Venemaa plaan Moldova ja Transdnestria taasühendamiseks kukkus läbi 27.11.2003 12:31Andres Mäe, Raadio Vaba Euroopa
Chisinaus jätkusid kolmapäeval protestid Venemaa pakutud kava vastu lahendada 13 aastat väldanud konflikt Moldova ja sellest eraldunud Transdnestria regiooni vahel. Teisipäevale planeeritud liitriigi moodustamise tseremoonia jäi Moldova riigipea keeldumise tõttu ära. Ära jäi ka Venemaa presidendi Putini sõit Chisinausse.
Moldova ja Transdnestria konflikti on püütud OSCE abiga lahendada enam kui üheksa aastat. Seni pole need jõupingutused andnud pea mingeid tulemusi ning illegaalse staatusega Transdnestriast on saanud üks kõige kuritegelikum piirkond Euroopas.
Selle kuu alul tegi Venemaa välisminister Igor Ivanov ettepaneku lahendada vastasseis föderatsiooni moodustamisega, mis jätnuks Moldova ilma kaitsejõududest ning andnuks rumeeniakeelsele Moldovale, venekeelsele Transdnestriale ja türgikeelsele Gagauusiale uues liitriigis võrdse staatuse.
Föderatsiooni julgeolekut jäänuks tagama Transdnestrias paiknevad Vene väed. Ühinemismemorandumi väljatöötamise võttis enda õlule Venemaa presidendi abi Dmitri Kozak.
Strateegiliste ja Poliitiliste Uuringute instituudi vanemteaduri Vladimir Socori sõnul andnuks loodav föderatsioon vene keelele Moldovas riigikeele staatuse ning Transdnestria regioonile võimaluse vetostada kõik Chisinau katsed suhete arendamiseks Lääne-Euroopaga:
«Transdnestria saanuks ülemäära suure osa keskvalitsuse võimust, mis andnuks sellele regioonile voli blokeerida Molodova orienteerumise Euroopasse, igasuguse ümberorienteerumise Moskvast Läände».
Socori hinnangul oli Moskval selle kokkuleppe sõlmimisega väga kiire:
«Venemaa üritas saavutada leppe allkirjastamise enne Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni OSCE aastakohtumist Maastrichtis 1. detsembril. Memorandum oleks esitatud tippkohtumisele sündinud faktina ja taotletud OSCE õnnistust. Selle nimel töötas Vene diplomaatia täie hooga».
Memorandumi sõlmimine jäi aga ära, sest Moldova president Vladimir Voronin teatas eile ootamatult, et ilma OSCE heakskiiduta ei ole ta nõus allkirjastama lepet föderatsiooni loomiseks Transdnestria regiooniga.
Vladimir Socori hinnangul oli selle üheks põhjuseks Moldova avalikkuse raevukas vastuseis:
«Võimudele ootamatult moodustati Chisinaus organisatsioon, mis koondas kõik opositsiooniparteid ja suure osa kodanikeühendusi, mis kõik nõudsid Moldova iseseisvuse ja põhiseaduse kaitsmist. Ka välismaalt otsiti toetust nn. föderaliseerimisplaani vastu».
«Teiseks põhjuseks oli Lääne diplomaatide sekkumine, iseäranis Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika koordinaatori Javier Solana telefonikõne president Voroninile, kus Solana väljendas oma vastuseisu Venemaa ettepanekule».
Memorandumi allkirjastamise läbikukkumises on Socori sõnul osaliselt süüdi Venemaa. Nimelt esitas Kreml viimasel minutil täiendava nõudmise:
«Chisinaus viibinud president Putini abi Dmitri Kozak nõudis, et president Voronin allkirjastaks veel enne memorandumi sõlmimist kahepoolse leppe Moskvaga Vene vägede jätmiseks Moldovasse.
See tähendanuks, et Vene väed oleks Transdnestriasse jäänud ka juhul kui ühiskondliku vastuseisu tõttu või referendumil oleks föderatsiooni moodustamise memorandum tagasi lükatud. President Voronin keeldus sellest».
Moldova riigipea ootamatu kannapööre lõi segi Venemaa vahendatud plaani, milles mitmed vaatlejad näevad Kremli järjekordset diplomaatilist manöövrit tagamaks endise NSV Liidu osade jäämise Moskva mõjusfääri.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Venemaa plaan kukkus läbi
Venemaa plaan Moldova ja Transdnestria taasühendamiseks kukkus läbi 27.11.2003 12:31Andres Mäe, Raadio Vaba Euroopa
Chisinaus jätkusid kolmapäeval protestid Venemaa pakutud kava vastu lahendada 13 aastat väldanud konflikt Moldova ja sellest eraldunud Transdnestria regiooni vahel. Teisipäevale planeeritud liitriigi moodustamise tseremoonia jäi Moldova riigipea keeldumise tõttu ära. Ära jäi ka Venemaa presidendi Putini sõit Chisinausse.
Moldova ja Transdnestria konflikti on püütud OSCE abiga lahendada enam kui üheksa aastat. Seni pole need jõupingutused andnud pea mingeid tulemusi ning illegaalse staatusega Transdnestriast on saanud üks kõige kuritegelikum piirkond Euroopas.
Selle kuu alul tegi Venemaa välisminister Igor Ivanov ettepaneku lahendada vastasseis föderatsiooni moodustamisega, mis jätnuks Moldova ilma kaitsejõududest ning andnuks rumeeniakeelsele Moldovale, venekeelsele Transdnestriale ja türgikeelsele Gagauusiale uues liitriigis võrdse staatuse.
Föderatsiooni julgeolekut jäänuks tagama Transdnestrias paiknevad Vene väed. Ühinemismemorandumi väljatöötamise võttis enda õlule Venemaa presidendi abi Dmitri Kozak.
Strateegiliste ja Poliitiliste Uuringute instituudi vanemteaduri Vladimir Socori sõnul andnuks loodav föderatsioon vene keelele Moldovas riigikeele staatuse ning Transdnestria regioonile võimaluse vetostada kõik Chisinau katsed suhete arendamiseks Lääne-Euroopaga:
«Transdnestria saanuks ülemäära suure osa keskvalitsuse võimust, mis andnuks sellele regioonile voli blokeerida Molodova orienteerumise Euroopasse, igasuguse ümberorienteerumise Moskvast Läände».
Socori hinnangul oli Moskval selle kokkuleppe sõlmimisega väga kiire:
«Venemaa üritas saavutada leppe allkirjastamise enne Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni OSCE aastakohtumist Maastrichtis 1. detsembril. Memorandum oleks esitatud tippkohtumisele sündinud faktina ja taotletud OSCE õnnistust. Selle nimel töötas Vene diplomaatia täie hooga».
Memorandumi sõlmimine jäi aga ära, sest Moldova president Vladimir Voronin teatas eile ootamatult, et ilma OSCE heakskiiduta ei ole ta nõus allkirjastama lepet föderatsiooni loomiseks Transdnestria regiooniga.
Vladimir Socori hinnangul oli selle üheks põhjuseks Moldova avalikkuse raevukas vastuseis:
«Võimudele ootamatult moodustati Chisinaus organisatsioon, mis koondas kõik opositsiooniparteid ja suure osa kodanikeühendusi, mis kõik nõudsid Moldova iseseisvuse ja põhiseaduse kaitsmist. Ka välismaalt otsiti toetust nn. föderaliseerimisplaani vastu».
«Teiseks põhjuseks oli Lääne diplomaatide sekkumine, iseäranis Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika koordinaatori Javier Solana telefonikõne president Voroninile, kus Solana väljendas oma vastuseisu Venemaa ettepanekule».
Memorandumi allkirjastamise läbikukkumises on Socori sõnul osaliselt süüdi Venemaa. Nimelt esitas Kreml viimasel minutil täiendava nõudmise:
«Chisinaus viibinud president Putini abi Dmitri Kozak nõudis, et president Voronin allkirjastaks veel enne memorandumi sõlmimist kahepoolse leppe Moskvaga Vene vägede jätmiseks Moldovasse.
See tähendanuks, et Vene väed oleks Transdnestriasse jäänud ka juhul kui ühiskondliku vastuseisu tõttu või referendumil oleks föderatsiooni moodustamise memorandum tagasi lükatud. President Voronin keeldus sellest».
Moldova riigipea ootamatu kannapööre lõi segi Venemaa vahendatud plaani, milles mitmed vaatlejad näevad Kremli järjekordset diplomaatilist manöövrit tagamaks endise NSV Liidu osade jäämise Moskva mõjusfääri.