Saaremaa Pisa torn ajas end ootamatult sirgu
28.02.2008 00:01Andres Sepp, Meie Maa
Tugeva kalde tõttu Saaremaa Pisa torniks ristitud Kiipsaare tuletorn keeras end soodsate ilmastikutingimuste toel taas sirgeks.
|
|
|
|
|
Kihelkonna vallas Harilaiu poolsaarel asuv majakas, mis praegu enam ei tööta, ehitati 1933. aastal Kiipsaare neeme mõlemast rannajoonest 100–150 meetri kaugusele.
Ajavahemikus 1981. kuni 1990. aastani taganes rannajoon kolm meetrit aastas ja jõudis lõpuks päris tuletorni jalamile, ütles aastakümneid Harilaiu rannaprotsesside toimimist uurinud geoloogiadoktor Kaarel Orviku.
1991. aastal oli tuletorni üks pool tema sõnul juba paljas. Mõne aasta järel vajus lainetuse tulemusel merepoolsest küljest ilma pinnase toeta jäänud torn 7 või isegi kuni 9 kraadi viltu.
«Kunagi oli ju majakas päris maa peal, siis jäi astangu pervele ja astangu perve alt oli lainetel pinnast väga lihtne ära uhada. Mere poolt uhati ära ja nii ta vajuski veepiirile viltu,» selgitas Orviku.
Tuletorni sirgumist märkas esimesena Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvaht August Järvelaine 25. jaanuaril. Justkui Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks rihtides, ajas torn end 22. veebruariks nii püsti, et Järvelaine mõõtis loodiga kaldeks vaid ühe kraadi.
Orviku sõnul on torni maa poole sirgeks tagasi mineku põhjus see, et nüüd on lainetus pääsenud õgvendama tornialust pinnast maapoolsest küljest.
«Seetõttu on tuletorn kergelt päripäeva ümber oma telje pööranud ja vajunud maa poole tagasi,» sõnas ta. Geoloog väidab, et selle on tinginud üleüldine kliima soojenemine, sest meri on jäävaba ja lainetel aasta ringi tegevust.
|
xxx
Vald müüb Kiipsaare majakat koos talle mittekuuluva maaga
EPL, 13.12.2003
Airi Ilisson
 Kihelkonna valla lubatud krunti peaks ostja hiljem eraldi taotlema
Looduskaitsjad nõuavad Kiipsaare tuletorni müügi peatamist
|
 |
|
15 aastaga on rannajoon Kiipsaare tuletornile lähenenud 31 meetrit. Suurte lainetega on torn vees ning kui Kihelkonna vald müügiga ei kiirusta, pole varsti enam, mida müüa.
Foto: Tambet Tamm |
|
Kihelkonna vald Saaremaal müüb Kiipsaare tuletorni koos 0,7 hektari maaga, kuigi seaduse järgi peaks ostja lubatud maatüki erastamist pärast ostutehingut eraldi taotlema.
Roheliste viimased nädalad tuure kogunud pahameel Kihelkonna valla Kiipsaare tuletorni müügi üle lahvatas eile Eesti Looduskaitse Seltsi pöördumises keskkonnaministri poole. “Palume teid kasutada kogu teile seadustega antud ja teie positsioonist tulenevat moraalset mõjuvõimu, et kõnealune tehing peatada,” seisis kirjas. “Seda seni, kuni vald on avalikustanud müügi motiivid ja on teatanud oma otsusest määrata teenindusmaa vaid tingimusel, et sellel oleks nii avalikkuse poolehoid kui rahvuspargi kooskõlastus.”
Vald lubab müüa maad, mis tegelikult on riigi oma Looduskaitse seltsi esimehe Juhan Telgmaa sõnul on lubamatu, et vald müüb maad, mis talle ei kuulu. “Vald annab erastajale katteta lubadusi,” kinnitas Telgmaa. “Praegu saab vald müüa ainult tuletorni, mille ta kui peremeheta valduse enda omandusse võttis.”
Maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri sõnul määratakse seaduse järgi ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehi- tisalune ning ehitist ümbritsev vähem tarvilik maa, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise ja hooldamise. “Valla müügikuulutus on eksitav, tuletorni ostmisel omandab ostja teenindusmaa erastamise õiguse,” kinnitas Kangur.
Uue hoone ehitamine veekogu lähedal on keelatud, kuid ehitusluba saaks taotleda varemetes majakavahimaja taastamiseks. Teenindusmaa loa andmisel on otsustav sõna jällegi vallal.
“Vaevalt et tuletorni üksinda keegi osta tahaks, pealegi on see juba otsapidi vees, lained on ta maast ära uhtunud,” tõdes Telgmaa. “Võib juhtuda, et omanik saab teenindusmaad kolm meetrit ümberringi, kus tegelikult on vaid paljas vesi.”
Loodusesõbrad on kaalunud rahakorjandust, millega torn ise ära osta. “See on meie südamevalu üks väljendus, tegelikkuses on selle raha saamine keeruline,” selgitas Telgmaa. “Harilaid ise on väga loodusväärtuslik koht ning saanud maailmas üheks Eesti sümboliks, filmitegemisest rääkimata,” viitas ta Sulev Keeduse filmile “Somnambuul”.
Müügist saadavale rahale juba otstarve leitud Saare maavalitsus otsustas eilsel koosolekul Kihelkonna vallast välja nõuda tuletorniga seotud dokumendid. Maaosakonna juhataja Merike Toose hinnangul pole 0,7 hektari suurune maatükk teenindusmaana põhjendatud.
Kihelkonna vallavanema Marju Lõbusaga eile rääkida ei õnnestunud. Veel kaks päeva tagasi kinnitas Lõbus ajakirjanduses, et müük toimub kõigist takistustest hoolimata. Tallinnast pärit kuulsa ostja nime, kes on poole miljoni kroonise alghinnaga torni eest pakkunud 777 777 krooni, pole Lõbus avaldanud. “Oleme selle rahaga eelarves juba arvestanud,” kinnitas ta Maalehele.
Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi on igasugune majandustegevus Harilaiul 1996. aastast keelatud. Varem oli tuletorn veeteede ameti oma.
|
| Eesti Päevaleht |
xx
xxx
Kiipsaare majakas
Vilsandi rahvuspargis kaitsealusel maatükil asuva viltuse Kiipsaare majaka müümise pärast meeleheitele aetud loodusesõbrad hakkasid raha korjama, et tuletorn Kihelkonna vallalt ise ära osta. (PM)
Rohelised käivitasid rahakogumise kampaania üleeile kohe pärast seda, kui said teada, et Kihelkonna vallavalitsus kavatseb Pisa torniks kutsutud viltuse majaka ja majakavahi maja varemed iga hinna eest maha müüa.
Kinosõpradele Sulev Keeduse filmist «Somnambuul» tuttav 25-meetrine majakas asub Saaremaa läänerannikul, Harilaiu poolsaarel. Kuna see ala jääb Vilsandi rahvuspargis Kiipsaare sihtkaitsevööndisse, on seal igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud.
Majakaostja juba olemas
Loodusesõbrad kardavadki nüüd, et kui Kihelkonna vald majaka erakätesse müüb, tekib Eestisse taas üks selline hindamatu loodusväärtusega kaunis mereäärne koht, kuhu rahvas enam juurde ei pääse.
Rahakogumise initsiaator, topiste ja mulaažide valmistamisega tegeleva firma Studio Viridis juhataja Val Rajasaar nentis, et rahakogumisega alustati sisuliselt viimasel hetkel, sest nad ei teadnud müügiplaanist varem midagi.
Seega pole neil korjanduse jaoks palju aega, sest vallavalitsus tahab majaka müümise ära otsustada juba järgmise nädala alguses. Ostjagi on vallal väidetavalt olemas ja see Tallinnast pärit prestiižikas inimene, kelle nime vallavalitsus veel avalikustada ei taha, on pakkunud majaka eest 750 000 krooni.
Paari päevaga on loodusesõprade interneti vestluslistide vahendusel tekkinud rahakogumismõte kogunud kümmekond toetajat igaüks umbes tuhande krooniga. «Neid inimesed ei huvita üldse, kui palju seda maad seal on ja palju sellest kümne aasta pärast alles on,» rääkis Rajasaar. «Nad tahaksid lihtsalt, et see ei läheks eraomandusse. Küsimus on põhimõttes.»
Rajasaar ütles, et kui tõsiselt pingutada ja kampaaniat laiendada, saaks summa ka kokku, kuid iseasi, kas pabereid jõuab piisavalt kiiresti korda ajada. Ühe võimalusena näeb Rajasaar, et majaka ostuks teeks pakkumise mõni usaldusväärne juriidiline isik, näiteks Eestimaa Looduse Fond või roheline liikumine.
Roheliste pakkumine
Eile liituski majaka erakätesse müümise vastaste seltskonnaga ka Eesti Looduskaitse Selts, mille esimees Juhan Telgmaa saatis keskkonnaminister Villu Reiljanile kirja. Ta palus tehingu takistamist kuni Vilsandi rahvuspargi kooskõlastuse ja avalikkuse poolehoiu saamiseni.
Rajasaarel on Kihelkonna vallale teinegi pakkumine – leppida kokku, et objekt võetakse müügist maha ja vald saab selle eest korjandusega kogutud summa. «Kui nad on nii hädas, et peavad majaka müüma, siis jumala pärast, rahvas tuleks appi ja aitaks nad hädast välja,» lisas ta.
Problemaatiliseks muudab majaka müügi asjaolu, et geoloogide hinnangul kukub torn mere pealetungi tõttu ühel hetkel kokku, samuti ei ole kuigi kindel see, kas tulevane omanik tohib Vilsandi rahvuspargi sihtkaitsevööndis asuva maja juures asuvale vundamendile midagi ehitada või ei anta talle selleks luba.
Omanik hoiab randa
Kihelkonna abivallavanem Tormi Lepik ütles, et rohelised teevad kära vale asja pärast, sest riigist erinevalt hoiab omanik reeglina oma randa korras ja mingit mereni ulatuvat aeda ei luba sinna keegi ehitada. «Riik ise pole selle peremeheta majaka vastu siiani huvi tundnud,» osutas ta. «Ja kui nüüd üritab pisike vald seda pisikest tükki maha müüa, tehakse sellist kära.»
Lepik viitas ka sellele, et kui keskkonnaministeerium tahab, võib ta kahe kuu jooksul pärast müügilepingu sõlmimist kasutada eelisostuõigust. Selleks annab õiguse Vilsandi Rahvuspargi kaitse-eeskiri.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Hanno Zingel ütles, et eelisostuõigust ei saa praegu arutada, sest keegi pole selleks ministeeriumile ettepanekut teinud. Kõigele lisaks pole ka maad, mida eelisõigusega osta, sest Kiipsaare majakas on müügis vallasvarana.
«Me ei näe, et seal saaks üldse toimuda mingit suurt ega ka väikest arendustööd, sest igasugune ehitus on seal keelatud,» märkis ta. «Selge on see, et kui meile eelisostuks ettepanekud tulevad, saame sellest ka rääkida.»
Maavalitsuse järelevalve
Eile õhtul teatas Saare maavalitsus, et algatas järelevalve Kihelkonna vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide üle, mis puudutavad Harilaiu poolsaarel asuva Kiirassaare ehk Kiipsaare majaka viimastel nädalatel avalikkuse suure huvi all olnud müügiprotsessi.
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tarmo Pikner ütles, et nad nõudsid välja vastavate aktide ja dokumentide koopiad, et anda hinnang vallavõimude tegevusele.
«Järelevalve algatati seoses avalikuks tulnud probleemidega müügi ümber ja ajakirjandusest saadud infoga, mille põhjal ei ole olnud see protsess meile arusaadav,» lisas ta.
xxx
Harilaiul müüakse tuletorni koos maaga
Külli-Riin Tigasson, RVE, 09. detsember, 2003
| 700 tuhat krooni ei ole Tallinna kinnisvaraturul just suur raha – just nii palju maksab kolmetoaline Mustamäe korter. Kuid täpselt sama summa eest võib Saaremaal Vilsandi rahvuspargis osta tüki Harilaiu poolsaarest koos sinna juurde kuuluva Kiipsaare tuletorniga, mis sai filmisõpradele tuntuks Sulev Keeduse filmiga “Somnambuul.”
– – – – –
Kihelkonna vallavalitsus kavatseb juba tuleva nädala esmaspäeval langetada otsuse, kellele müüakse kohalikuks Pisa torniks kutsutav viltune Kiipsaare tuletorn. Inimtühjal Harilaiu poolsaarel asuva majaka juurde kuulub veel 7000 ruutmeetri suurune kolmest küljest veega piiratud maatükk ning vana vundament, kuhu ostja võib tulevikus endale maja ehitada.
Abivallavanema Tormis Lepiku sõnul on müük tingitud valla vaesusest ning tehingust loodetakse teenida 600-700 tuhat krooni.
“Asi on selles, et ta [Kiipsaare tuletorn] jääb vallast kaugele,” ütleb Lepik. “Me oleme pisike ääremaa. Vallal on niigi rahadega, sotsiaaltoetustega probleeme. Rikkaid meid ei ole, kellelt üksikisiku tulumaksu laekuks.”
Müügi lähemate detailide teadasaamiseks soovitavad vallaametnikud pöörduda vallavanema Marju Lõbusa poole. Kuid too keeldub intervjuust.
“Mina ei tea, kes mul seal toru otsas on. Mina tean ainult Uno Raadiot, mina ühtegi teist raadiot ei tea. Ma ei tee ühegi ajakirjaniku elu nii kergeks, et ta saab oma linnukese telefoni teel kirja,” ütleb Lõbus ja viskab toru hargile.
Kuid on neid, kellele Vilsandi rahvuspargi alla kuuluva Harilaiu maatüki minek erakätesse kohe sugugi ei meeldi. Rahvuspargi asedirektori Vello Putki sõnul võib osa Harilaiust muutuda sel viisil avalikkusele ligipääsematuks – seda juhul, kui vanale majakavahi majaasemele taastatakse maja ning krundi ümber ehitatakse aed.
“Me näeme tulevikus, et neile rahvuspargi ametnikele, kes tegelevad järelevalvega, toob see kaasa igavese hulga probleeme,” nendib Putk. “Mul on küll seadusest tulenev õigus rannas jalutada, aga kui aed on ees, siis inimene ju ei lähe teise õuele jalutama. Sisuliselt pannakse üks osa vaatamisväärsusest, nagu Harilaiu tipp on, elanikkonna jaoks lukku. See on asi, mille vastu me oleme, aga me ei saa midagi ette võtta.”
Sama meelt on ka rezhissöör Sulev Keedus, kes just Harilaiul filmis suurema osa oma filmist “Somnambuul.”
“See koht on niivõrd haruldane – tema võlu on minu jaoks mitte just ainult liivarandades, aga selles mahajäetuses, et seal keegi ei ela. See on tühermaa oma võlude ja romantikaga,” ütleb Keedus. “Pärast müüki satuvad need, kes tahavad sinna rännata, eramaale. Ma arvan, et on natuke kergemeelne ja lühinägelik, et vald sellised asjad maha müüb. See oleks neile endile tulevikus võibolla omamoodi kasulik ka ärilises mõttes.”
Rahvuspargi asedirektori Vello Putki sõnul oleks tema hing rahul vaid juhul, kui tuletorni koos Harilaiu maaga ostaks mõni filantroop, kes teeks torni korda ning jätaks nii majaka kui maa avalikkusele ligipääsetavaks.
“Kui leidub selline eraomanik, kes tahab lihtsalt Eesti rahvale kingituse teha ning võtab muinsuskaitset vääriva objekti enda hoole alla, taastab ja hoiab korras, siis see on küll vääriline inimene,” ütleb Putk. “Aga täna me ei tea, kelle kätte see läheb – kõik on kardinate taga ning me kuuleme alles siis, kui asi on otsustatud.”
Kihelkonna vallavalitsusest öeldi täna, et tuletorni müügist saadav raha on tuleva aasta eelarvesse juba sisse planeeritud.
|
xxx
Liikuv liiv kisub Kiipsaare majaka Saaremaa loodetipus viltu
Laupäev 14.09.2002
Saaremaa tuletornihooldajad imestavad, kuidas kümme aastat tagasi viltu vajuma hakanud Kiipsaare majakas seni püsti seisab ega ole vaatamata silmanähtavalt suurele kaldenurgale ikka veel ümber läinud.
Saaremaa loodetipus Harilaiu poolsaarel asuv kohalikuks Pisa torniks nimetatud tuletorn hakkas vajuma 1992. aastal, mil raudbetoonist torni alust uuristav meri oli jõudnud majakani.
Veeteede ameti Saaremaa navigatsioonimärgistuse talituse elektroonikamehaanik Peeter Kask mäletab, et veel 1988. aastal oli veepiir 11 meetri kaugusel majakast. Inimtühja neeme tipus toona veel Vene sõjaväe kasutuses ja valve all olnud tuumakütusel töötanud tuletorni kalle suurenes ajapikku tänu liikuvale liivale.
Tänaseks on Kiipsaare nukas asuv torn nii palju vajunud, et peaks Kase hinnangul juba ammu ümber läinud olema. «Raskuskese peaks olema juba nii ära nihkunud, et seenekujuline vundament ei tohiks teoreetiliselt torni enam loodis hoida,» selgitas Kask.
Liiv viis kordoni ära
Kask mäletab, et pääses nõukogude aja lõpul 1988. aastal sõjaväe alluvuses olnud hüdrograafiateenistuses töötades majakasse tööd tegema vaid koos kohaliku sõjaväeosa komandöriga.
«Seal oli alaline valvepost, piiratud okastraataedadega, mille küljes kolinat tekitavad konservikarbid. Ka majakat üle vaatav komandör ei saanud sinna sisse, kui polnud võtnud luba Kuressaares asuvast piirivalvestaabist,» meenutas Kask.
Liikuvate liivade õnge polnud läinud mitte ainult eestiaegsed majakaehitajad, vaid ka Vene sõjavägi, mis jättis enne ehitustööd samuti geoloogilised uuringud tegemata. Koos majaka viltuseks uhtumisega viisid rändavad liivad minema ka sõjaväelaste ehitatud silikaadist kordonihoone, mille riismeid võib madala veega praegugi majakast paarisaja meetri kaugusel meres näha.
«Meri uhtus suure maja minema ja piirivalvurid pidid vahti pidama majaks kohandatud veoautohaagises,» rääkis Kask. «Keegi ei tea, mis liiva nii järsku liikuma pani.»
Veel samal aastal kolisid lahkuvad Vene sõjaväelased seni töötavast majakast tuumakütusel töötava energiaallika välja ning torn jäi pimedaks. Majakavaht jäi tööta ning viltust torni said kõik huvilised uudistama tulla.
Üheks tuntud turismiobjektiks Saaremaal on Vilsandi looduskaitsealal asuv torn tänaseni. Möödunud sügisel filmiti torni juures majakavahi perest pajatavat mängufilmi «Somnambuul».
Filmivõteteks ehitati kõrgele õhku jäänud majakaukseni laudadest tee ning sellele putka. Tänaseni seisab püsti ka merest kaugemale rajatud kunagine majakavahi elamu, kuurist on järel vaid vundament.
Kuna Vilsandi saare varju jääv atraktiivne musta-valgetriibuline torn ei kujuta enesest tänapäeva meresõidule enam niivõrd olulist tähist kui Vene sõjalaevastikule, pole veeteede amet sinna majakatuld vilkuma pannud. «Kiipsaare on meresõiduteatmikes kirjas kui orientiiriks kõlbav päevamärk ja kui ta ükskord ümber peaks minema, kustutatakse ta lootsiraamatutest lihtsalt maha,» ütles Kask.
Torn ei kuulu veeteede ametile, sest ühena vähestest jäi see venelaste poolt Eesti riigile üle andmata, kuna polnud kasutuskõlblik objekt.
Kiipsaare tuletorn ehitati 1933. aastal saja meetri kaugusele merest.
Betoontorni ehitanud Arronet & de Vries oli viimane firma, mis juhtis majakaehitamise projekti, sest toonane veeteede valitsus leidis, et sellist tööd hiigelkasumeid saanud firmalt tellida on raiskamine ning tuletornide rajamisega saab edukalt hakkama ka riik. Samas oli Kiipsaare aga ka legendaarse Eesti majakate rajaja Armas Luige esimene suurem töö.
Järgmised tuletornid projekteeris ja ehitas Luige juba iseseisvalt. Praktiliselt sama projekti järgi rajati hiljem veidi kõrgem Abruka tuletorn.
Loodimine ei tasu ära
Kase sõnul on kangekaelse torni püstipüsimise üheks põhjuseks ilmselt see, et torni seenekujuline betoonist valatud vundament toetub liivas olevatele kividele. «Hiljuti, kui meri tornini jõudis, uhtus vesi liiva üldse ära ja vundamendi alt sai läbi vaadata, siis olid kivid ja valgus näha,» selgitas Kask. «Meri ajab seal liiva kogu aeg edasi-tagasi, vahel matab vundamendialuse jälle kinni.»
Kase sõnul on ehitustehniliselt võimalik torn endisse asendisse seada, kuid pole teada, kaua ta pärast seda loodis püsib. «Kuna torn ei kuulu meile ega oma meresõiduohutuse-alast tähtsust, pole veeteede ametil alust selle püstihoidmisele raha kulutada,» seletas Kask.
Samamoodi viltu oli kunagi ka Manija tuletorn, mille kalle oli lausa 30 kraadi ja mille veeteede amet lasi taas loodi sikutada. Kiipsaare majaka kallet pole viimastel aastatel mõõdetud, kuid see on silmanähtavalt suurenenud.
Omapärane poolsaar Harilaid
• Harilaid asub Saaremaa äärmises loodetipus, Vilsandi saarest põhjas Tagamõisa poolsaare läänejätkuna ning on Saaremaa omapärasemaid, «noori» – laidudest tekkinud poolsaari.
• Harilaiul on ebakorrapärane, piklik, kagust loodesse suunatud lainjate piirjoontega trapetsi kuju.
• Ta on madal tasandik, mille kõrgem punkt poolsaare loodeosas ei ole üle 5 m.
• Poolsaare pindala on 3,62 km².
• Tema kaarduvad piirjooned moodustavad madalakaarelisi lahemoodustisi – lõukaid.
• Poolsaare kaelaosa on kitsas ja ei ületa laiuselt 300 m.
Allikas: internet
Küllike Rooväli
kyllike.roovali@postimees.ee
xxx
(17.12.2003)
Uus omanik lubab torni korda teha
Svea Aavik, Meie Maa
Meelis Osa on kindel, et mere pealetung majakat ei ohusta
Ärimees ostis tuletorni vaid enda tarbeks
Kihelkonna vallas asuva Kiipsaare tuletorni ostis 777 777 krooni eest muhulasest kinnisvaraärimees Meelis Osa, kes lubab majaka korda teha.
Osa pidas tuletorni hinda soodsaks. Kinnisvarafirmade Semu ja Landolini juhatuse esimees Osa kinnitas, et ostis tuletorni, endise majakavahi elumaja varemed ja loodetava, selle juurde kuuluva 0,7 hektari suuruse maatüki vaid enda tarbeks.
“Pigem oli minu eesmärk emotsionaalne, mitte äriline,” märkis ta. Osa ütles, et kavatseb kindlasti taastada elumaja ning võimaluse korral ka majaka korda teha. “Niipalju tahan seda korda teha, et oleks julge üleval käia,” sõnas ta. Seaduse järgi peaks ostja lubatud maatüki erastamist pärast ostutehingut eraldi taotlema. Osa on ise varem Sõrve sääre tuletornis majakavahi ametit pidanud. “Minu huvi ei ole mitte ainult ilus loodus, vaid ka see viltune majakas,” ütles ta. Kuigi keskkonnaminister Villu Reiljan hoiatas veel eile hommikul Kihelkonna vallavanemat Marju Lõbusat, et elamu taastamine sihtkaitsevööndis ei tule kõne alla, on vastne omanik kindel, et sel jutul pole alust.
“Mind on kõigest sellest hoiatatud. Seadusel on omad nüansid. Kui vana vundamenti ei tohi taastada, peab olema väga hea põhjendus. Ka vallavanem on kindel, et ükski seaduslik nüanss ei saa takistada majaka kuulumist eraomanikule,” ütles Osa. “Oleme täpselt seadusi järginud,” lisas ta. Meregeoloog Kaarel Orviku hoiatus, et meri tungib peale ja maa võib mõne aasta pärast jalge alt kaduda, uut omanikku ei häirinud. “Ju siis vaatame. Arvan, et majakas ümber ei kuku.” Osa kinnitusel ei hakka ta poolsaare tipus liikumist piirama. “Ei olegi päris sellist mõtet, et ehitaks nüüd kõrge plankaia ümber, kuhu keegi ei näe ega kuule,” ütles ta.
|
Uudised
VE: Kiipsaare tuletorn Harilaiul
Saaremaa Pisa torn ajas end ootamatult sirgu
28.02.2008 00:01Andres Sepp, Meie Maa
Tugeva kalde tõttu Saaremaa Pisa torniks ristitud Kiipsaare tuletorn keeras end soodsate ilmastikutingimuste toel taas sirgeks.
Kihelkonna vallas Harilaiu poolsaarel asuv majakas, mis praegu enam ei tööta, ehitati 1933. aastal Kiipsaare neeme mõlemast rannajoonest 100–150 meetri kaugusele.
Ajavahemikus 1981. kuni 1990. aastani taganes rannajoon kolm meetrit aastas ja jõudis lõpuks päris tuletorni jalamile, ütles aastakümneid Harilaiu rannaprotsesside toimimist uurinud geoloogiadoktor Kaarel Orviku.
1991. aastal oli tuletorni üks pool tema sõnul juba paljas. Mõne aasta järel vajus lainetuse tulemusel merepoolsest küljest ilma pinnase toeta jäänud torn 7 või isegi kuni 9 kraadi viltu.
«Kunagi oli ju majakas päris maa peal, siis jäi astangu pervele ja astangu perve alt oli lainetel pinnast väga lihtne ära uhada. Mere poolt uhati ära ja nii ta vajuski veepiirile viltu,» selgitas Orviku.
Tuletorni sirgumist märkas esimesena Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvaht August Järvelaine 25. jaanuaril. Justkui Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaks rihtides, ajas torn end 22. veebruariks nii püsti, et Järvelaine mõõtis loodiga kaldeks vaid ühe kraadi.
Orviku sõnul on torni maa poole sirgeks tagasi mineku põhjus see, et nüüd on lainetus pääsenud õgvendama tornialust pinnast maapoolsest küljest.
«Seetõttu on tuletorn kergelt päripäeva ümber oma telje pööranud ja vajunud maa poole tagasi,» sõnas ta. Geoloog väidab, et selle on tinginud üleüldine kliima soojenemine, sest meri on jäävaba ja lainetel aasta ringi tegevust.
xxx
Airi Ilisson
Foto: Tambet Tamm
Kihelkonna vald Saaremaal müüb Kiipsaare tuletorni koos 0,7 hektari maaga, kuigi seaduse järgi peaks ostja lubatud maatüki erastamist pärast ostutehingut eraldi taotlema.
Roheliste viimased nädalad tuure kogunud pahameel Kihelkonna valla Kiipsaare tuletorni müügi üle lahvatas eile Eesti Looduskaitse Seltsi pöördumises keskkonnaministri poole. “Palume teid kasutada kogu teile seadustega antud ja teie positsioonist tulenevat moraalset mõjuvõimu, et kõnealune tehing peatada,” seisis kirjas. “Seda seni, kuni vald on avalikustanud müügi motiivid ja on teatanud oma otsusest määrata teenindusmaa vaid tingimusel, et sellel oleks nii avalikkuse poolehoid kui rahvuspargi kooskõlastus.”
Vald lubab müüa maad, mis tegelikult on riigi oma Looduskaitse seltsi esimehe Juhan Telgmaa sõnul on lubamatu, et vald müüb maad, mis talle ei kuulu. “Vald annab erastajale katteta lubadusi,” kinnitas Telgmaa. “Praegu saab vald müüa ainult tuletorni, mille ta kui peremeheta valduse enda omandusse võttis.”
Maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri sõnul määratakse seaduse järgi ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehi- tisalune ning ehitist ümbritsev vähem tarvilik maa, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise ja hooldamise. “Valla müügikuulutus on eksitav, tuletorni ostmisel omandab ostja teenindusmaa erastamise õiguse,” kinnitas Kangur.
Uue hoone ehitamine veekogu lähedal on keelatud, kuid ehitusluba saaks taotleda varemetes majakavahimaja taastamiseks. Teenindusmaa loa andmisel on otsustav sõna jällegi vallal.
“Vaevalt et tuletorni üksinda keegi osta tahaks, pealegi on see juba otsapidi vees, lained on ta maast ära uhtunud,” tõdes Telgmaa. “Võib juhtuda, et omanik saab teenindusmaad kolm meetrit ümberringi, kus tegelikult on vaid paljas vesi.”
Loodusesõbrad on kaalunud rahakorjandust, millega torn ise ära osta. “See on meie südamevalu üks väljendus, tegelikkuses on selle raha saamine keeruline,” selgitas Telgmaa. “Harilaid ise on väga loodusväärtuslik koht ning saanud maailmas üheks Eesti sümboliks, filmitegemisest rääkimata,” viitas ta Sulev Keeduse filmile “Somnambuul”.
Müügist saadavale rahale juba otstarve leitud Saare maavalitsus otsustas eilsel koosolekul Kihelkonna vallast välja nõuda tuletorniga seotud dokumendid. Maaosakonna juhataja Merike Toose hinnangul pole 0,7 hektari suurune maatükk teenindusmaana põhjendatud.
Kihelkonna vallavanema Marju Lõbusaga eile rääkida ei õnnestunud. Veel kaks päeva tagasi kinnitas Lõbus ajakirjanduses, et müük toimub kõigist takistustest hoolimata. Tallinnast pärit kuulsa ostja nime, kes on poole miljoni kroonise alghinnaga torni eest pakkunud 777 777 krooni, pole Lõbus avaldanud. “Oleme selle rahaga eelarves juba arvestanud,” kinnitas ta Maalehele.
Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi on igasugune majandustegevus Harilaiul 1996. aastast keelatud. Varem oli tuletorn veeteede ameti oma.
xx
xxx
Kiipsaare majakas
Vilsandi rahvuspargis kaitsealusel maatükil asuva viltuse Kiipsaare majaka müümise pärast meeleheitele aetud loodusesõbrad hakkasid raha korjama, et tuletorn Kihelkonna vallalt ise ära osta. (PM)
Rohelised käivitasid rahakogumise kampaania üleeile kohe pärast seda, kui said teada, et Kihelkonna vallavalitsus kavatseb Pisa torniks kutsutud viltuse majaka ja majakavahi maja varemed iga hinna eest maha müüa.
Kinosõpradele Sulev Keeduse filmist «Somnambuul» tuttav 25-meetrine majakas asub Saaremaa läänerannikul, Harilaiu poolsaarel. Kuna see ala jääb Vilsandi rahvuspargis Kiipsaare sihtkaitsevööndisse, on seal igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud.
Majakaostja juba olemas
Loodusesõbrad kardavadki nüüd, et kui Kihelkonna vald majaka erakätesse müüb, tekib Eestisse taas üks selline hindamatu loodusväärtusega kaunis mereäärne koht, kuhu rahvas enam juurde ei pääse.
Rahakogumise initsiaator, topiste ja mulaažide valmistamisega tegeleva firma Studio Viridis juhataja Val Rajasaar nentis, et rahakogumisega alustati sisuliselt viimasel hetkel, sest nad ei teadnud müügiplaanist varem midagi.
Seega pole neil korjanduse jaoks palju aega, sest vallavalitsus tahab majaka müümise ära otsustada juba järgmise nädala alguses. Ostjagi on vallal väidetavalt olemas ja see Tallinnast pärit prestiižikas inimene, kelle nime vallavalitsus veel avalikustada ei taha, on pakkunud majaka eest 750 000 krooni.
Paari päevaga on loodusesõprade interneti vestluslistide vahendusel tekkinud rahakogumismõte kogunud kümmekond toetajat igaüks umbes tuhande krooniga. «Neid inimesed ei huvita üldse, kui palju seda maad seal on ja palju sellest kümne aasta pärast alles on,» rääkis Rajasaar. «Nad tahaksid lihtsalt, et see ei läheks eraomandusse. Küsimus on põhimõttes.»
Rajasaar ütles, et kui tõsiselt pingutada ja kampaaniat laiendada, saaks summa ka kokku, kuid iseasi, kas pabereid jõuab piisavalt kiiresti korda ajada. Ühe võimalusena näeb Rajasaar, et majaka ostuks teeks pakkumise mõni usaldusväärne juriidiline isik, näiteks Eestimaa Looduse Fond või roheline liikumine.
Roheliste pakkumine
Eile liituski majaka erakätesse müümise vastaste seltskonnaga ka Eesti Looduskaitse Selts, mille esimees Juhan Telgmaa saatis keskkonnaminister Villu Reiljanile kirja. Ta palus tehingu takistamist kuni Vilsandi rahvuspargi kooskõlastuse ja avalikkuse poolehoiu saamiseni.
Rajasaarel on Kihelkonna vallale teinegi pakkumine – leppida kokku, et objekt võetakse müügist maha ja vald saab selle eest korjandusega kogutud summa. «Kui nad on nii hädas, et peavad majaka müüma, siis jumala pärast, rahvas tuleks appi ja aitaks nad hädast välja,» lisas ta.
Problemaatiliseks muudab majaka müügi asjaolu, et geoloogide hinnangul kukub torn mere pealetungi tõttu ühel hetkel kokku, samuti ei ole kuigi kindel see, kas tulevane omanik tohib Vilsandi rahvuspargi sihtkaitsevööndis asuva maja juures asuvale vundamendile midagi ehitada või ei anta talle selleks luba.
Omanik hoiab randa
Kihelkonna abivallavanem Tormi Lepik ütles, et rohelised teevad kära vale asja pärast, sest riigist erinevalt hoiab omanik reeglina oma randa korras ja mingit mereni ulatuvat aeda ei luba sinna keegi ehitada. «Riik ise pole selle peremeheta majaka vastu siiani huvi tundnud,» osutas ta. «Ja kui nüüd üritab pisike vald seda pisikest tükki maha müüa, tehakse sellist kära.»
Lepik viitas ka sellele, et kui keskkonnaministeerium tahab, võib ta kahe kuu jooksul pärast müügilepingu sõlmimist kasutada eelisostuõigust. Selleks annab õiguse Vilsandi Rahvuspargi kaitse-eeskiri.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Hanno Zingel ütles, et eelisostuõigust ei saa praegu arutada, sest keegi pole selleks ministeeriumile ettepanekut teinud. Kõigele lisaks pole ka maad, mida eelisõigusega osta, sest Kiipsaare majakas on müügis vallasvarana.
«Me ei näe, et seal saaks üldse toimuda mingit suurt ega ka väikest arendustööd, sest igasugune ehitus on seal keelatud,» märkis ta. «Selge on see, et kui meile eelisostuks ettepanekud tulevad, saame sellest ka rääkida.»
Maavalitsuse järelevalve
Eile õhtul teatas Saare maavalitsus, et algatas järelevalve Kihelkonna vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide üle, mis puudutavad Harilaiu poolsaarel asuva Kiirassaare ehk Kiipsaare majaka viimastel nädalatel avalikkuse suure huvi all olnud müügiprotsessi.
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tarmo Pikner ütles, et nad nõudsid välja vastavate aktide ja dokumentide koopiad, et anda hinnang vallavõimude tegevusele.
«Järelevalve algatati seoses avalikuks tulnud probleemidega müügi ümber ja ajakirjandusest saadud infoga, mille põhjal ei ole olnud see protsess meile arusaadav,» lisas ta.
xxx
Harilaiul müüakse tuletorni koos maaga
Külli-Riin Tigasson, RVE, 09. detsember, 2003
– – – – –
Kihelkonna vallavalitsus kavatseb juba tuleva nädala esmaspäeval langetada otsuse, kellele müüakse kohalikuks Pisa torniks kutsutav viltune Kiipsaare tuletorn. Inimtühjal Harilaiu poolsaarel asuva majaka juurde kuulub veel 7000 ruutmeetri suurune kolmest küljest veega piiratud maatükk ning vana vundament, kuhu ostja võib tulevikus endale maja ehitada.
Abivallavanema Tormis Lepiku sõnul on müük tingitud valla vaesusest ning tehingust loodetakse teenida 600-700 tuhat krooni.
“Asi on selles, et ta [Kiipsaare tuletorn] jääb vallast kaugele,” ütleb Lepik. “Me oleme pisike ääremaa. Vallal on niigi rahadega, sotsiaaltoetustega probleeme. Rikkaid meid ei ole, kellelt üksikisiku tulumaksu laekuks.”
Müügi lähemate detailide teadasaamiseks soovitavad vallaametnikud pöörduda vallavanema Marju Lõbusa poole. Kuid too keeldub intervjuust.
“Mina ei tea, kes mul seal toru otsas on. Mina tean ainult Uno Raadiot, mina ühtegi teist raadiot ei tea. Ma ei tee ühegi ajakirjaniku elu nii kergeks, et ta saab oma linnukese telefoni teel kirja,” ütleb Lõbus ja viskab toru hargile.
Kuid on neid, kellele Vilsandi rahvuspargi alla kuuluva Harilaiu maatüki minek erakätesse kohe sugugi ei meeldi. Rahvuspargi asedirektori Vello Putki sõnul võib osa Harilaiust muutuda sel viisil avalikkusele ligipääsematuks – seda juhul, kui vanale majakavahi majaasemele taastatakse maja ning krundi ümber ehitatakse aed.
“Me näeme tulevikus, et neile rahvuspargi ametnikele, kes tegelevad järelevalvega, toob see kaasa igavese hulga probleeme,” nendib Putk. “Mul on küll seadusest tulenev õigus rannas jalutada, aga kui aed on ees, siis inimene ju ei lähe teise õuele jalutama. Sisuliselt pannakse üks osa vaatamisväärsusest, nagu Harilaiu tipp on, elanikkonna jaoks lukku. See on asi, mille vastu me oleme, aga me ei saa midagi ette võtta.”
Sama meelt on ka rezhissöör Sulev Keedus, kes just Harilaiul filmis suurema osa oma filmist “Somnambuul.”
“See koht on niivõrd haruldane – tema võlu on minu jaoks mitte just ainult liivarandades, aga selles mahajäetuses, et seal keegi ei ela. See on tühermaa oma võlude ja romantikaga,” ütleb Keedus. “Pärast müüki satuvad need, kes tahavad sinna rännata, eramaale. Ma arvan, et on natuke kergemeelne ja lühinägelik, et vald sellised asjad maha müüb. See oleks neile endile tulevikus võibolla omamoodi kasulik ka ärilises mõttes.”
Rahvuspargi asedirektori Vello Putki sõnul oleks tema hing rahul vaid juhul, kui tuletorni koos Harilaiu maaga ostaks mõni filantroop, kes teeks torni korda ning jätaks nii majaka kui maa avalikkusele ligipääsetavaks.
“Kui leidub selline eraomanik, kes tahab lihtsalt Eesti rahvale kingituse teha ning võtab muinsuskaitset vääriva objekti enda hoole alla, taastab ja hoiab korras, siis see on küll vääriline inimene,” ütleb Putk. “Aga täna me ei tea, kelle kätte see läheb – kõik on kardinate taga ning me kuuleme alles siis, kui asi on otsustatud.”
Kihelkonna vallavalitsusest öeldi täna, et tuletorni müügist saadav raha on tuleva aasta eelarvesse juba sisse planeeritud.
xxx
Liikuv liiv kisub Kiipsaare majaka Saaremaa loodetipus viltu
Laupäev 14.09.2002
Saaremaa tuletornihooldajad imestavad, kuidas kümme aastat tagasi viltu vajuma hakanud Kiipsaare majakas seni püsti seisab ega ole vaatamata silmanähtavalt suurele kaldenurgale ikka veel ümber läinud.
Saaremaa loodetipus Harilaiu poolsaarel asuv kohalikuks Pisa torniks nimetatud tuletorn hakkas vajuma 1992. aastal, mil raudbetoonist torni alust uuristav meri oli jõudnud majakani.
Veeteede ameti Saaremaa navigatsioonimärgistuse talituse elektroonikamehaanik Peeter Kask mäletab, et veel 1988. aastal oli veepiir 11 meetri kaugusel majakast. Inimtühja neeme tipus toona veel Vene sõjaväe kasutuses ja valve all olnud tuumakütusel töötanud tuletorni kalle suurenes ajapikku tänu liikuvale liivale.
Tänaseks on Kiipsaare nukas asuv torn nii palju vajunud, et peaks Kase hinnangul juba ammu ümber läinud olema. «Raskuskese peaks olema juba nii ära nihkunud, et seenekujuline vundament ei tohiks teoreetiliselt torni enam loodis hoida,» selgitas Kask.
Liiv viis kordoni ära
Kask mäletab, et pääses nõukogude aja lõpul 1988. aastal sõjaväe alluvuses olnud hüdrograafiateenistuses töötades majakasse tööd tegema vaid koos kohaliku sõjaväeosa komandöriga.
«Seal oli alaline valvepost, piiratud okastraataedadega, mille küljes kolinat tekitavad konservikarbid. Ka majakat üle vaatav komandör ei saanud sinna sisse, kui polnud võtnud luba Kuressaares asuvast piirivalvestaabist,» meenutas Kask.
Liikuvate liivade õnge polnud läinud mitte ainult eestiaegsed majakaehitajad, vaid ka Vene sõjavägi, mis jättis enne ehitustööd samuti geoloogilised uuringud tegemata. Koos majaka viltuseks uhtumisega viisid rändavad liivad minema ka sõjaväelaste ehitatud silikaadist kordonihoone, mille riismeid võib madala veega praegugi majakast paarisaja meetri kaugusel meres näha.
«Meri uhtus suure maja minema ja piirivalvurid pidid vahti pidama majaks kohandatud veoautohaagises,» rääkis Kask. «Keegi ei tea, mis liiva nii järsku liikuma pani.»
Veel samal aastal kolisid lahkuvad Vene sõjaväelased seni töötavast majakast tuumakütusel töötava energiaallika välja ning torn jäi pimedaks. Majakavaht jäi tööta ning viltust torni said kõik huvilised uudistama tulla.
Üheks tuntud turismiobjektiks Saaremaal on Vilsandi looduskaitsealal asuv torn tänaseni. Möödunud sügisel filmiti torni juures majakavahi perest pajatavat mängufilmi «Somnambuul».
Filmivõteteks ehitati kõrgele õhku jäänud majakaukseni laudadest tee ning sellele putka. Tänaseni seisab püsti ka merest kaugemale rajatud kunagine majakavahi elamu, kuurist on järel vaid vundament.
Kuna Vilsandi saare varju jääv atraktiivne musta-valgetriibuline torn ei kujuta enesest tänapäeva meresõidule enam niivõrd olulist tähist kui Vene sõjalaevastikule, pole veeteede amet sinna majakatuld vilkuma pannud. «Kiipsaare on meresõiduteatmikes kirjas kui orientiiriks kõlbav päevamärk ja kui ta ükskord ümber peaks minema, kustutatakse ta lootsiraamatutest lihtsalt maha,» ütles Kask.
Torn ei kuulu veeteede ametile, sest ühena vähestest jäi see venelaste poolt Eesti riigile üle andmata, kuna polnud kasutuskõlblik objekt.
Kiipsaare tuletorn ehitati 1933. aastal saja meetri kaugusele merest.
Betoontorni ehitanud Arronet & de Vries oli viimane firma, mis juhtis majakaehitamise projekti, sest toonane veeteede valitsus leidis, et sellist tööd hiigelkasumeid saanud firmalt tellida on raiskamine ning tuletornide rajamisega saab edukalt hakkama ka riik. Samas oli Kiipsaare aga ka legendaarse Eesti majakate rajaja Armas Luige esimene suurem töö.
Järgmised tuletornid projekteeris ja ehitas Luige juba iseseisvalt. Praktiliselt sama projekti järgi rajati hiljem veidi kõrgem Abruka tuletorn.
Loodimine ei tasu ära
Kase sõnul on kangekaelse torni püstipüsimise üheks põhjuseks ilmselt see, et torni seenekujuline betoonist valatud vundament toetub liivas olevatele kividele. «Hiljuti, kui meri tornini jõudis, uhtus vesi liiva üldse ära ja vundamendi alt sai läbi vaadata, siis olid kivid ja valgus näha,» selgitas Kask. «Meri ajab seal liiva kogu aeg edasi-tagasi, vahel matab vundamendialuse jälle kinni.»
Kase sõnul on ehitustehniliselt võimalik torn endisse asendisse seada, kuid pole teada, kaua ta pärast seda loodis püsib. «Kuna torn ei kuulu meile ega oma meresõiduohutuse-alast tähtsust, pole veeteede ametil alust selle püstihoidmisele raha kulutada,» seletas Kask.
Samamoodi viltu oli kunagi ka Manija tuletorn, mille kalle oli lausa 30 kraadi ja mille veeteede amet lasi taas loodi sikutada. Kiipsaare majaka kallet pole viimastel aastatel mõõdetud, kuid see on silmanähtavalt suurenenud.
Küllike Rooväli
kyllike.roovali@postimees.ee
xxx
(17.12.2003)
Kihelkonna vallas asuva Kiipsaare tuletorni ostis 777 777 krooni eest muhulasest kinnisvaraärimees Meelis Osa, kes lubab majaka korda teha.
Osa pidas tuletorni hinda soodsaks. Kinnisvarafirmade Semu ja Landolini juhatuse esimees Osa kinnitas, et ostis tuletorni, endise majakavahi elumaja varemed ja loodetava, selle juurde kuuluva 0,7 hektari suuruse maatüki vaid enda tarbeks.
“Pigem oli minu eesmärk emotsionaalne, mitte äriline,” märkis ta. Osa ütles, et kavatseb kindlasti taastada elumaja ning võimaluse korral ka majaka korda teha. “Niipalju tahan seda korda teha, et oleks julge üleval käia,” sõnas ta. Seaduse järgi peaks ostja lubatud maatüki erastamist pärast ostutehingut eraldi taotlema. Osa on ise varem Sõrve sääre tuletornis majakavahi ametit pidanud. “Minu huvi ei ole mitte ainult ilus loodus, vaid ka see viltune majakas,” ütles ta. Kuigi keskkonnaminister Villu Reiljan hoiatas veel eile hommikul Kihelkonna vallavanemat Marju Lõbusat, et elamu taastamine sihtkaitsevööndis ei tule kõne alla, on vastne omanik kindel, et sel jutul pole alust.
“Mind on kõigest sellest hoiatatud. Seadusel on omad nüansid. Kui vana vundamenti ei tohi taastada, peab olema väga hea põhjendus. Ka vallavanem on kindel, et ükski seaduslik nüanss ei saa takistada majaka kuulumist eraomanikule,” ütles Osa. “Oleme täpselt seadusi järginud,” lisas ta. Meregeoloog Kaarel Orviku hoiatus, et meri tungib peale ja maa võib mõne aasta pärast jalge alt kaduda, uut omanikku ei häirinud. “Ju siis vaatame. Arvan, et majakas ümber ei kuku.” Osa kinnitusel ei hakka ta poolsaare tipus liikumist piirama. “Ei olegi päris sellist mõtet, et ehitaks nüüd kõrge plankaia ümber, kuhu keegi ei näe ega kuule,” ütles ta.