1662. aastal kutsuti Narva uut raekoda ehitama Lübeckist pärit ehitusmeister Georg (Jürgen) TEUFFEL (1610-1672).
Ta valmistas Narva uue raekoja maketi ja see saadeti Stockholmi, kus tehti mõningased muudatused ja raekoja ehitustööd /1668-1671/ tegi Z. Hoffmann noorem.
G. Teuffeli maketi järgi ehitati ka Narva Linnakiriku torni ülaosa ja kiiver (1662-1664); praeguseks kirik hävinenud.
Linnakiriku krundi äärde rajati poodide rida (praeguseks hävinenud).
Arvatavasti on tema poolt kavandatud ka justiitsbürgermeister J. C. Schwartsi maja Koidu t. 3 (1666., praeguseks hävinenud).
J. C. Schwartsi maja juures kasutas ta Narva ehituskunstis esimesena nurgaärkleid, mida hiljem kasutasid ka kohalikud meistrid ja need said NARVA BAROKI üheks tunnusjooneks.
G.Teuffel lahkus Narvast 1665.aastal Riiga (sealse rae palvel) aga tema poeg Wolfgang Teuffel töötas Narvas ehitusmeistrina kuni oma surmani 1700.aastal.
Arthur Ruusmaa , aluseks O.Kotshenovski kirjalikud materjalid.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Teuffel, Georg (Jürgen) – ehitusmeister
1662. aastal kutsuti Narva uut raekoda ehitama Lübeckist pärit ehitusmeister Georg (Jürgen) TEUFFEL (1610-1672).
Ta valmistas Narva uue raekoja maketi ja see saadeti Stockholmi, kus tehti mõningased muudatused ja raekoja ehitustööd /1668-1671/ tegi Z. Hoffmann noorem.
G. Teuffeli maketi järgi ehitati ka Narva Linnakiriku torni ülaosa ja kiiver (1662-1664); praeguseks kirik hävinenud.
Linnakiriku krundi äärde rajati poodide rida (praeguseks hävinenud).
Arvatavasti on tema poolt kavandatud ka justiitsbürgermeister J. C. Schwartsi maja Koidu t. 3 (1666., praeguseks hävinenud).
J. C. Schwartsi maja juures kasutas ta Narva ehituskunstis esimesena nurgaärkleid, mida hiljem kasutasid ka kohalikud meistrid ja need said NARVA BAROKI üheks tunnusjooneks.
G.Teuffel lahkus Narvast 1665.aastal Riiga (sealse rae palvel) aga tema poeg Wolfgang Teuffel töötas Narvas ehitusmeistrina kuni oma surmani 1700.aastal.
Arthur Ruusmaa , aluseks O.Kotshenovski kirjalikud materjalid.