Eesti viigerhülgeid ähvardab kiire väljasuremine
TALLINN, 5. jaanuar (EPLO) – Viigerhülge arvukus on viimaste aastatega katastroofiliselt langenud, kui 1996. aastal elas meie vetes veel 1500 looma, siis nüüdseks on neist järel vaid kolmandik, kirjutab Postimees.
«Eesti viigerhüljeste olukord on katastroofiline,» ütlesid looduse fondi hülgeuurijad Ivar ja Mart Jüssi neil päevil avalikustatud raportis. «Kui 1996. aasta jäärohkel talvel elas Eestis veel 1500 viigerhüljest, siis nüüdseks on neid järel vaid 500.»
Sada aastat tagasi elas Läänemeres umbes veerand miljonit hüljest. «See on väljapüügi pealt tagasi arvutatud, et milline peab loomade arv olema, et nii palju kätte saada,» selgitas Mart Jüssi. Tollal kütiti aastas umbes 30 000 hüljest.
«Sada aastat hiljem oli järel vaid viis protsenti. Üheksakümnendate aastate lõpus käis järgmine mats,» lausus Jüssi. «1997. aastal oli neid veel küll, 2001 äkki enam mitte. Siis oli plats juba puhas.» Põhjuseid võib esialgu üksnes aimata. Neist olulisemad on keskkonnareostus ja jääolud.
Novembris hoiatas Tallinna väisanud Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Margot Wallström eestlasi liigse kalasöömise eest. «Te ei peaks liiga palju Läänemere kalu sööma, sest mere saastatus on liiga suur,» lausus rootslannast volinik. «Eriti kui oled lapseootel.»
«Hüljes ei saa valida, keda ta sööb,» ütles hülgeuurija Ivar Jüssi. «See mõjub nende tervisele üsna laastavalt. Ta sööb ka teisi kalu peale räime, aga nende mürgisisaldust pole nii täpselt mõõdetud.» Jüssi sõnul on keskkonnamürkide sisaldus Läänemeres kolmkümmend kuni sada korda kõrgem kui ookeanis.
Uuringud näitavad, et keskkonnamürgid mõjuvad hüljestele nii otse kui kaudselt. Läänemere tänaseid viigerhülgeid iseloomustavad nn vanade loomade haigused – näiteks maohaavandid ja teised seedeorganite hädad.
|
Uudised
VE: viigerhüljes
TALLINN, 5. jaanuar (EPLO) – Viigerhülge arvukus on viimaste aastatega katastroofiliselt langenud, kui 1996. aastal elas meie vetes veel 1500 looma, siis nüüdseks on neist järel vaid kolmandik, kirjutab Postimees.
«Eesti viigerhüljeste olukord on katastroofiline,» ütlesid looduse fondi hülgeuurijad Ivar ja Mart Jüssi neil päevil avalikustatud raportis. «Kui 1996. aasta jäärohkel talvel elas Eestis veel 1500 viigerhüljest, siis nüüdseks on neid järel vaid 500.»
Sada aastat tagasi elas Läänemeres umbes veerand miljonit hüljest. «See on väljapüügi pealt tagasi arvutatud, et milline peab loomade arv olema, et nii palju kätte saada,» selgitas Mart Jüssi. Tollal kütiti aastas umbes 30 000 hüljest.
«Sada aastat hiljem oli järel vaid viis protsenti. Üheksakümnendate aastate lõpus käis järgmine mats,» lausus Jüssi. «1997. aastal oli neid veel küll, 2001 äkki enam mitte. Siis oli plats juba puhas.» Põhjuseid võib esialgu üksnes aimata. Neist olulisemad on keskkonnareostus ja jääolud.
Novembris hoiatas Tallinna väisanud Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Margot Wallström eestlasi liigse kalasöömise eest. «Te ei peaks liiga palju Läänemere kalu sööma, sest mere saastatus on liiga suur,» lausus rootslannast volinik. «Eriti kui oled lapseootel.»
«Hüljes ei saa valida, keda ta sööb,» ütles hülgeuurija Ivar Jüssi. «See mõjub nende tervisele üsna laastavalt. Ta sööb ka teisi kalu peale räime, aga nende mürgisisaldust pole nii täpselt mõõdetud.» Jüssi sõnul on keskkonnamürkide sisaldus Läänemeres kolmkümmend kuni sada korda kõrgem kui ookeanis.
Uuringud näitavad, et keskkonnamürgid mõjuvad hüljestele nii otse kui kaudselt. Läänemere tänaseid viigerhülgeid iseloomustavad nn vanade loomade haigused – näiteks maohaavandid ja teised seedeorganite hädad.