Oli kord kuningriik nimega Teatrimaa
Georg Malvius, lavastaja, 14.04.2004
Kuidas ma ometi võisin nii naiivselt inimesi usaldada, küsib lavastaja Georg Malvius, heites pilgu tagasi Vanalinnastuudios juhtunule.
Võimalikud osalised:
Kuningas – kultuuriminister
Prints – teatrijuht
Printsess – Anne Veesaar
Mees – Mikk Purre
Looja – Georg Malvius
Oli kord võimas kuningriik, mida kutsuti Teatrimaaks. Printsid valitsesid Teatrimaa erinevaid printsiriigikesi, aga kõik nad püüdsid võita heakskiitu rahva ja KUNINGA silmis, kelle käest tuli ju nende võim ja natuke raha.
Teatrimaa ei olnud just nii suur maa, et kõik seda teaksid, ja sestap andsid selle elanikud endast parima, et neid ometi tuntaks ja teataks.
Ühel heal päeval sundis KUNINGAS aga PRINTSI tagasi astuma ja andis võimu üle PRINTSESSILE. Ajakirjandus armastas teda väga ja oli valmis igati PRINTSESSI abistama, et ta võiks oma valduse muuta suurepäraseks kohaks, kus inimesed saaksid nautida parimat kunsti. PRINTSESS ei olnud harjunud teisi inimesi valitsema ja palus, et üks tema kaaslane, kes mängis väikeses trupis printsi, oleks talle abiks selles uues ja raskes ametis.
See mees, keda kutsutigi lihtsalt MEHEKS, oli väga kena inimene, alati abivalmis ja tragi ja armastas väga kunsti ja üldse oli tema seltskonnas alati väga hea ja tore olla.
Varsti said nad mõlemad aru, et oma valduse arendamiseks läheb neil abi vaja. Nad leidsid LOOJA, kes oli varem trupis suurepäraseid rolle lavastanud, ja palusid temalgi valitsemises kaasa aidata. LOOJA oli tegelikult kunagi olnud ka väga tubli prints ühes teises valduses ja oskas hiilgavalt nii luua kui valitseda.
LOOJA meelitamiseks lubati talle korralikku palka, reise, korterit ja veel palju-palju igasuguseid asju. LOOJAL oli parajasti kätte jõudnud hetk, kus ta tundis, et vajab muutust, ja seepärast läks ta Teatrimaale, et alustada uut elu ja luua midagi uut ja suurepärast koos inimestega, keda ta usaldas.
Ja sellepärast ütles ta ära ka paljudest muudest talle tehtud pakkumistest.
Ta armastas Teatrimaad ja uskus, et koostöö MEHE ja PRINTSESSIGA, kes samuti kunsti kalliks peavad ning ausameelselt soovivad luua midagi uut, paremat ja ülevamat, on midagi nii väärtuslikku, et selles kaasalöömine on tõesti suur au.
Ta ütles neile, et ainus viis, kuidas midagi paremaks muuta, on üksteist usaldada ja ühiselt oma eesmärkide nimel vaeva näha. Ta rääkis muidugi neile ka oma töömeetoditest ja moraalsetest tõekspidamistest, mida ta ise pidas väga tähtsaks.
Kunsti ei saa olla moraalita, oli ta südames veendunud. Aga muidugi, vastasid MEES ja PRINTSESS, ja lisasid, et ega tegelikult pole nii selgeid asju vaja eraldi kirja pannagi, piisab tavalisest lepingust. LOOJA usaldas neid ja kirjutas alla kõigele, mida nad tema ette panid – seda enam, et paberid olid võõras keeles, mida ta ei osanud. LOOJA oli töötanud kümne printsi ja printsessi alluvuses ning alati olid viimased oma sõna pidanud.
Läks aega, mis läks, aga maa arenes. Mitte et probleeme poleks olnud: LOOJA soovis ikka ja jälle, et kõik annaksid edu nimel endast parima. LOOJAL olid oma head ja halvad küljed, aga ta oli aus mees ja täielikult oma tööle pühendunud. See ei meeldinud mui-
dugi kõigile, aga nad pidasid temast lugu, sest tal olid suured teadmised ja oskused.
Teatrimaa rahvale hakkas see kõik väga meeldima, sest uued juhid said hakkama mitme tõeliselt nauditava lavalooga. LOOJA oli endaga kaasa toonud hulga uusi ideid ja ega muule kui parima kunsti tegemisele ta oma aega kulutanudki.
Ajakirjanduski pööras aina suuremat tähelepanu sellele vaimustavale koostööle ja nii kasvas ka inimeste huvi aina suuremaks.
Aga Teatrimaal ei käi asjad alati sirget rada pidi.
Kui ükskord juhtus LOOJAL rohkem aega üle jääma, vaatas ta korraks ringi, esitas mõned küsimused nende asjade kohta, mida ta oli varemgi tähele pannud, ja hakkas tasapisi aru saama, et kõik polegi tegelikult nii ilus.
Kõik ohjad olid MEHE käes, jutud võimu jagamisest allapoole olid vaid silmapete ja nime poolest võimumeestel polnud mingit võimu. Hulk raha oli lihtsalt ära kadunud, sest keegi kuskil ei olnud õigel ajal otsuseid langetanud, või kui oligi, siis ei olnud vähimalgi määral mõelnud tagajärgedele. Ja nii oligi juhtunud, et kõige üle, mis puudutas väikest truppi, valitses MEES, ja ta ei teinud seda mitte hästi.
LOOJA soovitas ette võtta mõned muutused, ütles MEHELE, et mõned asjad ei ole sugugi hästi ja et neid saab palju paremini teha. Ühel heal päeval tehti parajasti suure ja olulise lavastusega poole peale jõudnud LOOJALE teatavaks midagi koletut: «Projekti jätkamiseks pole raha, meil ei ole võimalik raha kusagilt juurde hankida.»
LOOJALE puges südamesse hirm – äkki ei olegi projekti võimalik lõpule viia? See tooks kindlasti kõigile igasugust häda kaela. Nüüd tegi LOOJA kõige rumalama asja, mida ta vähegi teha võis: ta laenas ise raha, et projekt lõpetada, ja andis selle MEHE ja PRINTSESSI kätte. Nad lubasid talle kõik tagasi maksta ja isegi intressi tasuda.
LOOJA ei olnud kunagi majandusküsimustes väga kodus olnud, nii ei tulnud ta ka selle peale, et tahta näha mingit eelarvet või arvata, et vaja oleks ka mõned finantspaberid alla kirjutada. Pealegi oli ju kõigi rahaasju puudutavate otsuste tegemine nagunii MEHE ja PRINTSESSI kätes.
Ühel heal päeval aga LOOJA taipas, et lubadused olid olnud tühjad. Ta avastas, et MEES lihtsalt valetab, ja mitte ainult talle, vaid üldse ja kõigile. Ühtki tõotust ei peetud, ühtki kokkulepet ei täidetud, paberi peal nägi kõik välja teisiti kui tegelikult.
MEES valetas kõigile otse näkku ega tundnud mingit häbi. Ta valetas ka LOOJALE, ilma et selleks oleks mingit erilist põhjust olnud.
MEES oli vahetanud aususe tohutu suure valedekoorma vastu. See kena mees, keda LOOJA kunagi oli tundnud ja kes talle oli väga meeldinud, oli kadunud. Valed katsid kõike, ka raha, mida LOOJA oma töö jaoks palus, raha, mida ta selle jaoks laenas. Ja kui LOOJA talle otse vastu astus, ajas MEES kõik tagasi.
Kui siis ükskord kasutati LOOJA nime tähtsa otsuse langetamisel, ilma et keegi temalt nõusolekut oleks pärinud, tundis ta, et nüüd on mõõt täis ja ta tõusis otse MEHE ja PRINTSESSI vastu üles.
Ta küsis PRINTSESSILT, mida too tema asemel ette võtaks? PRINTSESS aga ei andnud mingit vastust. Ja nii läks LOOJA minema.
Varem ei olnud ta MEHE ja PRINTSESSI kaitsmiseks andnud ajakirjandusele aru oma tegemiste ja elujärje kohta. Nüüd aga avastas LOOJA, et kogu süü ja kõik hädad lükatakse tema kaela – ja ükski ajakirjanik ei tunne huvi, kuidas asjad tegelikult on. MEES ja PRINTSESS kasutasid ära ajakirjanduse heasoovlikkust, et muuta patuoinaks LOOJA.
LOOJA küsis endalt, kuidas ta võis ometi nii naiivselt inimesi usaldada. Aga teiselt poolt – ta oli usaldanud inimesi teistes maades ja midagi halba ei olnud juhtunud. Kas tõesti olid MEES ja PRINTSESS nii väga muutunud? Kas tõesti muudab võim inimesed kurjaks ja halvaks, purustab ideaalid ja paneb nägema ainult raha ja võimu? Või oli lihtsalt tegemist täiesti valede inimestega täiesti vales kohas?
Ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni
Nii lõpevad kõik ilusad muinasjutud, aga see pole ilus muinasjutt.
MEES peaks võib-olla aja maha võtma ja tulema tagasi sellisena, nagu ta kunagi oli – kui see on veel võimalik… võib-olla on…
Mõned inimesed järgivad võib-olla LOOJA eeskuju ja lähevad maksukogujate juurde. Võib-olla hakkab ka KUNINGAS küsimusi esitama. Tulevikku ei saa ette teada.
PRINTSESS? Paistab, nagu oleks tal ühel heal päeval silmaklapid ette langenud ja ta ei saanud enam aru, mis on õige ja mis vale, ja teiste esitatud valed muutusid ka tema enda elu osaks. Aga vahest on tal jõudu muutuda. Ta on ju andekas inimene, väga võimekas, aga…
LOOJA asub võitlema, et kõik lubadused saaks täidetud, isegi kui selleks tuleb astuda kohtukulli ette. Ta tahab oma raha tagasi saada ja kõik valesti esitatud asjad õigeks ajada.
LOOJA armastab südamest Teatrimaad. Ta otsustas sinna pidama jääda ja töötada teiste printside juures, sest ta loodab, et tema oskusi läheb ikka veel vaja.
Inglise keelest tõlkinud Marek Laane
xxx
Lavastaja Georg Malvius lahkub jäädavalt Vanalinnastuudiost
Andri Maimets, PMtoimetaja, 15.12.2003
Rootsi lavastaja Georg Malvius teatas eile ootamatult, et lahkub Vanalinnastuudio kunstilise juhi ametikohalt ning lõpetab koostöö muusikalifirmaga Smithbridge Productions.
Eile avalikkusele saadetud kirjas tunnistas lavastaja Georg Malvius, et Vanalinnastuudio juhid ja muusikalifirma Smithbridge Production produtsendid Anne Veesaar, Mikk Purre ja Tarvo Krall pole täitnud oma lepingulisi kohustusi.
Teatrijuht üllatunud
«See on hetkel ainus põhjus, mis ma öelda saan, ehkki mulle meeldis väga teatris töötada koos paljude andekate, professionaalsete ja toredate inimestega,» ütles Malvius. Tema kinnitusel on lahkumispõhjusi mitmeid, kuid ei soostunud neid ütlema. Lisaks loobus ta muusikalikompanii jõulukontserdi «Öö laps» ja uute Vanalinnastuudio etenduste lavastamisest.
Malviuse sõnul ei ole tema lahkumine mingilgi moel seotud Vanemuise teatri ja PNG Eventsi muusikali «Jesus Christ Superstar» lavastamisega. «See ühekordne suvelavastus ei puuduta kuidagi Vanalinnastuudiot, olen kaalunud oma lahkumist pikema aja vältel ning selleteemalisi vestlusi teatri juhtkonnaga on aset leidnud väga mitmeid,» lisas ta.
Vanalinnastuudio direktriss Anne Elling-Veesaar möönis, et Malviuse avalikkusele saadetud pöördumine üllatas kogu teatri juhtkonda. «Igas loomingulises tööprotsessis esineb lahkhelisid või arusaamatusi, aga need lahendatakse alati omavahel,» lausus Veesaar.
Malvius rikkus lepingut
Ta ei soovinud kommenteerida, miks lavastaja niisuguse avalduse tegi, ning lükkas ümber kuulujutu, justkui oleks lahkumine seotud Vanalinnastuudio ja Smithbridge Productioni hiljutise muusikali «Oliver» majandusliku ebaõnnestumisega.
«Seda aga võin öelda, et kui Malvius süüdistab teatrit lepinguliste kohustuste täitmata jätmises, siis on temagi võetud kohustusi rikkunud,» lisas ta.
Ühe näitena tõi ta Malviuse hiljutise lepingu Vanemuise teatriga, mille sõlmimine polnud Elling-Veesaare hinnangul juriidiliselt korrektne. «On kiiduväärt, et meie kunstilist juhti nii-öelda laenatakse ja kutsutakse ka mujale lavastama, kuid asjaajamine peab olema korrektne,» lausus Elling-Veesaar.
Ta tunnistas, et jõulupühadel etenduvale muusikalikontserdile «Öö laps» on leitud uus lavastaja, Malviuse asemel teeb seda Andrus Vaarik.
Elling-Veesaare kinnitusel pole Malvius seni lahkumisavaldust esitanud ja ka teater pole omalt poolt astunud mingisuguseid samme töölepingu lõpetamiseks. Hetkel on Georg Malviusel kehtiv tööleping kuni 2005. aastani.
Malvius on lavastanud enam kui 60 draamalavastust, 20 ooperit ja 40 muusikali üle Euroopa ning saanud auhindu nii Soomes, Rootsis, Monacos kui ka Eestis. Malvius on muu hulgas lavastanud muusikalid «Viiuldaja katusel», «Hüljatud» ja «Miss Saigon», «Cabaret» ja kolm draamalavastust «Inglid Ameerikas», «Ämbliknaise suudlus» ja «Bent».
Georg Malvius Vanalinnastuudiost
1. Teatri profiil on muutumas, et teater töötaks deviisi all «Lahuta ja häiri meelt». Eesmärgiks on kokku panna kompleksne repertuaar, kus erinevad lavastused moodustavad terviku.
2. Tänavune repertuaar koosneb ligi 70% lavastustest, mis on võetud kavva minu soovitusel. Lavastused nagu «Bent», «Cabaret», «Vaikne hääl» jne on selle uue poliitika näiteks.
3. Ma püüdsin näidata teisi töötamise meetodeid, korraldades juhtimis- ja organiseerimisalaseid seminare, esimene neist toimus sellel kevadel, mida viisid läbi Stockholmi riikliku teatri peaprodutsendid. Ülejäänud neli on hetkel töös.
4. Koos oma meeskonnaga, Ellen Cairns’i lava- ja kostüümikunstnikega, Palle Palmé valguse ja Tom Sætre’i heliga, tutvustasime uusi meetodeid, kuidas meeskonnatööd organiseerida.
5. Ma andsin ideid, kuidas võiks juhtimisele kui sellisele uuel moel läheneda ja kuidas arendada välja Vanalinnastuudio struktuur.
6. Püüdsin meelitada teatrisse ka uusi näitlejaid. Alates 2004. aasta augustist on mõned väga austatud Eesti näitlejaid valmis liituma Vanalinnastuudioga, et seal koos minuga töötada.
7. Publiku heaolu silmas pidades teatas 2003. aasta aprillis-mais Vanalinnastuudio terve aasta programmi ette.
8. Abonementide süsteem teatris toimib publiku heaolu silmas pidades.
9. Soovitasin juhtkonnal välja töötada ka tervishoiusüsteemi – tuua teatri juurde arst, kes on osaliselt teatri palgal, et võimaldada teatris töötavatele inimestele kiiret arstiabi.
10. Panin ette ka supiteatri kui ainukese omalaadse käimalükkamise.
Allikas: lavastaja Georg Malviuse pöördumine ajakirjandusele
xxx
Georg Malvius lavastab «Jesus Christ Superstari»
11.12.2003 15:48PM Online
Sir Andrew Lloyd Webberi ja Sir Tim Rice’i maailmakuulsa rockmuusikali «Jesus Christ Superstar» lavastab tuleval suvel Tartus muusikalilavastaja Georg Malvius.
Lavastaja viibib ka neljapäeval Tallinnas toimuval rollikonkursil, kus kuulatakse ära Jeesuse, Juuda ja Heroodese ossa pürgijaid, teatas muusikali produtsent Paavo Nõgene.
Lavastuse kunstnik on Malviuse kauaegne koostööpartner Ellen Cairns Suurbritanniast, kellega rootsi lavastaja on mitmel pool maailmas teinud kokku ligi 20 lavastust. «Jesus Christ Superstari» koreograaf on praegu Londonis õppiv Jüri Nael.
Malvius on töötanud kunstilise juhina Soomes Turu Rootsi Teatris (1978-1982) ning Rootsis Örebro Länsteaternis (1982-1985), Östgöteaternis Norrköpingis (1985-1988) ja Södra Teaternis (1988-1996). 2003. aastast on ta Vanalinnastuudios ametis kunstilise juhi ja lavastajana.
Malvius on teinud rohkem kui 60 draamalavastust, lavastanud umbes 20 ooperit ja 40 muusikali üle Euroopa. Eestis on tema käe alt tulnud lavastused «Viiuldaja katusel», «Sevilla habemeajaja,» «Ämbliknaise suudlus,» «Inglid Ameerikas,» «Nicholas Nickleby,» «Väike õuduste pood,» «Hüljatud,» «Miss Saigon,» «Bent,» «Kabaree» ja «Oliver.»
“Jesus Christ Superstar” esietendub tuleva aasta juunis Vanemuise teatri kõrvale rajataval suvelaval ja seda mängitakse kaheksal korral. Lavastus valmib Vanemuise teatri koostöös üritusturundusgrupiga PNG Events.
xxx
Uudised
VE: Malvius, Georg – kunstiline juht ja lavastaja
Oli kord kuningriik nimega Teatrimaa
Georg Malvius, lavastaja, 14.04.2004
Võimalikud osalised:
Kuningas – kultuuriminister
Prints – teatrijuht
Printsess – Anne Veesaar
Mees – Mikk Purre
Looja – Georg Malvius
Oli kord võimas kuningriik, mida kutsuti Teatrimaaks. Printsid valitsesid Teatrimaa erinevaid printsiriigikesi, aga kõik nad püüdsid võita heakskiitu rahva ja KUNINGA silmis, kelle käest tuli ju nende võim ja natuke raha.
Teatrimaa ei olnud just nii suur maa, et kõik seda teaksid, ja sestap andsid selle elanikud endast parima, et neid ometi tuntaks ja teataks.
Ühel heal päeval sundis KUNINGAS aga PRINTSI tagasi astuma ja andis võimu üle PRINTSESSILE. Ajakirjandus armastas teda väga ja oli valmis igati PRINTSESSI abistama, et ta võiks oma valduse muuta suurepäraseks kohaks, kus inimesed saaksid nautida parimat kunsti. PRINTSESS ei olnud harjunud teisi inimesi valitsema ja palus, et üks tema kaaslane, kes mängis väikeses trupis printsi, oleks talle abiks selles uues ja raskes ametis.
See mees, keda kutsutigi lihtsalt MEHEKS, oli väga kena inimene, alati abivalmis ja tragi ja armastas väga kunsti ja üldse oli tema seltskonnas alati väga hea ja tore olla.
Varsti said nad mõlemad aru, et oma valduse arendamiseks läheb neil abi vaja. Nad leidsid LOOJA, kes oli varem trupis suurepäraseid rolle lavastanud, ja palusid temalgi valitsemises kaasa aidata. LOOJA oli tegelikult kunagi olnud ka väga tubli prints ühes teises valduses ja oskas hiilgavalt nii luua kui valitseda.
LOOJA meelitamiseks lubati talle korralikku palka, reise, korterit ja veel palju-palju igasuguseid asju. LOOJAL oli parajasti kätte jõudnud hetk, kus ta tundis, et vajab muutust, ja seepärast läks ta Teatrimaale, et alustada uut elu ja luua midagi uut ja suurepärast koos inimestega, keda ta usaldas.
Ja sellepärast ütles ta ära ka paljudest muudest talle tehtud pakkumistest.
Ta armastas Teatrimaad ja uskus, et koostöö MEHE ja PRINTSESSIGA, kes samuti kunsti kalliks peavad ning ausameelselt soovivad luua midagi uut, paremat ja ülevamat, on midagi nii väärtuslikku, et selles kaasalöömine on tõesti suur au.
Ta ütles neile, et ainus viis, kuidas midagi paremaks muuta, on üksteist usaldada ja ühiselt oma eesmärkide nimel vaeva näha. Ta rääkis muidugi neile ka oma töömeetoditest ja moraalsetest tõekspidamistest, mida ta ise pidas väga tähtsaks.
Kunsti ei saa olla moraalita, oli ta südames veendunud. Aga muidugi, vastasid MEES ja PRINTSESS, ja lisasid, et ega tegelikult pole nii selgeid asju vaja eraldi kirja pannagi, piisab tavalisest lepingust. LOOJA usaldas neid ja kirjutas alla kõigele, mida nad tema ette panid – seda enam, et paberid olid võõras keeles, mida ta ei osanud. LOOJA oli töötanud kümne printsi ja printsessi alluvuses ning alati olid viimased oma sõna pidanud.
Läks aega, mis läks, aga maa arenes. Mitte et probleeme poleks olnud: LOOJA soovis ikka ja jälle, et kõik annaksid edu nimel endast parima. LOOJAL olid oma head ja halvad küljed, aga ta oli aus mees ja täielikult oma tööle pühendunud. See ei meeldinud mui-
dugi kõigile, aga nad pidasid temast lugu, sest tal olid suured teadmised ja oskused.
Teatrimaa rahvale hakkas see kõik väga meeldima, sest uued juhid said hakkama mitme tõeliselt nauditava lavalooga. LOOJA oli endaga kaasa toonud hulga uusi ideid ja ega muule kui parima kunsti tegemisele ta oma aega kulutanudki.
Ajakirjanduski pööras aina suuremat tähelepanu sellele vaimustavale koostööle ja nii kasvas ka inimeste huvi aina suuremaks.
Aga Teatrimaal ei käi asjad alati sirget rada pidi.
Kui ükskord juhtus LOOJAL rohkem aega üle jääma, vaatas ta korraks ringi, esitas mõned küsimused nende asjade kohta, mida ta oli varemgi tähele pannud, ja hakkas tasapisi aru saama, et kõik polegi tegelikult nii ilus.
Kõik ohjad olid MEHE käes, jutud võimu jagamisest allapoole olid vaid silmapete ja nime poolest võimumeestel polnud mingit võimu. Hulk raha oli lihtsalt ära kadunud, sest keegi kuskil ei olnud õigel ajal otsuseid langetanud, või kui oligi, siis ei olnud vähimalgi määral mõelnud tagajärgedele. Ja nii oligi juhtunud, et kõige üle, mis puudutas väikest truppi, valitses MEES, ja ta ei teinud seda mitte hästi.
LOOJA soovitas ette võtta mõned muutused, ütles MEHELE, et mõned asjad ei ole sugugi hästi ja et neid saab palju paremini teha. Ühel heal päeval tehti parajasti suure ja olulise lavastusega poole peale jõudnud LOOJALE teatavaks midagi koletut: «Projekti jätkamiseks pole raha, meil ei ole võimalik raha kusagilt juurde hankida.»
LOOJALE puges südamesse hirm – äkki ei olegi projekti võimalik lõpule viia? See tooks kindlasti kõigile igasugust häda kaela. Nüüd tegi LOOJA kõige rumalama asja, mida ta vähegi teha võis: ta laenas ise raha, et projekt lõpetada, ja andis selle MEHE ja PRINTSESSI kätte. Nad lubasid talle kõik tagasi maksta ja isegi intressi tasuda.
LOOJA ei olnud kunagi majandusküsimustes väga kodus olnud, nii ei tulnud ta ka selle peale, et tahta näha mingit eelarvet või arvata, et vaja oleks ka mõned finantspaberid alla kirjutada. Pealegi oli ju kõigi rahaasju puudutavate otsuste tegemine nagunii MEHE ja PRINTSESSI kätes.
Ühel heal päeval aga LOOJA taipas, et lubadused olid olnud tühjad. Ta avastas, et MEES lihtsalt valetab, ja mitte ainult talle, vaid üldse ja kõigile. Ühtki tõotust ei peetud, ühtki kokkulepet ei täidetud, paberi peal nägi kõik välja teisiti kui tegelikult.
MEES valetas kõigile otse näkku ega tundnud mingit häbi. Ta valetas ka LOOJALE, ilma et selleks oleks mingit erilist põhjust olnud.
MEES oli vahetanud aususe tohutu suure valedekoorma vastu. See kena mees, keda LOOJA kunagi oli tundnud ja kes talle oli väga meeldinud, oli kadunud. Valed katsid kõike, ka raha, mida LOOJA oma töö jaoks palus, raha, mida ta selle jaoks laenas. Ja kui LOOJA talle otse vastu astus, ajas MEES kõik tagasi.
Kui siis ükskord kasutati LOOJA nime tähtsa otsuse langetamisel, ilma et keegi temalt nõusolekut oleks pärinud, tundis ta, et nüüd on mõõt täis ja ta tõusis otse MEHE ja PRINTSESSI vastu üles.
Ta küsis PRINTSESSILT, mida too tema asemel ette võtaks? PRINTSESS aga ei andnud mingit vastust. Ja nii läks LOOJA minema.
Varem ei olnud ta MEHE ja PRINTSESSI kaitsmiseks andnud ajakirjandusele aru oma tegemiste ja elujärje kohta. Nüüd aga avastas LOOJA, et kogu süü ja kõik hädad lükatakse tema kaela – ja ükski ajakirjanik ei tunne huvi, kuidas asjad tegelikult on. MEES ja PRINTSESS kasutasid ära ajakirjanduse heasoovlikkust, et muuta patuoinaks LOOJA.
LOOJA küsis endalt, kuidas ta võis ometi nii naiivselt inimesi usaldada. Aga teiselt poolt – ta oli usaldanud inimesi teistes maades ja midagi halba ei olnud juhtunud. Kas tõesti olid MEES ja PRINTSESS nii väga muutunud? Kas tõesti muudab võim inimesed kurjaks ja halvaks, purustab ideaalid ja paneb nägema ainult raha ja võimu? Või oli lihtsalt tegemist täiesti valede inimestega täiesti vales kohas?
Ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni
Nii lõpevad kõik ilusad muinasjutud, aga see pole ilus muinasjutt.
MEES peaks võib-olla aja maha võtma ja tulema tagasi sellisena, nagu ta kunagi oli – kui see on veel võimalik… võib-olla on…
Mõned inimesed järgivad võib-olla LOOJA eeskuju ja lähevad maksukogujate juurde. Võib-olla hakkab ka KUNINGAS küsimusi esitama. Tulevikku ei saa ette teada.
PRINTSESS? Paistab, nagu oleks tal ühel heal päeval silmaklapid ette langenud ja ta ei saanud enam aru, mis on õige ja mis vale, ja teiste esitatud valed muutusid ka tema enda elu osaks. Aga vahest on tal jõudu muutuda. Ta on ju andekas inimene, väga võimekas, aga…
LOOJA asub võitlema, et kõik lubadused saaks täidetud, isegi kui selleks tuleb astuda kohtukulli ette. Ta tahab oma raha tagasi saada ja kõik valesti esitatud asjad õigeks ajada.
LOOJA armastab südamest Teatrimaad. Ta otsustas sinna pidama jääda ja töötada teiste printside juures, sest ta loodab, et tema oskusi läheb ikka veel vaja.
Inglise keelest tõlkinud Marek Laane
xxx
Lavastaja Georg Malvius lahkub jäädavalt Vanalinnastuudiost
Rootsi lavastaja Georg Malvius teatas eile ootamatult, et lahkub Vanalinnastuudio kunstilise juhi ametikohalt ning lõpetab koostöö muusikalifirmaga Smithbridge Productions.
Andri Maimets, PMtoimetaja, 15.12.2003
Teatrijuht üllatunud
«See on hetkel ainus põhjus, mis ma öelda saan, ehkki mulle meeldis väga teatris töötada koos paljude andekate, professionaalsete ja toredate inimestega,» ütles Malvius. Tema kinnitusel on lahkumispõhjusi mitmeid, kuid ei soostunud neid ütlema. Lisaks loobus ta muusikalikompanii jõulukontserdi «Öö laps» ja uute Vanalinnastuudio etenduste lavastamisest.
Malviuse sõnul ei ole tema lahkumine mingilgi moel seotud Vanemuise teatri ja PNG Eventsi muusikali «Jesus Christ Superstar» lavastamisega. «See ühekordne suvelavastus ei puuduta kuidagi Vanalinnastuudiot, olen kaalunud oma lahkumist pikema aja vältel ning selleteemalisi vestlusi teatri juhtkonnaga on aset leidnud väga mitmeid,» lisas ta.
Vanalinnastuudio direktriss Anne Elling-Veesaar möönis, et Malviuse avalikkusele saadetud pöördumine üllatas kogu teatri juhtkonda. «Igas loomingulises tööprotsessis esineb lahkhelisid või arusaamatusi, aga need lahendatakse alati omavahel,» lausus Veesaar.
Malvius rikkus lepingut
Ta ei soovinud kommenteerida, miks lavastaja niisuguse avalduse tegi, ning lükkas ümber kuulujutu, justkui oleks lahkumine seotud Vanalinnastuudio ja Smithbridge Productioni hiljutise muusikali «Oliver» majandusliku ebaõnnestumisega.
«Seda aga võin öelda, et kui Malvius süüdistab teatrit lepinguliste kohustuste täitmata jätmises, siis on temagi võetud kohustusi rikkunud,» lisas ta.
Ühe näitena tõi ta Malviuse hiljutise lepingu Vanemuise teatriga, mille sõlmimine polnud Elling-Veesaare hinnangul juriidiliselt korrektne. «On kiiduväärt, et meie kunstilist juhti nii-öelda laenatakse ja kutsutakse ka mujale lavastama, kuid asjaajamine peab olema korrektne,» lausus Elling-Veesaar.
Ta tunnistas, et jõulupühadel etenduvale muusikalikontserdile «Öö laps» on leitud uus lavastaja, Malviuse asemel teeb seda Andrus Vaarik.
Elling-Veesaare kinnitusel pole Malvius seni lahkumisavaldust esitanud ja ka teater pole omalt poolt astunud mingisuguseid samme töölepingu lõpetamiseks. Hetkel on Georg Malviusel kehtiv tööleping kuni 2005. aastani.
Malvius on lavastanud enam kui 60 draamalavastust, 20 ooperit ja 40 muusikali üle Euroopa ning saanud auhindu nii Soomes, Rootsis, Monacos kui ka Eestis. Malvius on muu hulgas lavastanud muusikalid «Viiuldaja katusel», «Hüljatud» ja «Miss Saigon», «Cabaret» ja kolm draamalavastust «Inglid Ameerikas», «Ämbliknaise suudlus» ja «Bent».
Georg Malvius Vanalinnastuudiost
1. Teatri profiil on muutumas, et teater töötaks deviisi all «Lahuta ja häiri meelt». Eesmärgiks on kokku panna kompleksne repertuaar, kus erinevad lavastused moodustavad terviku.
2. Tänavune repertuaar koosneb ligi 70% lavastustest, mis on võetud kavva minu soovitusel. Lavastused nagu «Bent», «Cabaret», «Vaikne hääl» jne on selle uue poliitika näiteks.
3. Ma püüdsin näidata teisi töötamise meetodeid, korraldades juhtimis- ja organiseerimisalaseid seminare, esimene neist toimus sellel kevadel, mida viisid läbi Stockholmi riikliku teatri peaprodutsendid. Ülejäänud neli on hetkel töös.
4. Koos oma meeskonnaga, Ellen Cairns’i lava- ja kostüümikunstnikega, Palle Palmé valguse ja Tom Sætre’i heliga, tutvustasime uusi meetodeid, kuidas meeskonnatööd organiseerida.
5. Ma andsin ideid, kuidas võiks juhtimisele kui sellisele uuel moel läheneda ja kuidas arendada välja Vanalinnastuudio struktuur.
6. Püüdsin meelitada teatrisse ka uusi näitlejaid. Alates 2004. aasta augustist on mõned väga austatud Eesti näitlejaid valmis liituma Vanalinnastuudioga, et seal koos minuga töötada.
7. Publiku heaolu silmas pidades teatas 2003. aasta aprillis-mais Vanalinnastuudio terve aasta programmi ette.
8. Abonementide süsteem teatris toimib publiku heaolu silmas pidades.
9. Soovitasin juhtkonnal välja töötada ka tervishoiusüsteemi – tuua teatri juurde arst, kes on osaliselt teatri palgal, et võimaldada teatris töötavatele inimestele kiiret arstiabi.
10. Panin ette ka supiteatri kui ainukese omalaadse käimalükkamise.
Allikas: lavastaja Georg Malviuse pöördumine ajakirjandusele
xxx
Georg Malvius lavastab «Jesus Christ Superstari»
Sir Andrew Lloyd Webberi ja Sir Tim Rice’i maailmakuulsa rockmuusikali «Jesus Christ Superstar» lavastab tuleval suvel Tartus muusikalilavastaja Georg Malvius.
11.12.2003 15:48PM Online
Lavastaja viibib ka neljapäeval Tallinnas toimuval rollikonkursil, kus kuulatakse ära Jeesuse, Juuda ja Heroodese ossa pürgijaid, teatas muusikali produtsent Paavo Nõgene.
Lavastuse kunstnik on Malviuse kauaegne koostööpartner Ellen Cairns Suurbritanniast, kellega rootsi lavastaja on mitmel pool maailmas teinud kokku ligi 20 lavastust. «Jesus Christ Superstari» koreograaf on praegu Londonis õppiv Jüri Nael.
Malvius on töötanud kunstilise juhina Soomes Turu Rootsi Teatris (1978-1982) ning Rootsis Örebro Länsteaternis (1982-1985), Östgöteaternis Norrköpingis (1985-1988) ja Södra Teaternis (1988-1996). 2003. aastast on ta Vanalinnastuudios ametis kunstilise juhi ja lavastajana.
Malvius on teinud rohkem kui 60 draamalavastust, lavastanud umbes 20 ooperit ja 40 muusikali üle Euroopa. Eestis on tema käe alt tulnud lavastused «Viiuldaja katusel», «Sevilla habemeajaja,» «Ämbliknaise suudlus,» «Inglid Ameerikas,» «Nicholas Nickleby,» «Väike õuduste pood,» «Hüljatud,» «Miss Saigon,» «Bent,» «Kabaree» ja «Oliver.»
“Jesus Christ Superstar” esietendub tuleva aasta juunis Vanemuise teatri kõrvale rajataval suvelaval ja seda mängitakse kaheksal korral. Lavastus valmib Vanemuise teatri koostöös üritusturundusgrupiga PNG Events.
xxx