Ülo Mattheus, Raadio Vaba Euroopa
15. märts 2002
Ülikooli Narva Kolledzhi juures pidulikult avatud Eesti Kodu Narvas soovib koondada kõiki neid, kellel on huvi eesti keele ja kultuuri vastu, sõltumata rahvusest, passi värvist või keelte oskusest. Lisaks informatsiooni vahendamisele ja ürituste korraldamisele pakub Eesti Kodu koolitust eesti keele ja ajaloo õpetajatele.
Veidi enam kui 73 tuhandest narvalasest on eestlasi 3,9 protsenti ehk vähem kui kolm tuhat. Vaatamata riigikeele staatusele on eesti keel Narvas paratamatult marginaalne vähemuse keel, millega linnasiseses asjaajamises on õige vähe midagi peale hakata. Narva Eesti Maja juhataja Urmo Reitavi sõnul on tegemist tundliku teemaga: “See on raske küsimus sellepärast, et meiega küll üritatakse eesti keeles kõnelda, kuid pahatihti ei kuku see kõige paremini välja. Üldjuhul pole Narvas võimalik igal pool eesti keeles suhelda. Ka meie üritame eesti keele praktikale igati kaasa aidata, aga sellest hoolimata on eesti keelt Narvas üpris vähe kuulda.”
Vaatamata eesti keele õppimise huvile on Urmo Reitavi hinnangul põhiliseks probleemiks eestikeelse keskkonna puudumine, mille tõttu pole keele õppijail ka kohta, kus oma teadmisi praktiseerida. Eesti Kodu Narvas on üks võimalus, kus seda nüüdsest teha.
Sama keerulised on lood ka eesti keele õpetamisega Narva koolides. Urmo Reitav ei usu, et Narva gümnaasiumid võiksid lähitulevikus üle minna eestikeelsele õppele, nagu näeb seda ette praegu kehtiv seadus: “Oleme koondamas Eesti Kodu katuse alla ka eesti keele õpetajaid. Üheksakümnest õpetajast on eestlased vaid paarkümmend ja hästi valdab eesti keelt neist üheksakümnest heal juhul vaid üks kolmandik. Sellest tulenevalt on eesti keele õpe Narva vene koolides ääretult kesine ja tunnid käivad kahjuks vene keeles.”
Kuigi Narva Kolledzhis omandab eesti keele õpetaja kutset praegu 200 üliõpilast, on Urmo Reitav üpris pessimistlik selles osas, et kõik need kakssada võiksid suunduda tõpoolest ka vene koolidesse eesti keelt õpetama. Senine statistika on näidanud, et Narva Kolledþi lõpetajaist suundub eesti keele õpetajaiks vaid 10 % lõpetanuist; pigem leiavad Narva Kolledzhis eesti keele erialal lõpetanud tööd kas kohalike omavalitsuste või riigi asutustes. Kujunenud olukorda loodetakse Urmo Reitavi sõnul parandada Narva Kolledzhi ja koolide parema koostöö kaudu.
Põhjuseiks, miks õpetaja amet ei meelita, on Reitavi sõnul halvad tingimused koolides ja haridustöötajate madalam palgatase, milles Narva Kolledzhil pole võimalik kaasa rääkida.
Siin peaks ilmselt otsustavamalt sekkuma haridusministeerium ja ka Narva linnavalitsus. Tõsi küll, nagu on osutanud viimased arengud, pooldab Narva linnavalitsus pigem vene keele õiguste laiendmaist nii omavalitsusasutustes kui ka munitsipaalkoolides. Venekeelse õppe säilitamist taotleb seejuures ka Riigikogu menetluses olev eelnõu, mille üheks autoriks on Narva linnavolikogu ja Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Eesti keele tunnid toimuvad vene keeles
Ülo Mattheus, Raadio Vaba Euroopa
15. märts 2002
Ülikooli Narva Kolledzhi juures pidulikult avatud Eesti Kodu Narvas soovib koondada kõiki neid, kellel on huvi eesti keele ja kultuuri vastu, sõltumata rahvusest, passi värvist või keelte oskusest. Lisaks informatsiooni vahendamisele ja ürituste korraldamisele pakub Eesti Kodu koolitust eesti keele ja ajaloo õpetajatele.
Veidi enam kui 73 tuhandest narvalasest on eestlasi 3,9 protsenti ehk vähem kui kolm tuhat. Vaatamata riigikeele staatusele on eesti keel Narvas paratamatult marginaalne vähemuse keel, millega linnasiseses asjaajamises on õige vähe midagi peale hakata. Narva Eesti Maja juhataja Urmo Reitavi sõnul on tegemist tundliku teemaga: “See on raske küsimus sellepärast, et meiega küll üritatakse eesti keeles kõnelda, kuid pahatihti ei kuku see kõige paremini välja. Üldjuhul pole Narvas võimalik igal pool eesti keeles suhelda. Ka meie üritame eesti keele praktikale igati kaasa aidata, aga sellest hoolimata on eesti keelt Narvas üpris vähe kuulda.”
Vaatamata eesti keele õppimise huvile on Urmo Reitavi hinnangul põhiliseks probleemiks eestikeelse keskkonna puudumine, mille tõttu pole keele õppijail ka kohta, kus oma teadmisi praktiseerida. Eesti Kodu Narvas on üks võimalus, kus seda nüüdsest teha.
Sama keerulised on lood ka eesti keele õpetamisega Narva koolides. Urmo Reitav ei usu, et Narva gümnaasiumid võiksid lähitulevikus üle minna eestikeelsele õppele, nagu näeb seda ette praegu kehtiv seadus: “Oleme koondamas Eesti Kodu katuse alla ka eesti keele õpetajaid. Üheksakümnest õpetajast on eestlased vaid paarkümmend ja hästi valdab eesti keelt neist üheksakümnest heal juhul vaid üks kolmandik. Sellest tulenevalt on eesti keele õpe Narva vene koolides ääretult kesine ja tunnid käivad kahjuks vene keeles.”
Kuigi Narva Kolledzhis omandab eesti keele õpetaja kutset praegu 200 üliõpilast, on Urmo Reitav üpris pessimistlik selles osas, et kõik need kakssada võiksid suunduda tõpoolest ka vene koolidesse eesti keelt õpetama. Senine statistika on näidanud, et Narva Kolledþi lõpetajaist suundub eesti keele õpetajaiks vaid 10 % lõpetanuist; pigem leiavad Narva Kolledzhis eesti keele erialal lõpetanud tööd kas kohalike omavalitsuste või riigi asutustes. Kujunenud olukorda loodetakse Urmo Reitavi sõnul parandada Narva Kolledzhi ja koolide parema koostöö kaudu.
Põhjuseiks, miks õpetaja amet ei meelita, on Reitavi sõnul halvad tingimused koolides ja haridustöötajate madalam palgatase, milles Narva Kolledzhil pole võimalik kaasa rääkida.
Siin peaks ilmselt otsustavamalt sekkuma haridusministeerium ja ka Narva linnavalitsus. Tõsi küll, nagu on osutanud viimased arengud, pooldab Narva linnavalitsus pigem vene keele õiguste laiendmaist nii omavalitsusasutustes kui ka munitsipaalkoolides. Venekeelse õppe säilitamist taotleb seejuures ka Riigikogu menetluses olev eelnõu, mille üheks autoriks on Narva linnavolikogu ja Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin.