Emajõgi keeras otsa ringiKatrin Pauts, SLÕL, esmaspäev. 5. jaanuar 2004
 Peeter Kümmel (Sakala)
 PÖÖRAS ÄRA: Pildil voolab Emajõgi läbi Jõesuu silla alt, vasakule poole jääb Võrtsjärv, kust jõgi alguse saab. Aeg-ajalt juhtub, et jões tõuseb vesi järve veetasemest kõrgemale ning Emajõgi voolab siis mitmekilomeetrisel lõigul vastupidises suunas. |
Jääkate ei lase vaadata, kas aastavahetusel end teistpidi keeranud Emajõgi on ennast juba õigeks tagasi pööranud. Tavaliselt muudab Emajõgi voolusuunda mais suurvee ajal, talvel juhtub seda harva.
Läinud aasta lõpupäeval otsustas Emajõgi end lisajõe Pedja suudmes ringi keerata ja teistpidi voolama hakata. Hüdroloog Liidia Saali sõnul oli sügis väga pikalt vihmane ja jõe veetase kerkis 27. detsembril kõrgseisu, 158 sentimeetrit üle nullpunkti. Keskmisest veetasemest on see ligi pool meetrit kõrgem.
Et Võrtsjärve ja Peipsi (Emajõgi algab Võrtsjärvest ja suubub Peipsisse) veetasemete vahe on ainult 3,5 meetrit, muutubki suurvee ajal mõnikord jõe voolusuund ja vesi hakkab hoopis tagasi Võrtsjärve voolama. Tänavu põuasel suvel oli vesi nii Võrtsjärves kui ka Emajões väga madal, aga sügisvihmad tõid kõvasti leevendust. Siiski tõusis järvevesi jõe omast aeglasemalt. Kui järv jääkatte alla puges, vesi seal enam tõusta ei saanud – nii Saali sõnul Emajõgi Võrtsjärvest kõrgemaks kerkiski.
Emajõgi voolas aastavahetusel tagurpidi kuuekilomeetrisel lõigul alates Pedja suudmest. Tagurpidi vooluga lõiku kutsub rahvas ka Järvejõeks, sest Emajõgi on siis ka tavalisest kordi laiem. Tavaliselt voolab jõgi teistpidi ligi kümme päeva, aga praegu on tema tempudest raske aru saada, sest ka jõgi sai aasta alguse külmadega jää peale. «Vaatleja ei saanud aru, kas ta voolab õigetpidi või seisab,» ütles Saal eile. Äraspidise jõe vool on üsna aeglane, seitse sentimeetrit sekundis. Ükski teine Eesti jõgi Liidia Saali kinnitusel niisuguseid tükke ei tee.
Suur Emajõgi
Saja ühe kilomeetri pikkune Emajõgi on pikkuselt Eesti üheksas, laiuselt ületab teda vaid Narva jõgi. Emajõel on 12 lisajõge, suurim neist Ahja. Jõesängi sügavus on 2-4 m, küündides kohati 10ni. Jõesängi laius ulatub 40st 100 meetrini. Keskmine voolukiirus 3,7 km tunnis. Emajõgi on Eesti ainus täies ulatuses laevatatav jõgi – jõe langus on väga väike ja vool aeglane, mistõttu on temas alati piisavalt vett. Emajõe kaldad on enamikus soostunud, luhtadel kasvab haruldasi taimi: künnapuu, madal kask, niidu-kuremõõk, siberi võhumõõk jt.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Emajõgi, ka Suur-Emajõgi
Emajõgi keeras otsa ringiKatrin Pauts, SLÕL, esmaspäev. 5. jaanuar 2004
Jääkate ei lase vaadata, kas aastavahetusel end teistpidi keeranud Emajõgi on ennast juba õigeks tagasi pööranud. Tavaliselt muudab Emajõgi voolusuunda mais suurvee ajal, talvel juhtub seda harva.
Et Võrtsjärve ja Peipsi (Emajõgi algab Võrtsjärvest ja suubub Peipsisse) veetasemete vahe on ainult 3,5 meetrit, muutubki suurvee ajal mõnikord jõe voolusuund ja vesi hakkab hoopis tagasi Võrtsjärve voolama. Tänavu põuasel suvel oli vesi nii Võrtsjärves kui ka Emajões väga madal, aga sügisvihmad tõid kõvasti leevendust. Siiski tõusis järvevesi jõe omast aeglasemalt. Kui järv jääkatte alla puges, vesi seal enam tõusta ei saanud – nii Saali sõnul Emajõgi Võrtsjärvest kõrgemaks kerkiski.
Emajõgi voolas aastavahetusel tagurpidi kuuekilomeetrisel lõigul alates Pedja suudmest. Tagurpidi vooluga lõiku kutsub rahvas ka Järvejõeks, sest Emajõgi on siis ka tavalisest kordi laiem. Tavaliselt voolab jõgi teistpidi ligi kümme päeva, aga praegu on tema tempudest raske aru saada, sest ka jõgi sai aasta alguse külmadega jää peale. «Vaatleja ei saanud aru, kas ta voolab õigetpidi või seisab,» ütles Saal eile. Äraspidise jõe vool on üsna aeglane, seitse sentimeetrit sekundis. Ükski teine Eesti jõgi Liidia Saali kinnitusel niisuguseid tükke ei tee.
Suur Emajõgi
Saja ühe kilomeetri pikkune Emajõgi on pikkuselt Eesti üheksas, laiuselt ületab teda vaid Narva jõgi. Emajõel on 12 lisajõge, suurim neist Ahja. Jõesängi sügavus on 2-4 m, küündides kohati 10ni. Jõesängi laius ulatub 40st 100 meetrini. Keskmine voolukiirus 3,7 km tunnis. Emajõgi on Eesti ainus täies ulatuses laevatatav jõgi – jõe langus on väga väike ja vool aeglane, mistõttu on temas alati piisavalt vett. Emajõe kaldad on enamikus soostunud, luhtadel kasvab haruldasi taimi: künnapuu, madal kask, niidu-kuremõõk, siberi võhumõõk jt.