Kas uus «Eesti entsüklopeedia» mahub taskusse?
Jaanus Kulli, esmaspäev. 1. detsember 2003
 Arno Saar
 OPTIMIST: Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe loodab, et rahvusentsüklopeedia järgmine trükk on rahvale kättesaadav nii netis kui ka CD-ROMil. |
Kas järgmine, neljas «Eesti entsüklopeedia» trükk mahub CD-ROMil taskusse ja jõuab täismahus internetti, nagu näiteks inglaste «Britannica», seda Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe kõval häälel ei julge veel välja öelda. Nagu ka seda, kui palju see tarbija tasku pihta käib.
Küll aga näiteks jõuavad peatselt ka kirjastuse kodulehele «Eesti entsüklopeedia» (EE) äsja ilmunud 12. köite registrid. «Eesti entsüklopeedia» saab valmis järgmisel aastal, kui ilmub entsüklopeedia 15. köide. Uus plaanitav rahvusentsüklopeedia, mis koosneb paarikümnest raamatust, võib aga taas saada ENE-ks ehk Eesti nüüdisentsüklopeediaks ning ehk jõuab see tarbijani peale paberkandja ka CD-ROMil, loodab Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe.
«Siin aga tuleb lahutada kaks asja,» rõhutab Aasmäe. «Üks asi on tehnilised võimalused, teine pool aga juriidika. Ma tean, et mõne aasta pärast entsüklopeedia viia internetti tehnika taha ei jää. Pigem saavad siin oluliseks juriidilised ja majandusprobleemid.
Kui palju informatsiooni kantakse CD-ROMidele, kui palju on teave kättesaadav internetis, sõltub informatsiooni sisust ja olemusest,» arutleb Aasmäe. «Mida konjunktuursem ja kiiremini muutuv on informatsioon, seda rohkem on teda internetis,» lisab Aasmäe, mis tähendab, et andmebaase uuendatakse pidevalt reaalaajas.
«Siinkohal ütlen välja veelgi julgema mõtte,» jätkab ta. «Ei ole välistatud, et meie «Estica» triloogia, mille seeme on 12. 14. ja 11. köide, teeme netis kättesaadavaks ka väga paljudes teistes keeltes, sest võõrkeeltes pole seda ju mõtet trükkida. Aga internetimaailm võimaldab anda endast teada ka muule maailmale. Kui poolsalaja välja lobiseda, siis töötame selles suunas. Just Eesti osas, sest kes siin maailmas sellest ikka rohkem teab kui me ise.
Meil on ju eestikeelsed andmebaasid olemas. Selleks, et Euroopas ja maailmas meist rohkem teataks. On ju täiesti normaalne, et kogu see Eesti materjal peab hakkama ühel hetkel olema kättesaadav igal pool. Ja kui me ise seda ei tee, et tee mitte keegi seda. Paberkandjale oleks tulevikus rahvusentsüklopeediat mõistlik teha Euroopa Liidu keeltes, sest Eesti on suhteliselt väike ja ainuüksi saksa keel on saja miljoniline keeleruum.»
Millal uue teatmeteose esimene köide täpselt ilmub, pole veel teada. Selle otsustab kirjastuse nõukogu järgmise aasta algul.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Eesti entsüklopeedia
Kas uus «Eesti entsüklopeedia» mahub taskusse?
Jaanus Kulli, esmaspäev. 1. detsember 2003
Kas järgmine, neljas «Eesti entsüklopeedia» trükk mahub CD-ROMil taskusse ja jõuab täismahus internetti, nagu näiteks inglaste «Britannica», seda Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe kõval häälel ei julge veel välja öelda. Nagu ka seda, kui palju see tarbija tasku pihta käib.
«Siin aga tuleb lahutada kaks asja,» rõhutab Aasmäe. «Üks asi on tehnilised võimalused, teine pool aga juriidika. Ma tean, et mõne aasta pärast entsüklopeedia viia internetti tehnika taha ei jää. Pigem saavad siin oluliseks juriidilised ja majandusprobleemid.
Kui palju informatsiooni kantakse CD-ROMidele, kui palju on teave kättesaadav internetis, sõltub informatsiooni sisust ja olemusest,» arutleb Aasmäe. «Mida konjunktuursem ja kiiremini muutuv on informatsioon, seda rohkem on teda internetis,» lisab Aasmäe, mis tähendab, et andmebaase uuendatakse pidevalt reaalaajas.
«Siinkohal ütlen välja veelgi julgema mõtte,» jätkab ta. «Ei ole välistatud, et meie «Estica» triloogia, mille seeme on 12. 14. ja 11. köide, teeme netis kättesaadavaks ka väga paljudes teistes keeltes, sest võõrkeeltes pole seda ju mõtet trükkida. Aga internetimaailm võimaldab anda endast teada ka muule maailmale. Kui poolsalaja välja lobiseda, siis töötame selles suunas. Just Eesti osas, sest kes siin maailmas sellest ikka rohkem teab kui me ise.
Meil on ju eestikeelsed andmebaasid olemas. Selleks, et Euroopas ja maailmas meist rohkem teataks. On ju täiesti normaalne, et kogu see Eesti materjal peab hakkama ühel hetkel olema kättesaadav igal pool. Ja kui me ise seda ei tee, et tee mitte keegi seda. Paberkandjale oleks tulevikus rahvusentsüklopeediat mõistlik teha Euroopa Liidu keeltes, sest Eesti on suhteliselt väike ja ainuüksi saksa keel on saja miljoniline keeleruum.»
Millal uue teatmeteose esimene köide täpselt ilmub, pole veel teada. Selle otsustab kirjastuse nõukogu järgmise aasta algul.