| Keskerakondlasest riigikogu liige Toomas Alatalu arvab, et kuna uue vabariigi poliittipus on vähe verd lastud ja ta on ise korduvalt üritanud presidendi otsevalimise kehtestamist, pole praeguse valitsuse samasisulise algatuse tänases seisus ühtegi üllatust.
“Tegemist on lihtsalt väga isikliku asjaga — kõik end presidendiks mõtlevad mehed-naised aduvad üsna hästi, kas nad pälvivad rahva toetuse või mitte. Sellest johtuvalt on enamik neist ladviku omavaheliste tehingute poolt, s.t, et uue presidendi peaks tegema paljus klubi reeglite järgi toimima pandud riigikogu,” kirjutab Alatalu SL Õhtulehes.
Täpselt aasta tagasi langetatud otsus korraldada EL-i parlamendi valimised kinniste nimekirjade alusel tuleneb Alatalu arvates samast kartusest — mis sa hing teed, kui äkki ilmneb, et rahva arvamus ei lähe ladviku otsusega kokku. “Mõistagi jäetakse tõeline põhjus enda teada, rahvale aga kudrutatakse muud või koguni sõnastatakse õige algatus sääraselt, et temast on raske nahka loota.”
Tõeline pomm pandi Alatalu hinnangul tiksuma detsembri keskel, kui järsku peeti vajalikuks sätestada ka presidendi tagandamine. “Autoriteetide kinnitusel on see praegugi võimalik, ent asi on muus. Välispoliitika seisukohalt võttes on tegemist suisa vägiteoga, sest kui vastavale ettepanekule allkirjad andnud Isamaaliidu, Mõõdukate, Reformierakonna ja (mõned) Res Publica poliitikud on siiani olnud raudselt vastu Balti riikide käsitlemisele tervikuna (viimati Vilniuses Balti Assambleel teatud resolutsioone blokeerides), siis nüüd oldi sellega nõus nagu tellimise peale. Ajal, kui muu maailm alles mõtles, kas midagi samasugust võiks Leedu kõrval juhtuda ka teistes Balti riikides, anti Toompealt kärme kinnitus — jah, me oleme sarnased ja meid ähvardab sama oht nagu Leedut. Parimat jõulukingitust Eesti-vastastele jõududele on raske välja mõelda.”
“Tänu ajakirjanduse kaasalöömisele pole välisministeeriumi vastutegevus president Arnold Rüütlile mingi uudis, samas kahjustab ministeeriumi dokumentide alaline lekkimine meedias ikkagi vaid Eesti (ja mitte presidendi, nagu loodetakse) mainet,” märgib Alatalu. “Sest muus paneb poliitilise arengu loogika ise asjad paika — täna võime üksnes tunda rahuldust sellest, et Rüütel näiteks ikkagi läks Ukrainasse. Samas võib kindlalt nõus olla endise välisministri Toomas Hendrik Ilvese arvamusega Brüsselis kohtumise tulemuste kohta Eestile.”
“Loodetavasti suudab riigikogu enamus jätkuvalt eristada tänaseks vahtu uputatud otseste presidendivalimiste seaduse eelnõus seda ühte, ainuväärivat ettepanekut, ja teeb selge otsuse, mille ootamisest pole rahvas õnneks veel väsinud,” lisab Alatalu lõpetuseks.
|
Uudised
VE: Alatalu, Toomas – poliitik
7. jaanuar 2004 14:02
“Tegemist on lihtsalt väga isikliku asjaga — kõik end presidendiks mõtlevad mehed-naised aduvad üsna hästi, kas nad pälvivad rahva toetuse või mitte. Sellest johtuvalt on enamik neist ladviku omavaheliste tehingute poolt, s.t, et uue presidendi peaks tegema paljus klubi reeglite järgi toimima pandud riigikogu,” kirjutab Alatalu SL Õhtulehes.
Täpselt aasta tagasi langetatud otsus korraldada EL-i parlamendi valimised kinniste nimekirjade alusel tuleneb Alatalu arvates samast kartusest — mis sa hing teed, kui äkki ilmneb, et rahva arvamus ei lähe ladviku otsusega kokku. “Mõistagi jäetakse tõeline põhjus enda teada, rahvale aga kudrutatakse muud või koguni sõnastatakse õige algatus sääraselt, et temast on raske nahka loota.”
Tõeline pomm pandi Alatalu hinnangul tiksuma detsembri keskel, kui järsku peeti vajalikuks sätestada ka presidendi tagandamine. “Autoriteetide kinnitusel on see praegugi võimalik, ent asi on muus. Välispoliitika seisukohalt võttes on tegemist suisa vägiteoga, sest kui vastavale ettepanekule allkirjad andnud Isamaaliidu, Mõõdukate, Reformierakonna ja (mõned) Res Publica poliitikud on siiani olnud raudselt vastu Balti riikide käsitlemisele tervikuna (viimati Vilniuses Balti Assambleel teatud resolutsioone blokeerides), siis nüüd oldi sellega nõus nagu tellimise peale. Ajal, kui muu maailm alles mõtles, kas midagi samasugust võiks Leedu kõrval juhtuda ka teistes Balti riikides, anti Toompealt kärme kinnitus — jah, me oleme sarnased ja meid ähvardab sama oht nagu Leedut. Parimat jõulukingitust Eesti-vastastele jõududele on raske välja mõelda.”
“Tänu ajakirjanduse kaasalöömisele pole välisministeeriumi vastutegevus president Arnold Rüütlile mingi uudis, samas kahjustab ministeeriumi dokumentide alaline lekkimine meedias ikkagi vaid Eesti (ja mitte presidendi, nagu loodetakse) mainet,” märgib Alatalu. “Sest muus paneb poliitilise arengu loogika ise asjad paika — täna võime üksnes tunda rahuldust sellest, et Rüütel näiteks ikkagi läks Ukrainasse. Samas võib kindlalt nõus olla endise välisministri Toomas Hendrik Ilvese arvamusega Brüsselis kohtumise tulemuste kohta Eestile.”
“Loodetavasti suudab riigikogu enamus jätkuvalt eristada tänaseks vahtu uputatud otseste presidendivalimiste seaduse eelnõus seda ühte, ainuväärivat ettepanekut, ja teeb selge otsuse, mille ootamisest pole rahvas õnneks veel väsinud,” lisab Alatalu lõpetuseks.