Eesti veekogud Euroopa ühed paremad
14.11.2003 10:59PM Online
Eesti veekogud on ülejäänud Euroopa omadega võrreldes väga heas
seisundis, selgus Euroopa Liidu nõuetele vastavate Euroopa veekogude esialgse hindamise tulemusena, teatas keskkonnaministeerium.
Eesti esitas Euroopa 800 veekogu seas hindamiseks 14 järve ja neli jõge.
Need veekogud on Endla järv, Ihamaru Palojärv, Kalli järv, Köstrejärv, Küdema laht, Kooraste kõverjärv, Nohipalu valgjärv, Prossa järv, jõgi, Saadjärv, Tõhela järv, Uljaste järv, Väike Palkna järv, Verevi järv, Viljandi järv ja Võrtsjärv ning Ahja, Jägala, Õhne ja Reiu jõgi.
Euroopast on paraku raske leida võrdlusveekogu Peipsi järvele, mille seisund on viimasel ajal olnud ebastabiilne ja mis vajab eraldi kaitsemeetmete väljatöötamist.
EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaama vanemteaduri Ingmar Oti sõnul on Eesti järved karedama veega ja rohke huumusainete sisaldusega, mis on Euroopa veekogudega võrreldes täiesti unikaalne.
«Tänu sellele on meie järved tugevad ega lase inimesel ennast nii kergesti mõjutada,» märkis Ott.
Teine Eesti eripära on suur rannajärvede hulk, mis on oluline metsiku looduse säilitamise seisukohast. Vee kareduse poolest on Eesti veekogudele sarnased Oti sõnul ka Taani ja Hollandi järved, kuid neile on inimtegevuse mõju olnud Eesti veekogudega võrreldes märksa suurem.
Eesti veekogudele lähedase loodusliku fooniga on Oti sõnul ka Taani ja Hollandi järved, kuid neile on inimtegevuse mõju olnud Eesti veekogudega võrreldes märksa suurem.
«Meie veekogude seisund on teiste riikidega võrreldes parem ka elanike väiksema arvu tõttu. Hollandis elab ju 15 miljonit elanikku, samal ajal kui territoorium on Eestist pisut väiksem. Taanis on jälle põllumajanduse osakaal väga suur,» ütles Ott.
Veekogude kvaliteeti hinnati selle järgi, kui sobivad on need elupaigana taimsele hõljumile, vee suurtaimedele, põhjaselgrootutele ja kaladele.
Euroopa Liidu vee raamdirektiiv sätestab, et kõigi liikmesriikide olulisemadsiseveekogud peavad aastaks 2016 jõudma ökoloogiliselt heasse seisundisse. Direktiivi järgi on järvede seisundi klasse viis – väga hea, hea, rahuldav, vilets ja halb.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Eesti veekogud ja Euroopa Liit
Eesti veekogud Euroopa ühed paremad
14.11.2003 10:59PM Online
seisundis, selgus Euroopa Liidu nõuetele vastavate Euroopa veekogude esialgse hindamise tulemusena, teatas keskkonnaministeerium.
Eesti esitas Euroopa 800 veekogu seas hindamiseks 14 järve ja neli jõge.
Need veekogud on Endla järv, Ihamaru Palojärv, Kalli järv, Köstrejärv, Küdema laht, Kooraste kõverjärv, Nohipalu valgjärv, Prossa järv, jõgi, Saadjärv, Tõhela järv, Uljaste järv, Väike Palkna järv, Verevi järv, Viljandi järv ja Võrtsjärv ning Ahja, Jägala, Õhne ja Reiu jõgi.
Euroopast on paraku raske leida võrdlusveekogu Peipsi järvele, mille seisund on viimasel ajal olnud ebastabiilne ja mis vajab eraldi kaitsemeetmete väljatöötamist.
EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaama vanemteaduri Ingmar Oti sõnul on Eesti järved karedama veega ja rohke huumusainete sisaldusega, mis on Euroopa veekogudega võrreldes täiesti unikaalne.
«Tänu sellele on meie järved tugevad ega lase inimesel ennast nii kergesti mõjutada,» märkis Ott.
Teine Eesti eripära on suur rannajärvede hulk, mis on oluline metsiku looduse säilitamise seisukohast. Vee kareduse poolest on Eesti veekogudele sarnased Oti sõnul ka Taani ja Hollandi järved, kuid neile on inimtegevuse mõju olnud Eesti veekogudega võrreldes märksa suurem.
Eesti veekogudele lähedase loodusliku fooniga on Oti sõnul ka Taani ja Hollandi järved, kuid neile on inimtegevuse mõju olnud Eesti veekogudega võrreldes märksa suurem.
«Meie veekogude seisund on teiste riikidega võrreldes parem ka elanike väiksema arvu tõttu. Hollandis elab ju 15 miljonit elanikku, samal ajal kui territoorium on Eestist pisut väiksem. Taanis on jälle põllumajanduse osakaal väga suur,» ütles Ott.
Veekogude kvaliteeti hinnati selle järgi, kui sobivad on need elupaigana taimsele hõljumile, vee suurtaimedele, põhjaselgrootutele ja kaladele.
Euroopa Liidu vee raamdirektiiv sätestab, et kõigi liikmesriikide olulisemadsiseveekogud peavad aastaks 2016 jõudma ökoloogiliselt heasse seisundisse. Direktiivi järgi on järvede seisundi klasse viis – väga hea, hea, rahuldav, vilets ja halb.