|
Mõisad kaubaks
 Toivo Tänavsuu, 05.12.2003
 Sagadi mõisa rentnik soovib Eestis ja Lätis mõisaid osta
Öö mõisas maksab alates paarisajast kroonist
|
 |
|
Mõisahärra Mattias Lepa hinnangul on läbimõeldud äriplaani korral mõttekas mõisaid renoveerida. Välisturistid on tüdinenud järjest enam city’ks muutuvast Tallinnast ning soovivad Eesti ajalugu mõisaid külastades tundma õppida. Pildil Lepp ligi 100 aastat vana, Aleksander Umbergi valmistatud grammofoni juures Sagadi mõisas.
Foto: Boneville |
|
Eesti mõisate populaarsus välisturistide seas aasta-aastalt kasvab. Sellest ajendatuna soovib Sagadi mõisa rentiv firma Boneville osta ühe mõisa Eestis ja ühe Lätis, et arendada neist turismikompleksid.
“Eestis peame läbirääkimisi kahe mõisa ostmiseks, neist valime ühe. Lätis ostame ka ühe,” ütles riigimetsa majandamise keskusele Sagadi mõisa opereerimise eest iga kuu 102 000 krooni maksva Boneville juhataja Mattias Lepp. “Mõisa restaureerimine peab olema midagi enamat kui äriprojekt. See peab olema kirglik ettevõtmine.” Lepp ei soovi öelda, millised mõisad firma ostab ning kui suur on nende hind, kuid kinnitas, et kaks mõisa ostetakse alla viie miljoni krooni eest. Kahe mõisa restaureerimisse on plaanis panna vähemalt 15 miljonit krooni. Boneville investeerib ka Sagadi mõisa kümne aasta jooksul 2,5 miljonit krooni.
“Kontseptsioon hakkab olema Sagadiga sarnane,” ütles Lepp. “Soovime arendada workshop-turismi, teha koolitusi, elustada vanu käsitöövõtteid jne.”
Nõudlus kasvab
Lepa sõnul kasvab turistide nõudlus mõisate järele. Järgmise aasta suveks on Sagadi majutuskohtadest juba kuni 90 protsenti broneeritud.
Kui öö Sagadi mõisakompleksis algab 200 kroonist ning hotellis on kipsplaadist seinad, siis ostetavate mõisate tubade hinnatase tuleb eksklusiivsema teeninduse ja atmosfääri tõttu kallim. Lisateenustena soovitakse pakkuma hakata jahiturismi, ratsutamist, golfi jms.
Lisaks Eesti turistidele külastavad Lahemaa rahvuspargis paiknevat Sagadi mõisa enim sakslased ja soomlased. Boneville reklaamib mõisa ajalehekuulutuste ning Saksa ja Eesti turismifirmade kaudu. Sagadi mõisa külastab aastas ligi 55 000 inimest.
“Eesti mõisaid on kindlasti mõtet taastada,” ütles Lepp. “Struktuurifondide rahaga saame kompleksid üles ehitada. Mõisate ajalugu on müügiargument.”
Lepa sõnul tegelevad Eesti mõisaomanikud enamasti ühe mõisa arendamisega. Boneville plaanib lisaks kahe mõisa ostule ka kultuurireise läbi Balti regiooni.
Eesti eksklusiivseima mõisakompleksi Pädaste tegevjuhi Martin Breueri sõnul kasvab Pädaste mõisa külastajate arv 15 protsenti aastas. Klientuuri moodustavad inimesed, kes niisama ringi vaatavad, turistid, kes tulevad mõisa restorani, ning turistid, kes tulevad 1–7 ööks ööbima.
Loeb asukoht
“Pioneerid on Eesti avastanud, kuid on palju eurooplasi, kes alles hakkavad siia tulema,” rääkis koos Imre Sooäärega Pädaste mõisa omanikeringi kuuluv Breuer. “Pakutavad teenused on kindlasti olulised, kuid veelgi olulisem on mõisa asukoht. See, et saarel oleme, on suur argument.”
Hollandlase Breueri hinnangul on Eesti mõisaturismil suur potentsiaal, kuna nii palju mõisaid ja kirikuid kui Eestis võib leida vaid Prantsusmaal või Itaalias. Omanikud on Pädaste mõisa investeerinud umbes 30 miljonit krooni.
Eesti mõisate portaali www.mois.ee koostaja Valdo Prausti andmetel on Eestis säilinud ligi 450 mõisa peahooned. Neist sihtotstarbelisena on kasutuses sadakond. Ööbimisvõimalus on ligi 20 mõisas.
Turismibüroo Estonian Holidays siseturismi eksperdi Ann Jürjo hinnangul sõltub mõisa populaarsus kontseptsioonist. “Kui arendaja oskab turistidele tegevusi pakkuda, näiteks golfi, ratsutamist või matku, siis on mõisa arendamisel mõtet.”
Jürjo sõnul turistide huvi Eesti mõisate vastu kasvab. Enim külastatakse Lahemaa rahvuspargis paiknevaid mõisakomplekse Palmset, Sagadit ja Vihulat. Kalvi ja Pädaste mõisa hinnatase on tema sõnul kallim.
|
Uudised
VE: mõisad kaubaks
Mõisad kaubaks
Toivo Tänavsuu, 05.12.2003
Foto: Boneville
Eesti mõisate populaarsus välisturistide seas aasta-aastalt kasvab. Sellest ajendatuna soovib Sagadi mõisa rentiv firma Boneville osta ühe mõisa Eestis ja ühe Lätis, et arendada neist turismikompleksid.
“Eestis peame läbirääkimisi kahe mõisa ostmiseks, neist valime ühe. Lätis ostame ka ühe,” ütles riigimetsa majandamise keskusele Sagadi mõisa opereerimise eest iga kuu 102 000 krooni maksva Boneville juhataja Mattias Lepp. “Mõisa restaureerimine peab olema midagi enamat kui äriprojekt. See peab olema kirglik ettevõtmine.” Lepp ei soovi öelda, millised mõisad firma ostab ning kui suur on nende hind, kuid kinnitas, et kaks mõisa ostetakse alla viie miljoni krooni eest. Kahe mõisa restaureerimisse on plaanis panna vähemalt 15 miljonit krooni. Boneville investeerib ka Sagadi mõisa kümne aasta jooksul 2,5 miljonit krooni.
“Kontseptsioon hakkab olema Sagadiga sarnane,” ütles Lepp. “Soovime arendada workshop-turismi, teha koolitusi, elustada vanu käsitöövõtteid jne.”
Nõudlus kasvab
Lepa sõnul kasvab turistide nõudlus mõisate järele. Järgmise aasta suveks on Sagadi majutuskohtadest juba kuni 90 protsenti broneeritud.
Kui öö Sagadi mõisakompleksis algab 200 kroonist ning hotellis on kipsplaadist seinad, siis ostetavate mõisate tubade hinnatase tuleb eksklusiivsema teeninduse ja atmosfääri tõttu kallim. Lisateenustena soovitakse pakkuma hakata jahiturismi, ratsutamist, golfi jms.
Lisaks Eesti turistidele külastavad Lahemaa rahvuspargis paiknevat Sagadi mõisa enim sakslased ja soomlased. Boneville reklaamib mõisa ajalehekuulutuste ning Saksa ja Eesti turismifirmade kaudu. Sagadi mõisa külastab aastas ligi 55 000 inimest.
“Eesti mõisaid on kindlasti mõtet taastada,” ütles Lepp. “Struktuurifondide rahaga saame kompleksid üles ehitada. Mõisate ajalugu on müügiargument.”
Lepa sõnul tegelevad Eesti mõisaomanikud enamasti ühe mõisa arendamisega. Boneville plaanib lisaks kahe mõisa ostule ka kultuurireise läbi Balti regiooni.
Eesti eksklusiivseima mõisakompleksi Pädaste tegevjuhi Martin Breueri sõnul kasvab Pädaste mõisa külastajate arv 15 protsenti aastas. Klientuuri moodustavad inimesed, kes niisama ringi vaatavad, turistid, kes tulevad mõisa restorani, ning turistid, kes tulevad 1–7 ööks ööbima.
Loeb asukoht
“Pioneerid on Eesti avastanud, kuid on palju eurooplasi, kes alles hakkavad siia tulema,” rääkis koos Imre Sooäärega Pädaste mõisa omanikeringi kuuluv Breuer. “Pakutavad teenused on kindlasti olulised, kuid veelgi olulisem on mõisa asukoht. See, et saarel oleme, on suur argument.”
Hollandlase Breueri hinnangul on Eesti mõisaturismil suur potentsiaal, kuna nii palju mõisaid ja kirikuid kui Eestis võib leida vaid Prantsusmaal või Itaalias. Omanikud on Pädaste mõisa investeerinud umbes 30 miljonit krooni.
Eesti mõisate portaali www.mois.ee koostaja Valdo Prausti andmetel on Eestis säilinud ligi 450 mõisa peahooned. Neist sihtotstarbelisena on kasutuses sadakond. Ööbimisvõimalus on ligi 20 mõisas.
Turismibüroo Estonian Holidays siseturismi eksperdi Ann Jürjo hinnangul sõltub mõisa populaarsus kontseptsioonist. “Kui arendaja oskab turistidele tegevusi pakkuda, näiteks golfi, ratsutamist või matku, siis on mõisa arendamisel mõtet.”
Jürjo sõnul turistide huvi Eesti mõisate vastu kasvab. Enim külastatakse Lahemaa rahvuspargis paiknevaid mõisakomplekse Palmset, Sagadit ja Vihulat. Kalvi ja Pädaste mõisa hinnatase on tema sõnul kallim.