Eestis leviv HIV-viirus haruldane ja ülinakkav
 Airi Ilisson
 Professor Mart Ustavi sõnul nakatab Aafrikast pärit HIV-alamtüüp väga kergesti
Eri ühiskonnakihtides levivad eri tüüpi HIV-viiruse vormid
Eestis levib Tartu Ülikooli professori Mart Ustavi kinnitusel HIV-viiruse harvaesinev alamtüüp, mis on tavalisest elujõulisem ja kergemini nakkav.
Mart Ustav on Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotechi asepresident, tema loodud vaktsiini katsetavad praegu 24 vabatahtlikku.
“Tööd alustades eeldasime, et see tüüp peaks Eestis olema sama mis Venemaal või lähiregioonides,” sõnas Ustav. “Tegelikult on meil täiesti unikaalne olukord.”
Kümneid miljoneid haaranud HIV-epideemia sai 70 aastat tagasi alguse ahvidelt. Praeguseks on viiruse üheksa alamtüüpi levinud üle maailma. Enim levinud viiruse C-tüüpi on rohkem Aafrikas ja Indias, eurooplaste, põhjaameeriklaste ja austraallaste hulgas levib B-tüüp. HIV-i omapärana võivad viirused nakatunud organismis ristuda, luues suure tõenäosusega uue, elujõulisema viiruse.
Terve rida uusi viirusi
Eesti Biokeskuse, Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotechi ja Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi uuringust “HIV molekulaarepidemoloogiline uuring Eestis” selgus, et Eestis levinud CRF06 nimeline viirus sisaldab liitvormis nelja alaliiki. “Varem on sellist viirust leitud Nigeeriast, Malist ja Ghanast, Euroopas on esinenud vaid väga üksikud juhud,” kinnitas FIT Biotechi teadur Maarja Adojaan.
Viiruse A- ja B-alatüübid jõudsid Eestisse piiride avanedes 1990. aastate alguses. “Lisaks sellele sisenes Eestisse ka teine liitviirus Kaliningradist, mis tekitas seal epideemia ja on kahe HIV-alatüübi, A ja B liitviirus CRF03,” selgitas Ustav. “Praeguseks on kaks liitvormi omavahel ristunud ja tekkinud on rida uusi viirusi, mis võivad olla senisest paljunemisvõimelisemad ja suurema vastupidavusega,” nentis ta.
Riigikogu ennetustegevuse komisjoni aseesimees Nelli Kalikova tunnistas, et pole veel uuringuga tutvunud. “Uuritud on paarsada inimest, ennatlik on sellest järeldusi teha kogu populatsioonile,” ütles ta. “Muidugi, igal uuringul on oma väärtus, ma soovin maailmatasemel uurijatele jõudu ja jaksu.”
Ustavi sõnul esinevad HIV-alaliigid praegu eri ühiskonnakihtides – näiteks narkomaanide hulgas leviv viirus võib suuresti erineda prostituutide omast. Nakkuse süvenedes piirid kaovad, nii võib näiteks prostituut enese teadmata levitada nelja tüüpi viirust.
“Kui algselt Eestisse sisenenud ja tekkinud uued liitviirused levivad heteroseksuaalses populatsioonis, on see suureks ohuks Eesti rahva püsimajäämisele,” lisas Ustav. “Aidsiepideemia on juba lahendanud Aafrikas ülerahvastatuse probleemi, meil ju sellist probleemi ei ole.”
Ohtlikud vereülekanded
Ohuallikana tõi Ustav välja vereülekanded, sest seal kasutatav antigeeni ja antikeha test ei tuvasta doonori nakatumist HIV-viirusega esimese kahe nädala jooksul. Nüüdisaegset NAT-testi, mis võimaldab haiguse kohe tuvastada, ei kasutata Eestis rahapuuduse tõttu. Eelmisel aastal leiti viirus 34 doonori verest.
“Näiteks Wimbledoni esimene must võitja Arthur Ashe läks operatsioonile ja tal kasutati vereülekandes viirusega nakatunud verd,” ütles Ustav.
Kalikova märkis, et aidsiennetuseks on riigil raha olemas, napib pigem spetsialiste. 2002. aasta suvel esitas sotsiaalministeerium rahataotluse rahvusvahelisele organisatsioonile Global Fund. Taotlus rahuldati ning kuni 2006. aastani on Eestil võimalus saada aidsiga võitlemiseks ligi 10 miljonit dollarit. Tingimuseks on, et riik ei vähenda ennetustöö rahastamist ning täidab riikliku HIV/aidsi-programmi eesmärke.
|
Uudised
VE: Ustav, Mart – professor HIV-viiruse uurija
(15.10.2003)
Eestis levib Tartu Ülikooli professori Mart Ustavi kinnitusel HIV-viiruse harvaesinev alamtüüp, mis on tavalisest elujõulisem ja kergemini nakkav.
Mart Ustav on Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotechi asepresident, tema loodud vaktsiini katsetavad praegu 24 vabatahtlikku.
“Tööd alustades eeldasime, et see tüüp peaks Eestis olema sama mis Venemaal või lähiregioonides,” sõnas Ustav. “Tegelikult on meil täiesti unikaalne olukord.”
Kümneid miljoneid haaranud HIV-epideemia sai 70 aastat tagasi alguse ahvidelt. Praeguseks on viiruse üheksa alamtüüpi levinud üle maailma. Enim levinud viiruse C-tüüpi on rohkem Aafrikas ja Indias, eurooplaste, põhjaameeriklaste ja austraallaste hulgas levib B-tüüp. HIV-i omapärana võivad viirused nakatunud organismis ristuda, luues suure tõenäosusega uue, elujõulisema viiruse.
Terve rida uusi viirusi
Eesti Biokeskuse, Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotechi ja Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi uuringust “HIV molekulaarepidemoloogiline uuring Eestis” selgus, et Eestis levinud CRF06 nimeline viirus sisaldab liitvormis nelja alaliiki. “Varem on sellist viirust leitud Nigeeriast, Malist ja Ghanast, Euroopas on esinenud vaid väga üksikud juhud,” kinnitas FIT Biotechi teadur Maarja Adojaan.
Viiruse A- ja B-alatüübid jõudsid Eestisse piiride avanedes 1990. aastate alguses. “Lisaks sellele sisenes Eestisse ka teine liitviirus Kaliningradist, mis tekitas seal epideemia ja on kahe HIV-alatüübi, A ja B liitviirus CRF03,” selgitas Ustav. “Praeguseks on kaks liitvormi omavahel ristunud ja tekkinud on rida uusi viirusi, mis võivad olla senisest paljunemisvõimelisemad ja suurema vastupidavusega,” nentis ta.
Riigikogu ennetustegevuse komisjoni aseesimees Nelli Kalikova tunnistas, et pole veel uuringuga tutvunud. “Uuritud on paarsada inimest, ennatlik on sellest järeldusi teha kogu populatsioonile,” ütles ta. “Muidugi, igal uuringul on oma väärtus, ma soovin maailmatasemel uurijatele jõudu ja jaksu.”
Ustavi sõnul esinevad HIV-alaliigid praegu eri ühiskonnakihtides – näiteks narkomaanide hulgas leviv viirus võib suuresti erineda prostituutide omast. Nakkuse süvenedes piirid kaovad, nii võib näiteks prostituut enese teadmata levitada nelja tüüpi viirust.
“Kui algselt Eestisse sisenenud ja tekkinud uued liitviirused levivad heteroseksuaalses populatsioonis, on see suureks ohuks Eesti rahva püsimajäämisele,” lisas Ustav. “Aidsiepideemia on juba lahendanud Aafrikas ülerahvastatuse probleemi, meil ju sellist probleemi ei ole.”
Ohtlikud vereülekanded
Ohuallikana tõi Ustav välja vereülekanded, sest seal kasutatav antigeeni ja antikeha test ei tuvasta doonori nakatumist HIV-viirusega esimese kahe nädala jooksul. Nüüdisaegset NAT-testi, mis võimaldab haiguse kohe tuvastada, ei kasutata Eestis rahapuuduse tõttu. Eelmisel aastal leiti viirus 34 doonori verest.
“Näiteks Wimbledoni esimene must võitja Arthur Ashe läks operatsioonile ja tal kasutati vereülekandes viirusega nakatunud verd,” ütles Ustav.
Kalikova märkis, et aidsiennetuseks on riigil raha olemas, napib pigem spetsialiste. 2002. aasta suvel esitas sotsiaalministeerium rahataotluse rahvusvahelisele organisatsioonile Global Fund. Taotlus rahuldati ning kuni 2006. aastani on Eestil võimalus saada aidsiga võitlemiseks ligi 10 miljonit dollarit. Tingimuseks on, et riik ei vähenda ennetustöö rahastamist ning täidab riikliku HIV/aidsi-programmi eesmärke.