussis. Oleme pannud tööle meie turundus- ja avalike suhete osakonna. Kaheldava väärtusega otsused, mille puhul ma ei tea, kas tuleks olla uhke või mitte – oleme ainus kanal, kus ei näidata seepi; oleme ainus kanal, kus primetime´is on lastesaade. Mina olin selle taga, et «ESTO TV» ja «Tegelikkuse KesKus» on meie programmis. Oleme pannud käima dokfilmide programmi.
Kahe asja puhul viskaks kinda vastu. Kui meie erakanalid saaksid ka riigilt umbes 100 miljonit krooni, lõpetaksid nad seebisarjade näitamise keset armastusstseeni. Tean paljusid inimesi, kes vaatasid sel nädalal Elektra juhitud laste «Laulukarusselli» ja olid jahmunud saatejuhi seksuaalselt väljakutsuvast riietusest. See oleks sobinud ehk «Mamma mia» hilisõhtusesse saatesse, mitte aga kaheksa-aastaste lauluvõistlusele.
Ma ei usu, et erakanalid loobuksid seebist. Seep on majanduslikult kõige odavam ja efektiivsem sari. Selle saab kätte paari tuhande krooniga. Oleks erakanalitel raha rohkem, teeksid nad rohkem kvaliteetsaateid. Kui üks Eesti erakanal teenib aastas 20 miljonit, aga ei ole seebist loobunud, miks peaks ta seda siis hiljem tegema. Samas usun, et kui erakanalitel oleks veel suurem kasum, siis ehk loovutaksid nad sellest üht-teist ka kvaliteetsaadetele. Mis Elektrasse puutub, siis teeb mulle pigem muret Eesti ajakirjanduses hiiliv silmakirjalikkus ja võltsvagadus. Kui Elektra riietust pidada liiga seksuaalseks, siis tuleks alustuseks maalt välja saata enamik Eesti moeloojaid.
Kas ETV uudistega, mis peaksid olema avalik-õigusliku kanali nurgakiviks, olete rahul? Kas te peate olema Tallinna city´s nii kallil üüripinnal? Kas tunnete kõiki ETVs palgal olevaid inimese ja teate nende ülesandeid?
Uudised võiks olla palju paremad, aga nii on kõikjal. Arvan, et ETV uudised pole halvemad kui Eesti paremate uudiste keskmine standard. Suhestan selle korraks rahasse. Soome YLE uudistetoimetuse eelarve on 10 korda suurem, aga ma ei arva, et nad on meist 10 korda paremad. Võib-olla kaks korda.
Meil on suured majad, mida üürime välja, ja pind, mida televisioon kasutab, on audiitori arvates odavam kui keskmiselt samas piirkonnas. Kinnisvara suhtes pole mingit raiskamist.
ETV on tõenäoliselt üks väheseid Euroopa telejaamu, kes laiutab stuudiote ja kontoritega südalinnas.
Kölni südalinnas asub üks Saksamaa suuremaid avalik-õiguslikke telejaamu WDR. Nende hooned on meie omadest mitu korda suuremad. Mulle meeldiks, ja pean ka loomulikuks, kui uus hoone ehitatakse linnast välja. Meie praegune hoone on moodsa televisiooni tegemiseks amortiseerunud.
Inimestest. Tunnetate, et nad kõik kaheksa tundi päevas ETV heaks töötavad?
Kõiki ameteid ma täpselt ei tea. Ma pole seadnud reegliks sunnismaisust. On teada, et enamik meie kolme telejaama saadetest on tehtud samade inimeste poolt. ETV inimesed teevad ka Kanal 2 ja TV3 saateid. Saatetegijad töötavad projektipõhiselt ega saa kaheksa tunni eest raha.
Kui palju ETVs inimesi töötab?
Umbes 380.
Ja neil on tõesti rakendust?
Arvan küll. On osakondi, kuhu oleks rohkem inimesi vaja. Näiteks meie säilitusfond jõuaks praeguse inimeste arvuga arhiivi digitaliseerimisega lõpule 70 aasta pärast. Rahvusringhäälingu jaoks tehtavad struktuuriplaanid näevad ette efektiivsuse pitsitamist. Raadioga kokku minnes on 2-3 protsenti kokkuhoidu võimalik ja ETV eelarve juures on see 4-5 miljonit.
AKle uus ankur
Kui jätta raha kõrvale, siis millised on ETV suuremad mured?
Kõik meie telejaamad on vanamoodsad. Eesti ühiskond on kihistunud, aga meie üritame kõigile meeldida. Maailmas tehakse tänu digitaaltelevisioonile sihtgruppidele mõeldud kanaleid. USAs on sihtrühmakanalitel rohkem vaatajaid kui üldkanalitel. Me ei saa panna kõrvuti eri sihtrühmadele mõeldud saateid, sest üks rühm vihkab teise kangelasi.
Millal tuleb ETV 2?
Kohe kui digitaaltelevisioon käivitub ja muutub veidigi enam töökorras olevaks. Sõltumata ühinemisest raadioga oleme võtnud suuna 2005. aasta lõpus või 2006. alguses teise pro-grammi väljaandmisele.
Teine probleem on selles, et Eestis on talente tohutult vähe. Alustasime uute talentide kasvatamist. Üheks projektiks olid dokfilmid «Eesti lood». Mõistsime, et kulub vähemalt kolm aastat, enne kui nad hakkavad formaati tajuma.
«Teeveejahutaja» on teine projekt, kus otsime uut Kivirähki või Juurt.
Rahva kriitilist vastukaja on saanud AK ankrute tase, sporditoimetuse langus pärast Toomas Uba surma, Raivo Suni erakordselt unine aastalõpuintervjuu Juhan Partsiga – need on vaid mõned näited. Miks ei võinud rahva jaoks olulist intervjuud peaministriga teha näiteks Vahur Kersna või Aarne Rannamäe?
Pean paratamatult ütlema, et probleemid pole kadunud. Telest kirjutajad lasevad end tihti mõjutada enda ja sõprade meeleolust.
Aga kui AK ankur loeb paberilt küsimuse? la «Kuidas teil läheb?», siis pole sõprade arvamust vaja kuulata.
Okei. Aga sel ankrul on meeletu fanclub. Muudatusi tuleb teha samm-sammult.
Millal tuleb AKsse uus ankur?
Kujutan ette, et ikka sel aastal.
Olete rahul ETV endiste staaridega, keda kutsutakse tagasi ja pannakse saateid juhtima – Urmas Ott, Reet Oja, Maire Aunaste? Kas see mäng väärib küünlaid?
Oti «Augustivalgus» oli väga hea projekt.
Aga Kanal 2s on tal praegu väga vähe vaatajad. Reet Oja ja «Unetus» pole samuti tipus. Kas nende aeg on möödas?
Arvan, et ei ole. Populaarsetel jutusaadetel pole kuskil meeletult vaatajaid. Ott on kahtlemata prestii?iprojekt.
Keda tahaksite kindlasti erajaamadest ETVsse kutsuda?
Hannes Võrno, ta on kindlasti armastatud saatejuht. «Koos-oleku» meeskond on hea – sellest kuuldes vihastasin, et miks ma ise selle peale ei tulnud. «Mamma mia» ja Tuuli Roosmaa on tegijad.
Kui keegi suudaks öelda, mis on ETV liin, siis me seda ka teeks. Praegu ütleb iga vaataja, et ETV peab olema tema nägu.
Tahab filme teha
Ilmar Raag, olen kuulnud, et hakkate peatselt mängufilmi tegema. Millal?
Kirjutan kahte stsenaariumi. Veel pole teada, milline käiku läheb. Aga teles töötades ma filmi tegema ei hakka.
Kes te olete hingelt rohkem: filmi- või teletegija?
Telejuht on paratamatult ideoloog ja administraator. Tahaks olla lihtsalt tegija. Aga praegu on mul missioonist tulenevaid kohustusi.
Telemajas räägitakse, et kui tõesti on käes kriitilisem hetk või vajadus kiire otsuse järele, siis te olete kadunud. On see nii?
Ju siis pole tahetud mind kätte saada. See on üks hädavaledest ja ettekäänetest.
Kas Ilmar Raag on praegu uutele tööpakkumistele avatud, et loobuda närvilisest telejuhitööst?
Niipalju on aumõiste mulle selge, et enne, kui rahvusringhäälingu tulevik ja juhtkond pole selgunud, ei võta ma vastu ühtegi pakkumist.
Uudised
VE: Raag, Ilmar – ETV juht
ILMAR RAAG: Potjomkinluse lõpp
(07.04.2004)
Ilmar Raag kirjutab, miks Eesti Televisioonis venekeelsete saadetega jätkamine on kallis ja mõttetu.
Juba ligi 13 aastat oleme mitmel rindel tegelenud mainekujundusega, põlgamata seejuures ära kuulsa vürst Potjomkini sajanditevanust meetodit. Mäletatavasti olevat see vürst 1787. aastal Katariina II külaskäigu puhul lasknud ehitada dekoratiivseid külasid, et oma valdustest paremat muljet jätta. Teise folkloorse loo järgi olevat Potjomkin lasknud lubjata üksnes külamajade teeäärsed küljed, mis olevat olnud täiesti piisav, sest oli teada, et Katariina II majade vahele jalutama ei lähe.
Kaks sajandit hiljem võõpame ka meie oma fassaade, et kaugetele keisritele head muljet jätta. Nii näiteks on venekeelsed telesaated eesti kanalites olnud kohalikus mõistes suurejooneliseks potjomkinluseks. Seejuures on kõik saatetegijad väga andekad ja huvitavad inimesed, nii nagu ka nende saated, ent iial ei ole küsimus venekeelsete saadete olemasolus, vaid ikka nende tegelikus mõjus.
Vene saade, eesti vaataja
Kui ideaalis on kohalik venekeelne meedia tähtis integreerunud Eesti ühiskonna tekkeks, kus hoolimata keelelisest kogukonnast järgitakse sarnaseid ideaale, siis reaalselt on venekeelset meediat toetatud ja talutud statistika instrumendina, tõestamaks et demokraatlik Eesti ei ahista vähemusrahvaid: “Vaadake, isegi meie eesti telekanalites on nii ja nii mitu tundi aastas venekeelseid saateid.”
Ometi puudub vene meedia kvantitatiivsel hulgal tegelik mõjumõõt. OSCE tüüpi organisatsioonile oli neid tunde piisavalt, aga reaalse integratsiooni puhul ei saa keegi väita, et Eesti krooni tugevusel on olnud väiksem integreeriv mõju kui venekeelsetel telesaadetel.
Vaadakem mõningaid segadusse ajavaid fakte. ETV venekeelseid uudiseid ei vaata eriti palju inimesi (keskmiselt 45 000). Olgu nii. Ometi ei ole asi saadetes. Ka näiteks väga huvitavat “Subbotejat” Kanal 2-st vaatab veelgi vähem venelasi (keskmiselt 3500), sest 9/10 “Subboteja” vaatajatest on hoopis eestlased (30 000).
Kui “Unetusel” on tervikuna rohkem vaatajaid, siis tegelikkuses vaatavad ka seda saadet peamiselt eestlased (72 000 eestlast, 4200 venelase vastu). Võib-olla on need saated liiga intelligentsed venekeelse vaatajaskonna suuremale massile? Ei usu. Isegi kui ette kujutada, et üks eesti kanal hakkaks näitama kohalikku venekeelset seepi, siis vaataksid sedagi peamiselt eestlased. Kuid mida siis venelased vaatavad?
Vedur ja võileib
Kui 1990. aastate alguses lõpetati Kesktelevisiooni ülekandmine maapealse televisiooni sagedustel, siis ei pöördunud frustreerunud venelased kindlasti mitte eesti meedia poole, vaid tekkinud vaakum käivitas uskumatu hooga kaabeltelevisiooni arengu. Kui vaadata venelaste praegusi vaatamisharjumusi, siis 94% sellest on kaabli ja satelliidi kaudu levivad kanalid. Selline areng paljastab fakti, millest seni hea meelega mööda vaadati. Nimelt on televaataja jaoks saate kvaliteedi lõppteguriks tema positsioneering ja levi. Kui meie põllumajanduseski on ammu aru saadud, et ükskõik kui hea maitsega Eesti toode ei too põllumehele enne rikkust, kui see toode on korralikult levitatud, siis sama kehtib ka meediatoodete puhul.
Ühes Tartu Ülikoolis tehtud uurimustöös leiti, et Raadio 4-l on venelaste jaoks suurem tähtsus kui telesaadetel. Loogiline. Mitme kanaliga telemaastikul toimib nõudluskeskne turg, kus tarbija on laisk ja valib kõige mugavama pakkumise. Tänapäeva televisioon tähendab kogu programmi ühtselt turunduslikku pakendamist, sest laisk tarbija ei hakka üldjuhul üksiku saate pärast ennast eriti pingutama, kui alternatiive on tohutult palju. Säärane vaataja haarab alati korraga rohkem kui ühe saate.
Seepärast on ka teleplaneerimise rahvusvahelises teoorias sellised mõisted “võileib”, mille puhul nõrgem saade pannakse kahe tugevama saate vahele, et niimoodi kunstlikult tõsta nõrgema saate vaadatavust, või “vedur”, mille puhul eeldatakse, et üks tugev saade veab oma vaatajad kaasa ka järgmise saate peale. See teooria tugineb vaatajate reaalsel käitumisel, mida ei mõjuta meediapoliitika kujundajate soovunelmad. Selles valguses uskuda, et venelased tulevad vaatama eesti saadete vahele pikitud vene blokki, on vähemalt naiivne, kui mitte meediaalaselt harimatu.
Eeskätt eestlasele
Nüüd, kus ajakirjanduse abil on tõhustatud hirmu, et Vene valitsuse finantseeritud telekanal mõjutab liiga palju Eesti venelasi, on kosta ka hääli, et ETV peaks oma vene uudiseid ja muid vene saateid paigutama paremale eetriajale. See oleks kolmekordselt rumal. Esiteks vaatab haritud venelane juba niigi eestikeelseid saateid ja muud sihtgrupid ei tuleks ETV-d vaatama eelmainitud põhjustel. Teiseks aga keelduksin mina seda tegemast seepärast, et ETV on maailma ainuke eestikeelne rahvustelevisioon, mille eesmärgiks ei ole rahateenimine või puhtalt meelelahutus. Kindlasti ei halvusta ma erakanalite programme, aga nendin, et on asju, mida kogu maailmas teeme ainult meie. Veel enam, ma arvan, et eesti vaatajate vajadused eesti programmide järele on kaugelt rahuldamata. Kui ETV peaks venekeelse elanikkonna integreerimise tähe all kaotama eesti vaatajaid niigi globaliseeruvale meediasurvele, siis oleks tegemist Pyrrhose võiduga, mille kõrval kahvatuks isegi praegune poliitilise tahte tulemusena sündinud venekeelsete saadete Potjomkini küla.
Kui te aga küsite, kuidas vastu seista Moskva riiklike kanalite propagandale, siis ainsaks töötavaks mudeliks on Raadio 4 ehk eraldi venekeelne teleprogramm. See oleks lõppkokkuvõttes ka majanduslikult kõige tõhusam, sest senine vene programmi hinna-mõju suhe on väga selge raiskamine. Lõpuks, kõik vastuväitjad kas keelduvad uskumast tegelikke vaatajatrende või soovivad nõrgestada niigi õhukese eestikeelse meedia kandepinda.
Autor väljendab oma isiklikke seisukohti, mida ta ei saa ainuisikuliselt rakendada.
Samal teemal: Pavel Ivanov
xxx
Ilmar Raag otsustab telejuhiks jäämise pärast valitsuse otsust Andri Maimets, PM toimetaja, 19.12.2003
«Siiani on olnud olukord väga ebaselge ja ma olen tõepoolest lahkumise üle põhjalikult mõelnud,» tunnistas Raag. «Murelokku pole hetkel aga mõtet lüüa, esmalt tuleb ära oodata valitsuse hinnang rahvusringhäälingu loomisele.»
Hoolimata eelmisel aastal parlamendis kinnitatud ETV ja Eesti Raadio (ER) arengukavast jäi avalik-õiguslikel kanalitel riigitoetus nii programmi arendamiseks kui ka seadmete ostuks saamata. Ka ei ole järgmise aasta riigieelarves summat, mida ringhäälingunõukogu rahvuslikule raadiole ja televisioonile soovinuks.
Nüüd loodavad tele- ja raadiojuhid sügisel valminud audiitorfirma KPMG pool miljonit krooni maksnud uuringule, mis näeb muu hulgas ette ETV ja ERi ühendamist ning uue ringhäälingumaja ehitamist.
Otsus lükkus edasi
Sama uuringu põhjal valmis ringhäälingunõukogu, tele- ja raadiojuhtide ning kultuuri-, rahandus- ja justiitsministeeriumi esindajatel hiljuti rahvusringhäälingu tegevuskava, mis pidi algselt valitsuse päevakorras olema eile. Postimehele teadaolevalt soovis rahandusministeerium kava arutelu aga edasi lükata, sest eilne aasta viimane istung koosnes väga paljudest päevakorrapunktidest.
Valitsuse pressinõuniku Hanna Hinrikuse sõnul hakkab valitsus rahvusringhäälingu kava arutama uuel aastal.
Raagi hinnangul ei saa ei Eesti Raadiot ega ETVd seni nimetada avalik-õiguslikuks, sest poliitikutel puudub nii ühtne visioon kui ka soov tagada ringhäälingule hetkepoliitikast sõltumatu rahastamine, mis peaks stabiilseks arenguks olema kokku lepitud vähemalt 3-5 aastaks.
«Kui riik omanikuna endale seda süsteemi selgeks ei tee ja sisulist muutust ei tule, siis ei ole vahet, kes minu asemel sellel ametikohal on – kas või mu ammulahkunud vanaema,» nentis Raag. Ta võrdles senist ETVd Venemaa või Itaalia tüüpi riigitelevisiooniga, mis üksnes mängib avalik-õiguslikku mudelit.
Rahulolematud töötajad
Esimest korda jõudsid kuuldused Raagi võimalikust lahkumisest avalikkuse ette eelmisel nädalal, mil Kanal 2 saatejuht Urmas Ott päris selleteemalist kommentaari autorisaatesse «Happy Hour» tulnud ETV juhatuse liikmelt Juhan Paadamilt. Toona lükkas Paadam jutu ümber.
Mitu Eesti Televisiooni töötajat kinnitasid Postimehele, et Raagi võimalikust lahkumisest on telemajas juba ammu räägitud. Töötajad pole rahul ka juhatuse tööga, seda enam, et Ilmar Raag on juba kuu aega puhkusel ning juhatuse töö justkui seisaks.
Nii teletegijad ise kui ka ETV konkurendid on praegusele programmile ette heitnud liigset heitlikkust ning väikest vaadatavust.
«Pole mõtet näidata õhtul kell 7 uudiseid, mida keegi ei vaata, sest samal ajal näitab TV 3 oma «Seitsmeseid uudiseid»,» tõi üks teletöötaja näite.
xxx
«Iga vaataja tahab, et Eesti televisioon oleks tema nägu.»
Urmo Soonvald, SLÕL, 10. jaanuar 2004
Eesti Televisiooni juht Ilmar Raag unistab elitaarseks kalduvasse kanalisse kutsuda Hannes Võrno, Juhan Ulfsaki, Mihkel Raua ja Tuuli Roosma. «Ka haritud vaataja tahab naerda,» põhjendab Raag.
suurim teleelamus?
Tegelikult oli positiivseim hoopis jõulude ajal näidatud Siiri Sisaski kontsert lumetuisus. Halva ilmaga pole ju ükski normaalne inimene väljas, aga seal olid kõik lauljad kohal ja see andis eheda tunde. Teine asi, et pärast nõukogude aega pole nii palju valgustust ja kaameratehnikat telemajast välja saadetud.
Aga halvim teleelamus?
Kutse-eetika keelab seda öelda. Oma kanali inimesi ma ei halvusta ja teiste kanalite inimesi ei tohi halvustada. Kohe, kui erakanalite inimesi kritiseerin, tekib mul huvide konflikt.
Aga hinges tahaksite kritiseerida?
Eks jutud räägitakse nagunii kusagil ära. Küsimus on meedias, kuhu see paisata. Mitteütlemine nõuab enesekontrolli. Aeg-ajalt siiski ei suudeta suud kinni hoida ja ma pean seda veaks.
Tele-raadiokomitee juba paistab
Millal saabub ETV tuleviku kohta rahu ja selgus? Kümme aastat on olnud arusaamatuid poliitilisi lainetusi, mis pole kuhugi viinud.
Ma tundun endale seda öeldes idioodina, kuid rahu võib saabuda selle aasta lõpus. Üle kivide ja kändude, aga võib tulla. Valitsus peaks sel aastal otsustama, mis saab rahvuslikust ringhäälingust ja kuidas kaks (ETV ja Eesti Raadio – U.S.) organisatsiooni kokku panna. Noh, nii mitmeski mõttes on sõnades ka eelmised valitsused seda lubanud. Teiselt poolt pole ükski teine valitsus lahendusele nii lähedal olnud. Läänes on avalik-õigusliku ringhäälingu näitajaks, et selle finantseerimine on sõltumatu poliitilisest tahtest. Meil see nii pole. Meil on pigem klassikaline riigitelevisioon.
Raha tähendab rahu?
Lõpuks küll. Kuna ETVs on palju missiooniinimesi, siis tehakse saateid ka siis, kui raha oleks vaid miljon krooni.
Miks arvate, et praegune valitsus ikkagi tahab ETV suhtes selgust ja rahu majja?
Nad on sellest olulisel määral rääkinud. Olen näinud kolme valitsust ja keegi pole eravestlustes ja sõnades probleemi lahendamisel nii kaugele jõudnud. Parts on öelnud, et soovib probleemi ükskord lahendada. Kuni ta pole vastupidist tõestanud, võime talle ju selle usalduskrediidi anda.
Kui tihti saate poliitikutelt kõnesid ja õpetussõnu?
Eelkäijatelt olen kuulnud, et varem oli seda palju rohkem.
Tähendab, et ka teid on õpetatud?
Kõnesid on tulnud, aga suhteliselt vähe. Ma pole pidanud otsuseid poliitikute pärast muutma.
Kirjeldage kõige kriitilisemat kõnet?
See oli pigem tagantjärele kriitika ühe saatelõigu kohta. Küsiti, kas see lõik esindab saatejuhi huve või on ETV ametlik nägemus. Poliitikud arvavad, et ETV juht juhendab iga ajakirjaniku iga sõna. Tegelikult see nii pole.
Kumb on ohtlikum: poliitiline surve või reklaamiraha surve?
Me ju teame, kui pikalt on valitsused Eestis võimul. Kui ETV oleks poliitiliselt sõltuv, peaksime iga kahe aasta tagant programmi muutma. Aga kanal, mis edastab reklaami, tegutseb ellujäämisinstinktil ja peab kuulama, mida vaataja soovib. Tänase seisuga on mul mitmes mõttes südametunnistus puhtam, et me ei pea edastama programmi, mida erakanalid. Mul on tunne, et vähemalt suures osas peaks me Eestis elukeskkonda paremaks tegema, mitte pakkuma seda, mida vaatajate mass otsib.
Teie käe all on ETV muutunud elitaarsemaks. Aga ikka on saateid, mis sinna ei sobi. Minu arvates käib Eesti kolme kanali vahel jätkuvalt halastamatu võitlus, sõltumata sellest, kas tegu on avalik-õigusliku või eratelejaamaga.
Elitaarsuse juures, mis on üheks programmi nurgakiviks, peab ETV täitma tühikut, mida muu Eesti meedia ei täida või täidab nõrgalt. See on kvaliteet-ajakirjandus. Kuna turg on väike ja kõik, kes tuginevad turule, ei saa kvaliteedile rõhuda. On oht, et muutume eebenipuust torniks ja ka vaatajad tajuvad meid kui eemalolijaid. Me ei tohi olla konservatiivsed ega liiga akadeemilised. Peame aeg-ajalt provotseerima. Meie huvi on tekitada diskussiooni. ETV programmist ei tohi meelelahutus puududa. Kõrgharidusega inimesed pole monstrumid, ka nemad otsivad meelelahutust. Eestikeelse vaimu suurim oht on kanaliseerumine jutusaadetesse.
ETV programmi juurde jõuame hiljem. Teie olete ETV ja Eesti Raadio ühinemise veendunud pooldaja. Miks?
Olen kokkuvõttes tööstusliku haridustaustaga ja meie majandusruumis on suured organisatsioonid paratamatult ka tugevamad. Aga ühinemisel on ka omad ohud
Kas näete endal ühinenud tele-raadiokomitees juba kohta?
Selle juhiks ma kindlasti ei kandideeri.
Küllap tahetakse sinna poliitikut tuua?
See on oht, et nii võib minna. Vastuargumendiks on, et need, kes oskavad teha ETVd, ei nõustuks poliitilise juhtimisega. Võib ju proovida, et kutsuda mõni poliitik AKd juhtima…
Aga olete kindel, et poliitikud suudavad kiusatusele vastu panna ja tele-raadiokomiteest eemale hoida?
Jah, koht on ahvatlev, aga kuna valitsused vahetuvad kiiresti, siis surve võib alati muutuda. Sinna on vaja missioonitundega optimisti ja entusiasti. Ta peab olema organisatsiooniteoreetik, sest ETV muutub kogu aeg. Möönan, et poliitiku tulek juhiks on oht, kuid organisatsioonide liitmine on kokkuvõttes kasulikum.
Kui kindlalt praegu oma toolil istute? Olete ju aeg-ajalt ähvardanud lahkuda.
Kui võtsin koha vastu, siis ütlesin nagu Aare Urmgi, et kui pole raha plaanide realiseerimiseks, siis imet ei tee. Meid üleliia hellitatud pole. 2004 paistis vahepeal juba väga murederohke, sest programmi maht näis vähenevat, inimesi tulnuks koondada… Ma ei tahtnud selliseid otsuseid teha. Aga kokkuvõttes läks meil hästi, et eelarve on sama suur kui eelmisel aastal.
ETV juhid oskavad ajalehtedega manipuleerida – et sügisel, eelarve tegemise ajal, nutetakse, et raha pole, staarid lahkuvad, lemmiksaated lõpetatakse… Teiegi olete selle võtte omandanud.
Pakun välja vastupidise variandi. Eesti ajakirjanikel on sügiseti fenomenaalne oskus provotseerida nimesid. Teeme alati ka musta eelarve stsenaariumi, millest me kuhugi ei teata. Alati leitakse aga tundmatuks jääda sooviv ETV töötaja, kes räägib, millised saated võivad ära jääda. Siis helistab ajakirjanik ja küsib kommentaari ärajäävate saadete kohta. Telejuht vastab, et «teoreetiliselt on see võimalik, kuid ärme sellest räägime». Ajakirjanik unustab viimase poole, ja lugu ongi valmis. See on kahetsusväärne traditsioon, mis püsib sama kindlalt kui sügisesed streigid Pariisi metroos.
ETV taotleb kvaliteeti
Mille kohta saate öelda, et selle asja tegin mina, Ilmar Raag, ETVs ära?
Ma ei tohiks seda öelda. Suur osa asju on tehtud meeskonnatööna. Korjasin vilju, mida alustati Aare Urmi ajal. Murdsime välja tegevmiinusest. Oleme viimased aastad lõpetanud rahaliselt plussis. Oleme pannud tööle meie turundus- ja avalike suhete osakonna. Kaheldava väärtusega otsused, mille puhul ma ei tea, kas tuleks olla uhke või mitte – oleme ainus kanal, kus ei näidata seepi; oleme ainus kanal, kus primetime´is on lastesaade. Mina olin selle taga, et «ESTO TV» ja «Tegelikkuse KesKus» on meie programmis. Oleme pannud käima dokfilmide programmi.
Kahe asja puhul viskaks kinda vastu. Kui meie erakanalid saaksid ka riigilt umbes 100 miljonit krooni, lõpetaksid nad seebisarjade näitamise keset armastusstseeni. Tean paljusid inimesi, kes vaatasid sel nädalal Elektra juhitud laste «Laulukarusselli» ja olid jahmunud saatejuhi seksuaalselt väljakutsuvast riietusest. See oleks sobinud ehk «Mamma mia» hilisõhtusesse saatesse, mitte aga kaheksa-aastaste lauluvõistlusele.
Ma ei usu, et erakanalid loobuksid seebist. Seep on majanduslikult kõige odavam ja efektiivsem sari. Selle saab kätte paari tuhande krooniga. Oleks erakanalitel raha rohkem, teeksid nad rohkem kvaliteetsaateid. Kui üks Eesti erakanal teenib aastas 20 miljonit, aga ei ole seebist loobunud, miks peaks ta seda siis hiljem tegema. Samas usun, et kui erakanalitel oleks veel suurem kasum, siis ehk loovutaksid nad sellest üht-teist ka kvaliteetsaadetele. Mis Elektrasse puutub, siis teeb mulle pigem muret Eesti ajakirjanduses hiiliv silmakirjalikkus ja võltsvagadus. Kui Elektra riietust pidada liiga seksuaalseks, siis tuleks alustuseks maalt välja saata enamik Eesti moeloojaid.
Kas ETV uudistega, mis peaksid olema avalik-õigusliku kanali nurgakiviks, olete rahul? Kas te peate olema Tallinna city´s nii kallil üüripinnal? Kas tunnete kõiki ETVs palgal olevaid inimese ja teate nende ülesandeid?
Uudised võiks olla palju paremad, aga nii on kõikjal. Arvan, et ETV uudised pole halvemad kui Eesti paremate uudiste keskmine standard. Suhestan selle korraks rahasse. Soome YLE uudistetoimetuse eelarve on 10 korda suurem, aga ma ei arva, et nad on meist 10 korda paremad. Võib-olla kaks korda.
Meil on suured majad, mida üürime välja, ja pind, mida televisioon kasutab, on audiitori arvates odavam kui keskmiselt samas piirkonnas. Kinnisvara suhtes pole mingit raiskamist.
ETV on tõenäoliselt üks väheseid Euroopa telejaamu, kes laiutab stuudiote ja kontoritega südalinnas.
Kölni südalinnas asub üks Saksamaa suuremaid avalik-õiguslikke telejaamu WDR. Nende hooned on meie omadest mitu korda suuremad. Mulle meeldiks, ja pean ka loomulikuks, kui uus hoone ehitatakse linnast välja. Meie praegune hoone on moodsa televisiooni tegemiseks amortiseerunud.
Inimestest. Tunnetate, et nad kõik kaheksa tundi päevas ETV heaks töötavad?
Kõiki ameteid ma täpselt ei tea. Ma pole seadnud reegliks sunnismaisust. On teada, et enamik meie kolme telejaama saadetest on tehtud samade inimeste poolt. ETV inimesed teevad ka Kanal 2 ja TV3 saateid. Saatetegijad töötavad projektipõhiselt ega saa kaheksa tunni eest raha.
Kui palju ETVs inimesi töötab?
Umbes 380.
Ja neil on tõesti rakendust?
Arvan küll. On osakondi, kuhu oleks rohkem inimesi vaja. Näiteks meie säilitusfond jõuaks praeguse inimeste arvuga arhiivi digitaliseerimisega lõpule 70 aasta pärast. Rahvusringhäälingu jaoks tehtavad struktuuriplaanid näevad ette efektiivsuse pitsitamist. Raadioga kokku minnes on 2-3 protsenti kokkuhoidu võimalik ja ETV eelarve juures on see 4-5 miljonit.
AKle uus ankur
Kui jätta raha kõrvale, siis millised on ETV suuremad mured?
Kõik meie telejaamad on vanamoodsad. Eesti ühiskond on kihistunud, aga meie üritame kõigile meeldida. Maailmas tehakse tänu digitaaltelevisioonile sihtgruppidele mõeldud kanaleid. USAs on sihtrühmakanalitel rohkem vaatajaid kui üldkanalitel. Me ei saa panna kõrvuti eri sihtrühmadele mõeldud saateid, sest üks rühm vihkab teise kangelasi.
Millal tuleb ETV 2?
Kohe kui digitaaltelevisioon käivitub ja muutub veidigi enam töökorras olevaks. Sõltumata ühinemisest raadioga oleme võtnud suuna 2005. aasta lõpus või 2006. alguses teise pro-grammi väljaandmisele.
Teine probleem on selles, et Eestis on talente tohutult vähe. Alustasime uute talentide kasvatamist. Üheks projektiks olid dokfilmid «Eesti lood». Mõistsime, et kulub vähemalt kolm aastat, enne kui nad hakkavad formaati tajuma.
«Teeveejahutaja» on teine projekt, kus otsime uut Kivirähki või Juurt.
Rahva kriitilist vastukaja on saanud AK ankrute tase, sporditoimetuse langus pärast Toomas Uba surma, Raivo Suni erakordselt unine aastalõpuintervjuu Juhan Partsiga – need on vaid mõned näited. Miks ei võinud rahva jaoks olulist intervjuud peaministriga teha näiteks Vahur Kersna või Aarne Rannamäe?
Pean paratamatult ütlema, et probleemid pole kadunud. Telest kirjutajad lasevad end tihti mõjutada enda ja sõprade meeleolust.
Aga kui AK ankur loeb paberilt küsimuse? la «Kuidas teil läheb?», siis pole sõprade arvamust vaja kuulata.
Okei. Aga sel ankrul on meeletu fanclub. Muudatusi tuleb teha samm-sammult.
Millal tuleb AKsse uus ankur?
Kujutan ette, et ikka sel aastal.
Olete rahul ETV endiste staaridega, keda kutsutakse tagasi ja pannakse saateid juhtima – Urmas Ott, Reet Oja, Maire Aunaste? Kas see mäng väärib küünlaid?
Oti «Augustivalgus» oli väga hea projekt.
Aga Kanal 2s on tal praegu väga vähe vaatajad. Reet Oja ja «Unetus» pole samuti tipus. Kas nende aeg on möödas?
Arvan, et ei ole. Populaarsetel jutusaadetel pole kuskil meeletult vaatajaid. Ott on kahtlemata prestii?iprojekt.
Keda tahaksite kindlasti erajaamadest ETVsse kutsuda?
Hannes Võrno, ta on kindlasti armastatud saatejuht. «Koos-oleku» meeskond on hea – sellest kuuldes vihastasin, et miks ma ise selle peale ei tulnud. «Mamma mia» ja Tuuli Roosmaa on tegijad.
Kui keegi suudaks öelda, mis on ETV liin, siis me seda ka teeks. Praegu ütleb iga vaataja, et ETV peab olema tema nägu.
Tahab filme teha
Ilmar Raag, olen kuulnud, et hakkate peatselt mängufilmi tegema. Millal?
Kirjutan kahte stsenaariumi. Veel pole teada, milline käiku läheb. Aga teles töötades ma filmi tegema ei hakka.
Kes te olete hingelt rohkem: filmi- või teletegija?
Telejuht on paratamatult ideoloog ja administraator. Tahaks olla lihtsalt tegija. Aga praegu on mul missioonist tulenevaid kohustusi.
Telemajas räägitakse, et kui tõesti on käes kriitilisem hetk või vajadus kiire otsuse järele, siis te olete kadunud. On see nii?
Ju siis pole tahetud mind kätte saada. See on üks hädavaledest ja ettekäänetest.
Kas Ilmar Raag on praegu uutele tööpakkumistele avatud, et loobuda närvilisest telejuhitööst?
Niipalju on aumõiste mulle selge, et enne, kui rahvusringhäälingu tulevik ja juhtkond pole selgunud, ei võta ma vastu ühtegi pakkumist.