Rüsijää uputab Jõgevamaal jõekülasid
Marko Püüa, PM reporter, 10.01.2004
Demineerijatel tuli üleeile õhku lasta Põltsamaa linna ja Kamari veehoidla vahelisele kärestikulisele jõelõigule kuhjunud jäämass, mille tõttu ähvardas jõgi sel aastal juba mitmenda asula üle ujutada.
Väike-Kamari külas Põltsamaa jõest vaid paarikümne meetri kaugusel elav Uno Linnuste ei näinud nädala keskel jõesängist üle ajama hakanud veega võitlemiseks muud võimalust, kui helistada abi küsimiseks valda ja hädaabinumbril 112.
Põltsamaa linna lähistel jõele kuhjunud jäämassiivid takistasid vee vaba liikumist ning jäätropi pärast jõesängist välja voolanud vesi uputas Linnuste pere hoovi, jõudes südaööks elumaja vundamendini. Samas asub veel kümmekond majapidamist, mille hoove üleujutus samuti ähvardas.
Linnuste rääkis eile Postimehele, et veetase tõusis küllaltki kiiresti. Kolmapäeva õhtul kella kümne ja öösel kella kahe ajal tehtud mõõtmised näitasid, et veetase on selle ajaga tõusnud 40 sentimeetrit ning kõik abihooned üle ujutanud.
Kiired ettevalmistused
Suurema üleujutuse kartuses ajas hoovis vaid kummikutega liikuda saanud pererahvas põllutöömasinad ja sõiduauto eemale, suure tee peale. Kuna öösel ei saanud uputust põhjustanud jäämassi õhku lasta, otsustasid Jõgevamaa päästeteenistuse Põltsamaa tugikomando mehed selle töö hommikuks jätta.
Tartust kohale sõitnud päästekompanii demineerijatel kulus kogu üleeilne päev ning kolm lõhkamist, et jõe voolu takistanud jää õhku lasta. Veetõus suudeti küll peatada, kuid veel eilegi polnud veetase oluliselt alanenud.
«Väike hirm on, et üleval, Põltsamaa linna pool on jõgi veel jäämassi täis, ilmselt tuleb sealt vett nii palju juurde, et alt ei taha ära minna,» rääkis majaperemees Linnuste. «On oht, et jõgi jäätub siin uuesti ning vesi võib tuppagi jõuda.»
Ei Linnuste ega ka Jõgevamaa päästeteenistuse töötajad ei mäletanud, et Põltsamaa jõgi oleks talvisel ajal nii hullusti üle ajanud.
Alguse sai kõik tegelikult juba 1. jaanuaril, kui vesi ähvardas üle ujutada Põltsamaa linnas Suure silla tagused alad. Üleujutuse põhjus oli ka seal rüsijääs, mis ummistas jõevoolu. 2. jaanuari hommikul loksus suurvesi juba Ranna restorani tagaukse all ning palju ei puudunud, et vesi ulatunuks postkontorini.
Linnavalitsuse kiire sekkumise järel suudeti vesi Suure silla tagant liikuma saada, kuid linnast valla pääsenud suurvesi hakkas omakorda ähvardama allavoolu jäävat Kamari veehoidla tammi.
Häda on selles, et kui suurvesi järsku paisu tagant lahti pääseb, ei jõua nii suures koguses vett Kamari hüdroelektrijaama tammist üle voolata. Veehoidla hakkab üle ajama ning vesi võib rikkuda läheduses paiknevate eraomanike põllumaad ja lõhkuda osa Kamari poole viivast asfaltteest, mis lõikaks ära ühenduse linnaga.
Üleajamise vältimiseks lõhkusid Põltsamaa tugikomando mehed tammi taha kogunenud rüsijää ning vesi pääses taas liikuma. Möödus aga vaid mõni päev, kui päästjate abi läks vaja sama jõe ääres Väike-Kamaris.
Pedja uputab samuti
Rüsijääst tekkinud üleujutused ei jätnud puutumata ka koos Põltsamaa jõega Emajõkke suubuvat Pedja jõge. Meetri jagu tõusnud vesi ähvardab seal üle ujutada Puurmanni vallas asuvat Tammemäe turismitalu – ärauhtumise ohus on ka talu välikamin. Kannatajate hulgas on veel seitse majapidamist.
Eile päeval kavatsesid Jõgevamaa päästjad jääummistuse vältimiseks Pedjal langetada Tõrve hüdroelektrijaama tammi. Päästeameti teatel raskendas töid asjaolu, et tammi mehhanismid on jäätunud ja kinni kiilunud.
Suur jäämass kogunes sel nädalal ka Pärnu jõele Kurgja muuseumi veskitammi ja silla taha. Rajatiste päästmiseks paigaldavad Pärnumaa kaitseliitlased 300 laengut ja lasevad täna jäämassi õhku.
Mitmed üleujutuse tõttu kannatanud on viidanud nii tõsiste talviste üleujutuste põhjusena jõgedele kerkinud hüdroelektrijaamadele, väites, et nende ehitamisel on mööda vaadatud veekogude iseärasustest, nii et suurvee ajal maksab see kätte.
Ka Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep möönis, et nii Põltsamaa kui ka Pedja jõele on rajatud palju tõkestusrajatisi, kuid tõsiseid rikkumisi pole avastatud ning kelleltki pole veekasutusluba ära võetud.
Uudised
VE: Jõgevamaa talv
Rüsijää uputab Jõgevamaal jõekülasid
Marko Püüa, PM reporter, 10.01.2004
Väike-Kamari külas Põltsamaa jõest vaid paarikümne meetri kaugusel elav Uno Linnuste ei näinud nädala keskel jõesängist üle ajama hakanud veega võitlemiseks muud võimalust, kui helistada abi küsimiseks valda ja hädaabinumbril 112.
Põltsamaa linna lähistel jõele kuhjunud jäämassiivid takistasid vee vaba liikumist ning jäätropi pärast jõesängist välja voolanud vesi uputas Linnuste pere hoovi, jõudes südaööks elumaja vundamendini. Samas asub veel kümmekond majapidamist, mille hoove üleujutus samuti ähvardas.
Linnuste rääkis eile Postimehele, et veetase tõusis küllaltki kiiresti. Kolmapäeva õhtul kella kümne ja öösel kella kahe ajal tehtud mõõtmised näitasid, et veetase on selle ajaga tõusnud 40 sentimeetrit ning kõik abihooned üle ujutanud.
Kiired ettevalmistused
Suurema üleujutuse kartuses ajas hoovis vaid kummikutega liikuda saanud pererahvas põllutöömasinad ja sõiduauto eemale, suure tee peale. Kuna öösel ei saanud uputust põhjustanud jäämassi õhku lasta, otsustasid Jõgevamaa päästeteenistuse Põltsamaa tugikomando mehed selle töö hommikuks jätta.
Tartust kohale sõitnud päästekompanii demineerijatel kulus kogu üleeilne päev ning kolm lõhkamist, et jõe voolu takistanud jää õhku lasta. Veetõus suudeti küll peatada, kuid veel eilegi polnud veetase oluliselt alanenud.
«Väike hirm on, et üleval, Põltsamaa linna pool on jõgi veel jäämassi täis, ilmselt tuleb sealt vett nii palju juurde, et alt ei taha ära minna,» rääkis majaperemees Linnuste. «On oht, et jõgi jäätub siin uuesti ning vesi võib tuppagi jõuda.»
Ei Linnuste ega ka Jõgevamaa päästeteenistuse töötajad ei mäletanud, et Põltsamaa jõgi oleks talvisel ajal nii hullusti üle ajanud.
Alguse sai kõik tegelikult juba 1. jaanuaril, kui vesi ähvardas üle ujutada Põltsamaa linnas Suure silla tagused alad. Üleujutuse põhjus oli ka seal rüsijääs, mis ummistas jõevoolu. 2. jaanuari hommikul loksus suurvesi juba Ranna restorani tagaukse all ning palju ei puudunud, et vesi ulatunuks postkontorini.
Linnavalitsuse kiire sekkumise järel suudeti vesi Suure silla tagant liikuma saada, kuid linnast valla pääsenud suurvesi hakkas omakorda ähvardama allavoolu jäävat Kamari veehoidla tammi.
Häda on selles, et kui suurvesi järsku paisu tagant lahti pääseb, ei jõua nii suures koguses vett Kamari hüdroelektrijaama tammist üle voolata. Veehoidla hakkab üle ajama ning vesi võib rikkuda läheduses paiknevate eraomanike põllumaad ja lõhkuda osa Kamari poole viivast asfaltteest, mis lõikaks ära ühenduse linnaga.
Üleajamise vältimiseks lõhkusid Põltsamaa tugikomando mehed tammi taha kogunenud rüsijää ning vesi pääses taas liikuma. Möödus aga vaid mõni päev, kui päästjate abi läks vaja sama jõe ääres Väike-Kamaris.
Pedja uputab samuti
Rüsijääst tekkinud üleujutused ei jätnud puutumata ka koos Põltsamaa jõega Emajõkke suubuvat Pedja jõge. Meetri jagu tõusnud vesi ähvardab seal üle ujutada Puurmanni vallas asuvat Tammemäe turismitalu – ärauhtumise ohus on ka talu välikamin. Kannatajate hulgas on veel seitse majapidamist.
Eile päeval kavatsesid Jõgevamaa päästjad jääummistuse vältimiseks Pedjal langetada Tõrve hüdroelektrijaama tammi. Päästeameti teatel raskendas töid asjaolu, et tammi mehhanismid on jäätunud ja kinni kiilunud.
Suur jäämass kogunes sel nädalal ka Pärnu jõele Kurgja muuseumi veskitammi ja silla taha. Rajatiste päästmiseks paigaldavad Pärnumaa kaitseliitlased 300 laengut ja lasevad täna jäämassi õhku.
Mitmed üleujutuse tõttu kannatanud on viidanud nii tõsiste talviste üleujutuste põhjusena jõgedele kerkinud hüdroelektrijaamadele, väites, et nende ehitamisel on mööda vaadatud veekogude iseärasustest, nii et suurvee ajal maksab see kätte.
Ka Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep möönis, et nii Põltsamaa kui ka Pedja jõele on rajatud palju tõkestusrajatisi, kuid tõsiseid rikkumisi pole avastatud ning kelleltki pole veekasutusluba ära võetud.