| Neljapäeval jäid paljudes Eesti koolides ära tunnid, teatrites etendused ja raamatukogud olid suletud, sest 18.000 haridus- ja kultuuritöötajat streikisid, nõudes suuremat palka.
– – – – –
Nii suurt streiki kui neljapäevane õpetajate ja kultuuritöötajate tööseisak, ei ole taasiseseisvunud Eesti veel näinud – seni on töötajad oma huvide kaitsel reeglina piirdunud vaid tunniajaste hoiatusstreikidega. Kuid neljapäeval peatas terveks päevaks töö tervelt 18.000 õpetajat, lasteaednikku, näitlejat ja raamatukogutöötajat. Ning Tallinnas ja Viljandis toimusid meeleavaldused.
Streikijate soovid on suured. Nad nõuavad, et alates tulevast aastast oleks kõrgharidusega töötajate miinimumpalk vähemalt Eesti keskmine – 7300 krooni. Tõsi, seda siiski vaid kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel – näiteks kõrgharidusega sekretärile see nõudmine ei laieneks. Kuid avalikest vahenditest palka saavate õpetajate, lasteaednike ja raamatukogutöötajate töötasu peaks edaspidi olema seotud keskmise palgaga, täpselt nii nagu parlamendiliikmetel, räägib Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) aseesimees Sven Rondik.
“Nii kui Eesti keskmine palk suureneb, kasvab ka parlamendiliikmete töötasu – miks ei võiks seda siis laiendada kõigile kõrgharidusega töötajatele?” lausub Rondik. “Miks kehtib see põhimõte ainult ühele kildkonnale töötajatest ja selle laiendamist teistele peame jaburaks ideeks? Miks ei peaks ka õpetajal nii olema? Parlamendiliikmetel on veel esinduskulud, aga õpetaja ei saa ka klassi ees olla kümme aastat järjest samas vammuses.”
Kui praegu on noore õpetaja alampalk 5450 krooni, siis TALO soov on, et see oleks ligi 2000 krooni rohkem. Rondiku andmetel puudutab TALO nõudmine ligi 80.000 inimest – ehk siis pea iga kaheksandat Eesti töövõtjat.
Kuid Tööandjate Keskliidu asedirektori Tarmo Kriisi arvates võiks TALO nõudmise realiseerumisel käivituda omalaadne nõiaring. Kui kümnete tuhandete töötajate palk seotakse keskmise töötasuga, kergitab see automaatselt statistilist keskmist – mis tähendab, et kõrgharidusega töötajate palku tuleb jälle tõsta, räägib Kriis.
“See on Münchauseni efekt, et üritame end juukseidpidi soost välja tõsta,” nendib Kriis. “Alampalga suurendamise nõudmise taga on ikka soov tõsta keskmist palka. Siit tekib küsimus, kes selle kõik kinni maksab. Kui primaarseid maksumaksjaid, kelle maksudest peeetakse üleval avalikku sektorit, sealhulgas õpetajaid, on 300.000 inimese ringis, siis see tähendab maksude suurendamist.”
TALO ei oska täpselt hinnata, kui suure koormuse nende nõudmine riigieelarvele paneb. Sven Rondiku sõnul on summa vähemalt 700 miljonit krooni – ehk pea poolteist korda rohkem kui maksab kavandatav vanemahüvitis.
“Need on väga suured summad,” tõdeb Rondik. “Aga kui vaatame, et tänavusest riigieelarvest jääb enam kui miljard krooni üle, siis ülejäägi võiks ju selleks kastutada.”
Kui TALO nõuab kõrgharidusega töötajate miinimumpalgaks 7300 krooni, siis valitsus on seni lubanud haridustöötajate palgafondi tuleval aastal suurendada vaid 12 protsendi võrra.
|
Uudised
VE: TALO 4.12.2003 streik
(04.12.2003)
Täna streigib rohkem kui 20 000 inimest, et nõuda riigilt õpetajate alampalga tõstmist 7300 kroonini.
1996 – munitsipaalettevõtte Narva Bussipark hoiatusstreik, 130 töötajat. Kultuuritöötajate ja kõrgkoolitöötajate hoiatusstreik.
1997 – Tartu üldhariduskoolide hoiatusstreik, 1400 töötajat. Pärnu üldhariduskoolide (v.a vene gümnaasium) hoiatus-streik, 1200 töötajat. Haridus- ja kultuuritöötajate üldstreik, 17 000 töötajat.
1999 – Viljandi ETT Talleks
streik, 11 töötajat
2000 – Haiglate Liidu hoiatusstreik, 8700 töötajat
2001 – Edelaraudtee AS-i hoiatusstreik, 40 töötajat
2002 – Eesti Raudtee hoiatusstreik, 247 töötajat. Connex Tartu AS-i hoiatusstreik, 52 töötajat. Eesti Raudtee, Falck Ida, Securitase, Estonian Airi, Balti ES-i hoiatus-streik, 443 töötajat
Allikas: EAKL, TALO
Kultuuri- ja haridustöötajate ametühingu TALO eestvedamisel korraldatav streik kulmineerub kell 13 Toompea lossi ees, kus on kavas lugeda ette pöördumine. Peale riigikogu ees toimuva aktsiooni saab tänavale minna ka Viljandis, kus Vabaduse platsil algab miiting kell 12.
Siiski ei piirdu streik vaid õpetajate ja kasvatajatega. Nii näiteks otsustas vedurimeeste ametiühing seisata rongid kella 8–9. Kõik elektrirongid liiguvad täna siiski vastavalt sõiduplaanile.
Transpordi- ja teetöötajate ametiühing otsustas piirduda pea 3000 toetusplakati kleepimisega bussidesse, trollidesse ja trammidesse ning kollase solidaarsuslindikese kinnitamisega sõiduki vasaku peegli külge. “Oleme palunud ka juhtidel lasta solidaarsuse märgiks signaali iga kord, kui möödutakse mõnest koolimajast,” ütles ametiühingu esimees Peep Peterson.
Samas otsustasid transpordi- ja teetöötajad valmistuda uueks aktsioonilaineks, kui valitsus
TALO-ga ka pärast tänast streiki kokkuleppele ei jõua.
Streigi tõttu jääb õppetöö ära paljudes lasteaedades, koolides ja ülikoolides. Täpset koolide arvu, mis streigi tõttu on täna suletud, protestiaktsioonide korraldaja TALO eile öelda ei osanud.
Omapoolse toetuse on lubanud anda ka teatrid.
Streigiga ühineb ka lõviosa kultuuritöötajate liidu liikmetest, mis tähendab tööseisakut rahvusraamatukogus, mis on osaliselt suletud, Tallinna keskraamatukogus, ajaloomuuseumis, Tallinna linnamuuseumis, Tartu spordimuuseumis ja mujal.
TALO protestib selle vastu, et valitsus ei nõustunud tuleval aastal maksma keskmist ehk umbes 7300-kroonist alampalka kõikidele kõrgharidusega töötajatele, kes töötavad kõrgharidust nõudval ametikohal ja saavad palka riigieelarvest.
xxx
Külli-Riin Tigasson – 04. detsember, 2003 | 21:03
– – – – –
Nii suurt streiki kui neljapäevane õpetajate ja kultuuritöötajate tööseisak, ei ole taasiseseisvunud Eesti veel näinud – seni on töötajad oma huvide kaitsel reeglina piirdunud vaid tunniajaste hoiatusstreikidega. Kuid neljapäeval peatas terveks päevaks töö tervelt 18.000 õpetajat, lasteaednikku, näitlejat ja raamatukogutöötajat. Ning Tallinnas ja Viljandis toimusid meeleavaldused.
Streikijate soovid on suured. Nad nõuavad, et alates tulevast aastast oleks kõrgharidusega töötajate miinimumpalk vähemalt Eesti keskmine – 7300 krooni. Tõsi, seda siiski vaid kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel – näiteks kõrgharidusega sekretärile see nõudmine ei laieneks. Kuid avalikest vahenditest palka saavate õpetajate, lasteaednike ja raamatukogutöötajate töötasu peaks edaspidi olema seotud keskmise palgaga, täpselt nii nagu parlamendiliikmetel, räägib Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) aseesimees Sven Rondik.
“Nii kui Eesti keskmine palk suureneb, kasvab ka parlamendiliikmete töötasu – miks ei võiks seda siis laiendada kõigile kõrgharidusega töötajatele?” lausub Rondik. “Miks kehtib see põhimõte ainult ühele kildkonnale töötajatest ja selle laiendamist teistele peame jaburaks ideeks? Miks ei peaks ka õpetajal nii olema? Parlamendiliikmetel on veel esinduskulud, aga õpetaja ei saa ka klassi ees olla kümme aastat järjest samas vammuses.”
Kui praegu on noore õpetaja alampalk 5450 krooni, siis TALO soov on, et see oleks ligi 2000 krooni rohkem. Rondiku andmetel puudutab TALO nõudmine ligi 80.000 inimest – ehk siis pea iga kaheksandat Eesti töövõtjat.
Kuid Tööandjate Keskliidu asedirektori Tarmo Kriisi arvates võiks TALO nõudmise realiseerumisel käivituda omalaadne nõiaring. Kui kümnete tuhandete töötajate palk seotakse keskmise töötasuga, kergitab see automaatselt statistilist keskmist – mis tähendab, et kõrgharidusega töötajate palku tuleb jälle tõsta, räägib Kriis.
“See on Münchauseni efekt, et üritame end juukseidpidi soost välja tõsta,” nendib Kriis. “Alampalga suurendamise nõudmise taga on ikka soov tõsta keskmist palka. Siit tekib küsimus, kes selle kõik kinni maksab. Kui primaarseid maksumaksjaid, kelle maksudest peeetakse üleval avalikku sektorit, sealhulgas õpetajaid, on 300.000 inimese ringis, siis see tähendab maksude suurendamist.”
TALO ei oska täpselt hinnata, kui suure koormuse nende nõudmine riigieelarvele paneb. Sven Rondiku sõnul on summa vähemalt 700 miljonit krooni – ehk pea poolteist korda rohkem kui maksab kavandatav vanemahüvitis.
“Need on väga suured summad,” tõdeb Rondik. “Aga kui vaatame, et tänavusest riigieelarvest jääb enam kui miljard krooni üle, siis ülejäägi võiks ju selleks kastutada.”
Kui TALO nõuab kõrgharidusega töötajate miinimumpalgaks 7300 krooni, siis valitsus on seni lubanud haridustöötajate palgafondi tuleval aastal suurendada vaid 12 protsendi võrra.