Ameerika GPS saab Euroopas konkurendi
 Heiki Suurkask
 Esimesed Galileo satelliidid stardivad Baikonurilt 2005. aastal
Sõjaväeline GPS varustas varem tsiviilkasutajaid moonutatud infoga
Euroopa Liidu rajatav navigatsioonisatelliitide süsteem Galileo sünnib hoolimata ameeriklaste varasemast vastuseisust, kokkulepe esimeste satelliitide lähetamiseks on sõlmitud juba Venemaa kosmosetööstusega.
Galileo hakkab koosnema 30 satelliidist, mis maa orbiidil tiireldes suudaksid tagada kommunikatsiooni- ja kohamääratlemise võimaluse kuni põhja-pooluseni. Erinevalt militaarkaalutlustel loodud ameeriklaste
GPS-i ja Venemaa Glonassi süsteemist on Galileo puhtalt tsiviilotstarbeline, pakkudes täna-päevasemat ja täpsemat koha-määratlust kui seni kõige laialdasemalt kasutatav GPS.
Euroopa Liit loodab sellest ennekõike abi päästeteenistustele, arvestades, et uus süsteem aitab päästa igal aastal paar tuhat inimelu ja loob paarsada tuhat uut töökohta.
GPS-i moonutatud info
Globaalse kohamääratluse süsteemi (GPS) loomist alustas USA kaitseministeerium 1960. aastatel. Nüüd 24 satelliidist koosnev süsteem oli algul mõeldud vastase raketistardiseadeldiste avastamiseks ja hävitamiseks. 1980. aastatel avati kohamääratluse süsteem ka tsiviilkasutajaile, kuid moonutatuna, eksimusega kuni 100 meetrit. 2000. aastal lõpetati info moonutamine. Sõjaväeline GPS-süsteem ei valetanud rohkem kui 20–30 meetrit. Nüüd loodav Galileo süsteem võimaldaks aga määratleda Maal asuva objekti asukohta täpsusega 45 sentimeetrit kuni üks meeter.
Galileod hakkaks haldama Euroopa Komisjon koos Euroopa Kosmoseagentuuriga ning Euroopa suuremate elektrotehnikafirmade loodav ühiskontsern. Rajatakse ka kaks juhtimiskeskust, et satelliite kontrolli all hoida. Hiina on lubanud toetada Euroopa projekti 230 miljoni euroga, India peab aga läbirääkimisi enda osaluse saavutamiseks projektis, lubades vastutasuks investeerida 300 miljonit dollarit. Iisrael pakub investeeringutena 82 miljonit dollarit, Venemaa pakub aga oma kanderakette.
Esimesed kaks satelliiti lastakse Vene kanderaketiga Sojuz üles Baikonuri kosmodroomilt 2005. aastal. Samal ajal süveneb ka koostöö Sojuzi ja Ariane 5 raketitööstuste vahel, sest Prantsuse Guajaanas luuakse ka Sojuzi stardiplatvorm. Tööle peaks Galileo süsteem hakkama 2008. aastal.
Maksumus kolm miljardit
Eelmisel aastal teatas süsteemiga ühinemisest ka Hiina, kuigi tõsist tehnoloogilist koostööd pole Euroopa Liidu ja Hiina vahel veel märgata. Uue süsteemi loomisel on omad huvid mängus ka Soome elektroonikatööstusel.
Galileo süsteemi ähvardas nurjata nii rahapuudus kui ka USA vastuseis, praeguseks on mõlemad probleemid lahendatud. Galileo maksumuseks on arvestatud kolm miljardit eurot, Euroopa Komisjoni president Romano Prodi suutis aga kaasata liikmesriigid projekti rahastamisse, kuulutades, et USA investeerib oma kosmosetööstusesse niigi rohkem kui Euroopa.
USA protest tõrjuti
Detsembris 2001 nõudis USA, et EL loobuks oma navigatsioonisatelliitide süsteemist, kuna sellega halveneks USA võime kriisiolukordades oma vägesid infoga varustada. “Meile monopolid ei meeldi,” vastas Euroopa Komisjon.
USA kartis, et uus süsteem võib hakata segama nende 2012. aastaks kavandatud sõjalist M-koodi signaali. Kuna konkurendi sündi polnud või-malik takistada, eelistas USA leppida ning soovitas üksnes teha uus süsteem ühitatavaks GPS-süsteemiga. 25. veebruaril sõlmiti kokkulepe Euroopa delegatsiooniga, et GPS-süs-teem hakkab tulevikus kasutama BOC 1,1 signaali, samal ajal kui Galileo kasutab sama signaali täielikult ühilduval optimeeritud kujul.
Euroopa oli soovinud kasutada BOC 1,5 süsteemi, kuid ajalehe Financial Times hinnangul kartsid Ühendriigid, et parem signaal annab eurooplastele GPS-i ees liiga suure eelise, Brüssel otsustas aga kõnelustel järele anda.
|
Uudised
VE: GPS – globaalse kohamääratluse süsteem
(11.12.2003)
Eesti väikeettevõttes Estpit Projekt välja töötatud tarkvara, pihuarvutit ja GPS-kaarti ühendav mobiilne GPS-lahendus võitis maailmatasemel rahvusvaheliste firmade toodanguga võisteldes põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) avatud riigihanke.
• kasutada digitaalkaarti, muuta ja täpsustada
• kaardistada oma talumaad või krunti
• arvutada maa pindala, teha ruumiandmete analüüsi
• arvutada objekti ümbermõõtu ja mõõtmisel läbitud tee pikkust
• ühendada muu tarkvara ja arvutiga
Sealjuures edestas Estpiti lahendus ka maailma GPS-tehnoloogia üht lipulaeva, Magellani uusimat turule jõudnud mobiilset GPS-i. Estpiti partneri Allan Lahi sõnul hakkavad maailma juhtivad mobiilse GPS-i tootjad alles praegu jõudma sinna, kus Estpit oli juba aasta tagasi.
Estpiti lahenduse abil tehtud hektarise maatüki pindala testmõõtmise täpsus oli konkurendi omast üle 3 korra parem ning hind tunduvalt soodsam. Lahenduses kasutatakse peale pihuarvuti ja GPS-kaardi Eestis arendatud ruumiandmete kogumise ning töötlemise tarkvara.
Mobiilsete tarkvaralahenduste arendamisega tegeleva firma juhi Toomas Sulakatko sõnul on Estpiti lahenduse eeliseks turul pakutavate “kõik ühes karbis” toodete ees suurem jõudlus ja paindlikkus ning andmete vahetamise võimalus üle GPRS-võrgu.
“See teeb kasutatavate ruumiandmete arhiveerimise kiireks ning mugavaks, võimaldab mobiilsete töökohtade omavahelist kommunikatsiooni ning lubab jälgida liikuvaid objekte,” ütles Sulakatko. Lahendusse on inte-greeritud Eesti digitaalkaardi kasutamine ühes võimalusega lisada ning luua lokaalseid kaarte.
Kogu aktiivseks mõõtmiseks vajaliku seadmekomplekti kaal on alla 400 grammi ning riistvara on võimeline töötama koos päikesepatareidel põhinevate mobiilsete lisaenergiaallikatega.
Seadmele võib osta veekindla koti, autolaadija ja sünkrokaabli, sünkroniseerida saab ka sisseehitatud bluetooth-liidese kaudu ilma kaablita.
xxx
(08.03.2004)
Euroopa Liidu rajatav navigatsioonisatelliitide süsteem Galileo sünnib hoolimata ameeriklaste varasemast vastuseisust, kokkulepe esimeste satelliitide lähetamiseks on sõlmitud juba Venemaa kosmosetööstusega.
Galileo hakkab koosnema 30 satelliidist, mis maa orbiidil tiireldes suudaksid tagada kommunikatsiooni- ja kohamääratlemise võimaluse kuni põhja-pooluseni. Erinevalt militaarkaalutlustel loodud ameeriklaste
GPS-i ja Venemaa Glonassi süsteemist on Galileo puhtalt tsiviilotstarbeline, pakkudes täna-päevasemat ja täpsemat koha-määratlust kui seni kõige laialdasemalt kasutatav GPS.
Euroopa Liit loodab sellest ennekõike abi päästeteenistustele, arvestades, et uus süsteem aitab päästa igal aastal paar tuhat inimelu ja loob paarsada tuhat uut töökohta.
GPS-i moonutatud info
Globaalse kohamääratluse süsteemi (GPS) loomist alustas USA kaitseministeerium 1960. aastatel. Nüüd 24 satelliidist koosnev süsteem oli algul mõeldud vastase raketistardiseadeldiste avastamiseks ja hävitamiseks. 1980. aastatel avati kohamääratluse süsteem ka tsiviilkasutajaile, kuid moonutatuna, eksimusega kuni 100 meetrit. 2000. aastal lõpetati info moonutamine. Sõjaväeline GPS-süsteem ei valetanud rohkem kui 20–30 meetrit. Nüüd loodav Galileo süsteem võimaldaks aga määratleda Maal asuva objekti asukohta täpsusega 45 sentimeetrit kuni üks meeter.
Galileod hakkaks haldama Euroopa Komisjon koos Euroopa Kosmoseagentuuriga ning Euroopa suuremate elektrotehnikafirmade loodav ühiskontsern. Rajatakse ka kaks juhtimiskeskust, et satelliite kontrolli all hoida. Hiina on lubanud toetada Euroopa projekti 230 miljoni euroga, India peab aga läbirääkimisi enda osaluse saavutamiseks projektis, lubades vastutasuks investeerida 300 miljonit dollarit. Iisrael pakub investeeringutena 82 miljonit dollarit, Venemaa pakub aga oma kanderakette.
Esimesed kaks satelliiti lastakse Vene kanderaketiga Sojuz üles Baikonuri kosmodroomilt 2005. aastal. Samal ajal süveneb ka koostöö Sojuzi ja Ariane 5 raketitööstuste vahel, sest Prantsuse Guajaanas luuakse ka Sojuzi stardiplatvorm. Tööle peaks Galileo süsteem hakkama 2008. aastal.
Maksumus kolm miljardit
Eelmisel aastal teatas süsteemiga ühinemisest ka Hiina, kuigi tõsist tehnoloogilist koostööd pole Euroopa Liidu ja Hiina vahel veel märgata. Uue süsteemi loomisel on omad huvid mängus ka Soome elektroonikatööstusel.
Galileo süsteemi ähvardas nurjata nii rahapuudus kui ka USA vastuseis, praeguseks on mõlemad probleemid lahendatud. Galileo maksumuseks on arvestatud kolm miljardit eurot, Euroopa Komisjoni president Romano Prodi suutis aga kaasata liikmesriigid projekti rahastamisse, kuulutades, et USA investeerib oma kosmosetööstusesse niigi rohkem kui Euroopa.
USA protest tõrjuti
Detsembris 2001 nõudis USA, et EL loobuks oma navigatsioonisatelliitide süsteemist, kuna sellega halveneks USA võime kriisiolukordades oma vägesid infoga varustada. “Meile monopolid ei meeldi,” vastas Euroopa Komisjon.
USA kartis, et uus süsteem võib hakata segama nende 2012. aastaks kavandatud sõjalist M-koodi signaali. Kuna konkurendi sündi polnud või-malik takistada, eelistas USA leppida ning soovitas üksnes teha uus süsteem ühitatavaks GPS-süsteemiga. 25. veebruaril sõlmiti kokkulepe Euroopa delegatsiooniga, et GPS-süs-teem hakkab tulevikus kasutama BOC 1,1 signaali, samal ajal kui Galileo kasutab sama signaali täielikult ühilduval optimeeritud kujul.
Euroopa oli soovinud kasutada BOC 1,5 süsteemi, kuid ajalehe Financial Times hinnangul kartsid Ühendriigid, et parem signaal annab eurooplastele GPS-i ees liiga suure eelise, Brüssel otsustas aga kõnelustel järele anda.