Eesti lahutuste poolest esirinnas
Eestis ja Leedus on Euroopa Liiduga ühinevatest riikidest enim lahutusi, kuid pensionide maksmisele kulutab Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) seevastu kõige vähem.
Euroopa statistikaameti Eurostat andmetel oli Eestis 2001. aastal tuhande inimese kohta 3,2 lahutust, täpselt sama palju lahutusi oli ka katoliiklikus Leedus. Samas 1997. aastal oli Eestis 1000 inimese kohta lahutusi 3,6 – seega on lahutamist vähemaks jäänud.
Abielusid sõlmiti 2001. aastal 1000 inimese kohta Eestis 4,1 ja Leedus 4,5.
Kõige vähem lahutusi tuhande inimese kohta oli 2001. aastal Sloveenias – vaid 1,1.
Eurostati võrdlusest tuleb välja ka see, et Eestis kulus 2001. aastal pensionide maksmiseks 6,9 protsenti SKT-st, mis oli väiksem näitaja kui teistes liituvates riikides. Kõige suurem oli see protsent Poolas – 13,6.
Veel 1999. aastal kulutati Eestis pensionimaksmise peale 8,4 protsenti SKT-st. Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Indrek Raudjalg ütles, et pensioniosa hüpe tol aastal oli tingitud erakorralisest valimiseelsest pensionitõusust. “Selle otsuse tõttu sattus riigieelarve mitmeks aastaks küllaltki raskesse olukorda,” märkis ta. “Muidu on aga pensionide suhe SKT-st juba pikemat aega stabiilselt kuue-seitsme protsendi juures olnud, mis on teiste vananeva rahvastikuga arenenud riikide kõrval hea näitaja.”
Raudjalg lisas, et kuna järgmise kolme aasta jooksul lisatakse pensionidele keskmiselt 100 krooni kuus kohta, on oodata jällegi väikest nihet ülespoole. “2005. aastaks ületab see seitsme protsendi joone, kuid 2008. aastal tuleb sellest jälle veidi allapoole.
Eesti Päevaleht Online
|
Uudised
Eesti on … esirinnas
(14.11.2003)
Eestis ja Leedus on Euroopa Liiduga ühinevatest riikidest enim lahutusi, kuid pensionide maksmisele kulutab Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) seevastu kõige vähem.
Euroopa statistikaameti Eurostat andmetel oli Eestis 2001. aastal tuhande inimese kohta 3,2 lahutust, täpselt sama palju lahutusi oli ka katoliiklikus Leedus. Samas 1997. aastal oli Eestis 1000 inimese kohta lahutusi 3,6 – seega on lahutamist vähemaks jäänud.
Abielusid sõlmiti 2001. aastal 1000 inimese kohta Eestis 4,1 ja Leedus 4,5.
Kõige vähem lahutusi tuhande inimese kohta oli 2001. aastal Sloveenias – vaid 1,1.
Eurostati võrdlusest tuleb välja ka see, et Eestis kulus 2001. aastal pensionide maksmiseks 6,9 protsenti SKT-st, mis oli väiksem näitaja kui teistes liituvates riikides. Kõige suurem oli see protsent Poolas – 13,6.
Veel 1999. aastal kulutati Eestis pensionimaksmise peale 8,4 protsenti SKT-st. Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Indrek Raudjalg ütles, et pensioniosa hüpe tol aastal oli tingitud erakorralisest valimiseelsest pensionitõusust. “Selle otsuse tõttu sattus riigieelarve mitmeks aastaks küllaltki raskesse olukorda,” märkis ta. “Muidu on aga pensionide suhe SKT-st juba pikemat aega stabiilselt kuue-seitsme protsendi juures olnud, mis on teiste vananeva rahvastikuga arenenud riikide kõrval hea näitaja.”
Raudjalg lisas, et kuna järgmise kolme aasta jooksul lisatakse pensionidele keskmiselt 100 krooni kuus kohta, on oodata jällegi väikest nihet ülespoole. “2005. aastaks ületab see seitsme protsendi joone, kuid 2008. aastal tuleb sellest jälle veidi allapoole.
Eesti Päevaleht Online