Draamateatri näitleja, möödunud aastal noore näitleja auhinna pälvinud Tiit Sukk lebab aknaaluses voodis. Ühe käega hoiab ta voodi kohal rippuvast käepidemest, teine käsi on õrnalt otsaesisel. Ta lõpetas just lõunaks toodud supi ja magustoidu söömise ning muigab, et söögiisu hakkab tagasi tulema – kahel õnnetusejärgsel päeval ei söönud ta suutäitki.
Käel kampsuni muster
Tiidu otsaesisel on kümmekond pisikest kriimu, mis nähtavasti tekkisid auto esi-
klaasi purunemisel. Lõua all habemes paistab sentimeetripikkune lõikehaav. Vasak käsi on õlast küünarnukini sinise-punaselaiguline. «Käe lõin niisuguse jõuga ära, et siiani on kampsuni muster käel,» ütleb ta. Parem jalg on sääreluu lahtise murru pärast tehtud operatsiooni järel kipsis. Sääreluu on klambritega kinni pandud nagu vaagnaluugi. Magada saab ta vaid valuvaigistite mõju all. «Selline tunne, nagu oleks pool päeva trenni teinud,» võrdleb Sukk enesetunnet. «Pole niigi palju energiat, et lehti ja raamatuid lugeda.»
Tiidu hääl on vaikne ja ta kogub iga lause väljaütlemiseks jõudu. Õnnetusele püüab ta mõelda võimalikult vähe. Selles aitavad teda vanemad ja kümned sõbrad, kes teda haiglas vaatamas käivad. Samuti on toeks umbes 60 sõnumit, mis pärast õnnetust tema mobiiltelefonisse saadetud.
Küsimus, miks just tema eluga pääses, paneb näitleja mõtlema. «Küllap on üleval härra Õnn, kes mind päästis,» ütleb ta lõpuks ja arvab, et rasketest traumadest hoolimata on ta pääsenud kergelt. «Silmad on mul ju peas! Mõistus korras! Käed liiguvad! Arst aga palus mul arvestada mitme kuuga, kuni lõpuks terveks saan.»
«Hakkasin appi karjuma.»
Õnnetusest rääkides ütleb Tiit kohe, et tal oli lühiajaline mälukaotus, kuid silme ees on tal kaks pilti. «Üks pilt on see, kui hakkasime kurvist välja vajuma… Teine aga see, et oli pime, kõik oli hästi segamini ja tundsin, et olen üksinda. Sain aru, et juhtus õnnetus, ning hakkasin appi karjuma. Rohkem enam ei mäleta,» räägib ta. Teadvusele tuli Tiit haigla ukse peal kanderaamil. Ta küsis arstilt, mis juhtus, ja arst ütles, et oli õnnetus ja kaks inimest sai surma. «Ma ei teadnud, kes oli roolis, ja vaid aimasin, kes see poiss võis olla. Kes istus aga tema kõrval, ei teadnud. Alles hommikul külalised ütlesid, kes hukkusid. Nad olid mu väga head sõbrad,» jääb Suka hääl vaikseks. Nüüd on ta sõpradega mitmel korral kohtunud vaid unenägudes. Ta räägib nendega, aga siis, kui silmad lahti teeb, saab aru: see oli kõigest uni.
Kuhu ta koos Triinu ja Lauriga, keda nüüd enam elavate kirjas pole, öösel kella poole kolme ajal Puurmani aastavahetuspeolt sõitis ja miks juhtis tema autot Lauri, seda Sukk ei mäleta. «Tagantjärele meenutasin, kas üldse jõudsin sõpradele head uut aastat soovida. Alles järgmisel hommikul ütlesid sõbrad, et jõudsin küll.» Nüüd jääb Tiit Sukk nii «Pehmete ja karvaste» Mardi ja Arnoldi osatäitmistest kui ka teatrilavalt kuudeks eemale. «Mis seal ikka,» ohkab ta väsinult ja ütleb, et tahab puhata.
Õnnetus juhtus suurel kiirusel
Õnnetus juhtus 1. jaanuaril poole kolme ajal öösel Jõgevamaal Puurmani-Tabivere tee esimesel kilomeetril Kaave silla lähedal kurvis. Audi 80 paiskus suurel kiirusel ja arvatavalt libeduse tõttu teelt välja vastu puud. Autot juhtinud Lauri Kreegipuu (26) ja tema kõrval istunud Triin Voorel (26) said surma. Auto omanik, tagaistmel sõitnud Tiit Sukk (29) jäi ellu, ent on raskelt vigastatud. Kas juht oli õnnetuse ajal alkoholi tarvitanud või mitte, selgub uurija sõnul alles mõne nädala pärast, kui valmib kohtuarstlik ekspertiis.
«Cabaret» otsib asendajat
Ernsti, keda Tiit Sukk suvises «Cabaret’s» kehastas, hakkab 16. jaanuaril algavas etendustsüklis mängima uus osatäitja, keda Vanalinnastuudio praegu otsib. Ehkki muusikali kõigil peaosatäitjail olid suvel dublandid, ei saa teater Sukka dubleerinud Tõnno Linnasele loota. «Tõnno, kes ise osales «Cabaret’» tantsutrupis, on praegu Iirimaal, mistõttu on tal endalgi dublant,» ütleb Vanalinnastuudio juht Anne Veesaar. «Roll on omamoodi nõudlik – etenduse lõpus oli Tiidul koos Mait Malmsteni ja Märt Avandiga stepi ekstranumber, mis tõi alati tohutud ovatsioonid.»
Suka lavakohustuste sekka kuulus peale sõnalise teksti ka natside laulu ettekanne. «Ja tantsud nii või teisiti,» lisab Veesaar, kes eile koos Smithbridge Productionsi produtsendi Mikk Purrega võimalikke Ernsti osatäitjaid kaalus. «Asi polegi nii lootusetu, valime praegu mitme variandi vahel,» sõnab ta. Purre ütleb, et võimalikke asendajaid on kolm, läbirääkimised käivad. Otsus tuleb tema sõnul teha lähipäevil – rolli sisseelamiseks on aega vaid kaks nädalat. «Kohe, kui oleme valiku teinud, asub lavastaja assistent Ernsti osatäitjaga tööle.» Suvine menumuusikal «Cabaret» naaseb lavale viieteistkümneks mängukorraks, 16. jaanuarist 8. veebruarini.
Sama probleemi ees seisab Eesti Draamateater: Sukk peaks kaasa mängima 10. jaanuaril «Rahauputuses». Draamateatri teatel asendab teda seal Andrus Vaarik. Mis saab aga rahvusdraama ühe hõivatuima näitleja teistest osadest, on praegu lavastajate otsustada.
Aigi Viira
VE: Sukk, Tiit – näitleja
«Mind päästis härra Õnn…»
SLÕL, teisipäev. 6. jaanuar 2004
KAMPSUNI JÄLG KÄEL: Õnnetusest eluga pääsenud Tiit Sukk võtab oma punase-siniselaigulise käe teki alt välja ja imestab, et löök vastu kätt oli nii tugev, et kampsuni mustrijälg ilutseb selle peal siiani.
Uusaastaööl kaks ohvrit nõudnud liiklus-õnnetusest eluga pääsenud näitleja Tiit Sukk lamab viiendat päeva haiglas. «Kõige suurem pauk on veel ees – kui toibun ja teadvustan, et sõpru enam pole,» ütleb ta.
Tarmo Michelson
Käel kampsuni muster
Tiidu otsaesisel on kümmekond pisikest kriimu, mis nähtavasti tekkisid auto esi-
klaasi purunemisel. Lõua all habemes paistab sentimeetripikkune lõikehaav. Vasak käsi on õlast küünarnukini sinise-punaselaiguline. «Käe lõin niisuguse jõuga ära, et siiani on kampsuni muster käel,» ütleb ta. Parem jalg on sääreluu lahtise murru pärast tehtud operatsiooni järel kipsis. Sääreluu on klambritega kinni pandud nagu vaagnaluugi. Magada saab ta vaid valuvaigistite mõju all. «Selline tunne, nagu oleks pool päeva trenni teinud,» võrdleb Sukk enesetunnet. «Pole niigi palju energiat, et lehti ja raamatuid lugeda.»
Tiidu hääl on vaikne ja ta kogub iga lause väljaütlemiseks jõudu. Õnnetusele püüab ta mõelda võimalikult vähe. Selles aitavad teda vanemad ja kümned sõbrad, kes teda haiglas vaatamas käivad. Samuti on toeks umbes 60 sõnumit, mis pärast õnnetust tema mobiiltelefonisse saadetud.
Küsimus, miks just tema eluga pääses, paneb näitleja mõtlema. «Küllap on üleval härra Õnn, kes mind päästis,» ütleb ta lõpuks ja arvab, et rasketest traumadest hoolimata on ta pääsenud kergelt. «Silmad on mul ju peas! Mõistus korras! Käed liiguvad! Arst aga palus mul arvestada mitme kuuga, kuni lõpuks terveks saan.»
«Hakkasin appi karjuma.»
Õnnetusest rääkides ütleb Tiit kohe, et tal oli lühiajaline mälukaotus, kuid silme ees on tal kaks pilti. «Üks pilt on see, kui hakkasime kurvist välja vajuma… Teine aga see, et oli pime, kõik oli hästi segamini ja tundsin, et olen üksinda. Sain aru, et juhtus õnnetus, ning hakkasin appi karjuma. Rohkem enam ei mäleta,» räägib ta. Teadvusele tuli Tiit haigla ukse peal kanderaamil. Ta küsis arstilt, mis juhtus, ja arst ütles, et oli õnnetus ja kaks inimest sai surma. «Ma ei teadnud, kes oli roolis, ja vaid aimasin, kes see poiss võis olla. Kes istus aga tema kõrval, ei teadnud. Alles hommikul külalised ütlesid, kes hukkusid. Nad olid mu väga head sõbrad,» jääb Suka hääl vaikseks. Nüüd on ta sõpradega mitmel korral kohtunud vaid unenägudes. Ta räägib nendega, aga siis, kui silmad lahti teeb, saab aru: see oli kõigest uni.
Kuhu ta koos Triinu ja Lauriga, keda nüüd enam elavate kirjas pole, öösel kella poole kolme ajal Puurmani aastavahetuspeolt sõitis ja miks juhtis tema autot Lauri, seda Sukk ei mäleta. «Tagantjärele meenutasin, kas üldse jõudsin sõpradele head uut aastat soovida. Alles järgmisel hommikul ütlesid sõbrad, et jõudsin küll.» Nüüd jääb Tiit Sukk nii «Pehmete ja karvaste» Mardi ja Arnoldi osatäitmistest kui ka teatrilavalt kuudeks eemale. «Mis seal ikka,» ohkab ta väsinult ja ütleb, et tahab puhata.
Õnnetus juhtus suurel kiirusel
Õnnetus juhtus 1. jaanuaril poole kolme ajal öösel Jõgevamaal Puurmani-Tabivere tee esimesel kilomeetril Kaave silla lähedal kurvis. Audi 80 paiskus suurel kiirusel ja arvatavalt libeduse tõttu teelt välja vastu puud. Autot juhtinud Lauri Kreegipuu (26) ja tema kõrval istunud Triin Voorel (26) said surma. Auto omanik, tagaistmel sõitnud Tiit Sukk (29) jäi ellu, ent on raskelt vigastatud. Kas juht oli õnnetuse ajal alkoholi tarvitanud või mitte, selgub uurija sõnul alles mõne nädala pärast, kui valmib kohtuarstlik ekspertiis.
«Cabaret» otsib asendajat
Ernsti, keda Tiit Sukk suvises «Cabaret’s» kehastas, hakkab 16. jaanuaril algavas etendustsüklis mängima uus osatäitja, keda Vanalinnastuudio praegu otsib. Ehkki muusikali kõigil peaosatäitjail olid suvel dublandid, ei saa teater Sukka dubleerinud Tõnno Linnasele loota. «Tõnno, kes ise osales «Cabaret’» tantsutrupis, on praegu Iirimaal, mistõttu on tal endalgi dublant,» ütleb Vanalinnastuudio juht Anne Veesaar. «Roll on omamoodi nõudlik – etenduse lõpus oli Tiidul koos Mait Malmsteni ja Märt Avandiga stepi ekstranumber, mis tõi alati tohutud ovatsioonid.»
Suka lavakohustuste sekka kuulus peale sõnalise teksti ka natside laulu ettekanne. «Ja tantsud nii või teisiti,» lisab Veesaar, kes eile koos Smithbridge Productionsi produtsendi Mikk Purrega võimalikke Ernsti osatäitjaid kaalus. «Asi polegi nii lootusetu, valime praegu mitme variandi vahel,» sõnab ta. Purre ütleb, et võimalikke asendajaid on kolm, läbirääkimised käivad. Otsus tuleb tema sõnul teha lähipäevil – rolli sisseelamiseks on aega vaid kaks nädalat. «Kohe, kui oleme valiku teinud, asub lavastaja assistent Ernsti osatäitjaga tööle.» Suvine menumuusikal «Cabaret» naaseb lavale viieteistkümneks mängukorraks, 16. jaanuarist 8. veebruarini.
Sama probleemi ees seisab Eesti Draamateater: Sukk peaks kaasa mängima 10. jaanuaril «Rahauputuses». Draamateatri teatel asendab teda seal Andrus Vaarik. Mis saab aga rahvusdraama ühe hõivatuima näitleja teistest osadest, on praegu lavastajate otsustada.
Aigi Viira