Alender toob laupäeva sõnumi
Täna pole ainult tavaline laupäev teiste sarnaste jadas. Täna on Urmase päev, Eestimaa lauliku Urmas Alenderi 50. sünniaastapäev.
Urmas Alender oli oma läbivalt maailmavaatelt laulik, kes püüdis Eestimaad okupatsiooni põhjast üles tõsta. Kuid ta läks põhja koos Eesti ehk Estonia nime kandva laevaga. Sümboolne.
Ei pääse üle müüri, …tahaksin pihlapuu rüppe, laulis Urmas Alender, paljude tänaste põlvkondade iidol nii solisti kui ka Ruja tipuna.
Ümberringi laiutas okupatsiooni hallus, aga Alender laulis säravaks nii musta ronga kui ka kloaaki pagenud tütarlapse. Rääkimata eesti mullast ja eesti südamest või talulapsest, kes ei vaata tagasi. Ta tuletas Eesti tipp-poeetide tekste oma eripärasel moel esitades meelde lihtsad, kuid olulisi sõnumeid: me liigume loogeldes loojangu poole,…ilus on maa, mida armastan.
Ühe oma viimastest raadiointervjuudest andis Alender Rakveres, Raadio Vironias. Kahjuks ei halastanud aeg ei intervjuule ega Alenderile. Tänaseks pole järel neist kumbagi.
Virumaaga on seotud ka Viru poetessi Virve Osila ja Eestimaa lauliku Urmas Alenderi armastuse lugu. See oli platooniline – täis sisemist sära, justkui muinasjutus. Alender koguni arvas, et neil on Osilaga üks hing.
Nad ei kohtunud silmast silma kordagi, kuid hingesideme jäljena on meil hulk Alenderi laule Osila sõnadele. Ja Osila luuletusi Alenderi hingelinnust. Viimane Alenderi kiri jõudis Osilani siis, kui laulik juba merepõhjas puhkas.
Virumaa Teataja soovitab oma lugejatele – kui vähegi võimalik, pange täna plaadimasinasse või makki mõni Ruja või Alenderi lauludega helikandja.
Sama soovitab maakonnaleht ka maakonna baaridele, pubidele ja restoranidele.
Mängige seda muusikat ja kuulake seda muusikat – Eestimaa valusat laulu. Sõnum, mis täna meieni jõuab juba teisest ilmast, on palju suurem kui esmapilgul tundub. (VT)
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Alender, Urmas – katkenud laulik
Alender toob laupäeva sõnumi
Täna pole ainult tavaline laupäev teiste sarnaste jadas. Täna on Urmase päev, Eestimaa lauliku Urmas Alenderi 50. sünniaastapäev.
Urmas Alender oli oma läbivalt maailmavaatelt laulik, kes püüdis Eestimaad okupatsiooni põhjast üles tõsta. Kuid ta läks põhja koos Eesti ehk Estonia nime kandva laevaga. Sümboolne.
Ei pääse üle müüri, …tahaksin pihlapuu rüppe, laulis Urmas Alender, paljude tänaste põlvkondade iidol nii solisti kui ka Ruja tipuna.
Ümberringi laiutas okupatsiooni hallus, aga Alender laulis säravaks nii musta ronga kui ka kloaaki pagenud tütarlapse. Rääkimata eesti mullast ja eesti südamest või talulapsest, kes ei vaata tagasi. Ta tuletas Eesti tipp-poeetide tekste oma eripärasel moel esitades meelde lihtsad, kuid olulisi sõnumeid: me liigume loogeldes loojangu poole,…ilus on maa, mida armastan.
Ühe oma viimastest raadiointervjuudest andis Alender Rakveres, Raadio Vironias. Kahjuks ei halastanud aeg ei intervjuule ega Alenderile. Tänaseks pole järel neist kumbagi.
Virumaaga on seotud ka Viru poetessi Virve Osila ja Eestimaa lauliku Urmas Alenderi armastuse lugu. See oli platooniline – täis sisemist sära, justkui muinasjutus. Alender koguni arvas, et neil on Osilaga üks hing.
Nad ei kohtunud silmast silma kordagi, kuid hingesideme jäljena on meil hulk Alenderi laule Osila sõnadele. Ja Osila luuletusi Alenderi hingelinnust. Viimane Alenderi kiri jõudis Osilani siis, kui laulik juba merepõhjas puhkas.
Virumaa Teataja soovitab oma lugejatele – kui vähegi võimalik, pange täna plaadimasinasse või makki mõni Ruja või Alenderi lauludega helikandja.
Sama soovitab maakonnaleht ka maakonna baaridele, pubidele ja restoranidele.
Mängige seda muusikat ja kuulake seda muusikat – Eestimaa valusat laulu. Sõnum, mis täna meieni jõuab juba teisest ilmast, on palju suurem kui esmapilgul tundub. (VT)