Ekseko avas Euroopa suurima sõnnikuhoidla
30.12.2003
Eile avatud hiigelsuured vedelsõnnikumahutid peaksid säästma põhjavett. |
Ekseko seakombinaat avas eile pidulikult kuus hiiglaslikku rõngasmahutit, millesse ladustatakse põllule laotamist ootav vedelsõnnik. Ekseko tegevdirektor Teet Soorm rääkis, et iga kuu tekitavad ettevõtte rohkem kui 60 000 siga ligi 9000 kuupmeetrit vedelsõnnikut. Valminud rõngasmahutites saab hoida kokku 36 000 kuupmeetrit vedelsõnnikut.
Need peaksid moodustama Euroopa suurima vedelsõnnikuhoidla.
Ekseko tehnikadirektori Andrus Nõmmela sõnul on aktsiaseltsi E-Betoonelement ehitatud mahutitesse juba sõnnik sisse lastud ja mõnda kohta on tulnud ka parandada, kuid tellija on ehitaja tööga rahul.
Tõrred on broneeritud
Ekseko arendusdirektor Andres Veide rääkis, et uute mahutite võimas pump lühendab oluliselt aega, mis kulub vedelsõnniku autotsisternidesse pumpamiseks.
Soormi sõnul on üks Viljandimaa talumees juba avaldanud soovi broneerida oma põldudele kahe või kolme hiigeltõrre sisu.
Tegevdirektor lisas, et tegemist on projekti esimese järguga. Teises etapis rajatakse veel neli mahutit ning piiratakse territoorium aiaga.
“Loodetavasti saame sellega valmis järgmisel aastal, kuid see sõltub sellest, kui kiiresti on võimalik Euroopa Liidu struktuurifondidest raha taotleda,” ütles Soorm.
Esimesed kuus mahutit läksid kokku maksma 11 miljonit krooni. Sellest 3,9 miljonit tuli SAPARD-i abiprogrammist ja ülejäänu ettevõttelt endalt. Iga betoonist tõrs on üle kuue meetri kõrge ja neljakümnemeetrise läbimõõduga.
Hoiab keskkonda
Arendusdirektor rõõmustas selle üle, et tänu uuele hoidlale vabaneb Ekseko vanade lägatiikide keskkonnaohtlikkusega seotud kahtlustest. Tiikide kohta arvati, et nende kilepõhi annab läbi ja läga valgub põhjavette.
Ka Viljandimaa Keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunberg nentis, et varasemaga võrreldes on keskkonnarisk minimaalne.
“Vanade tiikide lekkeid pole küll avastatud, kuid pole ka garantiid, et need peavad,” ütles ta.
Kunberg avaldas samuti lootust, et edaspidi on haisu vähem, sest sõnniku laadimise ja põllule laotamise aeg lüheneb.
2006. aastaks peab Ekseko mahutid pealt kinni katma. Selleks kavatsetakse kasutada kergkruusa, mis jääb vedelsõnniku peale hõljuma ning teeb selle taseme vajumise ja kerkimise kaasa.
Haisu peaks vähemaks jääma ka seetõttu, et seni kasutusel olnud tiikide pind oli palju suurem kui hoidlatel.
–>Hans Väre
hans@sakalakirjastus.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: sõnnikuhoidla, Euroopa suurim
Ekseko avas Euroopa suurima sõnnikuhoidla
30.12.2003
Eile avatud hiigelsuured vedelsõnnikumahutid peaksid säästma põhjavett.
Ekseko seakombinaat avas eile pidulikult kuus hiiglaslikku rõngasmahutit, millesse ladustatakse põllule laotamist ootav vedelsõnnik. Ekseko tegevdirektor Teet Soorm rääkis, et iga kuu tekitavad ettevõtte rohkem kui 60 000 siga ligi 9000 kuupmeetrit vedelsõnnikut. Valminud rõngasmahutites saab hoida kokku 36 000 kuupmeetrit vedelsõnnikut.
Need peaksid moodustama Euroopa suurima vedelsõnnikuhoidla.
Ekseko tehnikadirektori Andrus Nõmmela sõnul on aktsiaseltsi E-Betoonelement ehitatud mahutitesse juba sõnnik sisse lastud ja mõnda kohta on tulnud ka parandada, kuid tellija on ehitaja tööga rahul.
Tõrred on broneeritud
Ekseko arendusdirektor Andres Veide rääkis, et uute mahutite võimas pump lühendab oluliselt aega, mis kulub vedelsõnniku autotsisternidesse pumpamiseks.
Soormi sõnul on üks Viljandimaa talumees juba avaldanud soovi broneerida oma põldudele kahe või kolme hiigeltõrre sisu.
Tegevdirektor lisas, et tegemist on projekti esimese järguga. Teises etapis rajatakse veel neli mahutit ning piiratakse territoorium aiaga.
“Loodetavasti saame sellega valmis järgmisel aastal, kuid see sõltub sellest, kui kiiresti on võimalik Euroopa Liidu struktuurifondidest raha taotleda,” ütles Soorm.
Esimesed kuus mahutit läksid kokku maksma 11 miljonit krooni. Sellest 3,9 miljonit tuli SAPARD-i abiprogrammist ja ülejäänu ettevõttelt endalt. Iga betoonist tõrs on üle kuue meetri kõrge ja neljakümnemeetrise läbimõõduga.
Hoiab keskkonda
Arendusdirektor rõõmustas selle üle, et tänu uuele hoidlale vabaneb Ekseko vanade lägatiikide keskkonnaohtlikkusega seotud kahtlustest. Tiikide kohta arvati, et nende kilepõhi annab läbi ja läga valgub põhjavette.
Ka Viljandimaa Keskkonnateenistuse juhataja Veikko Kunberg nentis, et varasemaga võrreldes on keskkonnarisk minimaalne.
“Vanade tiikide lekkeid pole küll avastatud, kuid pole ka garantiid, et need peavad,” ütles ta.
Kunberg avaldas samuti lootust, et edaspidi on haisu vähem, sest sõnniku laadimise ja põllule laotamise aeg lüheneb.
2006. aastaks peab Ekseko mahutid pealt kinni katma. Selleks kavatsetakse kasutada kergkruusa, mis jääb vedelsõnniku peale hõljuma ning teeb selle taseme vajumise ja kerkimise kaasa.
Haisu peaks vähemaks jääma ka seetõttu, et seni kasutusel olnud tiikide pind oli palju suurem kui hoidlatel.
–>Hans Väre
hans@sakalakirjastus.ee